Ajaloo kordamine teemal islam ja araabia (0)

Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? – 1) araablaste usk oli polüetistlik; 2) peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid ; 3) austati paljusid loodusobjekte, ka kive; 4) Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah ; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ning sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse „ islam “.
Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga? Mis tagas araablastele kiire sõjalise edu? – kujunes arusaam, mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks : islami kojaks ja sõja kojaks. Kinnistus veendumus , et pühas sõjas langenud pääsevad taevasse , ootamata ära viimset kohtupäeva, mille tulekut prohvet kuulutas. Edu tagas see, et Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid sel hetkel laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda, mistõttu olid vallutussõdu alustanud araablased edukad .
Kuidas suhtusid moslemid vallutatud alade elanikesse? Millega oli see põhjendatav? - 1) elanikkonna igapäevaellu sekkuti vähe; 2) ei sunnitud islamit vägisi peale; 3) ei keelatud kristlastel, juutidel või Iraanis levinud õpetuse pooldajatel oma traditsioone austada; 4) ei lubatud küll rajada uusi kirikuid, kuid vanu võis kasutada ja korras hoida; 5) alistatud rahvad pidid maksma maksu, millest moslemid olid vabastatud (hakati massiliselt islami usku astuma ). Kuna araablased moodustasid vallutatud maades väikesearvulise valitseva ülemkihi, andis see kohalikele suurnikele võimaluse tõusta kõrgetele ametikohtadele.
Kuidas moslemiks saadakse? Sõnastage kokkuvõtlikult moslemiks olemise definitsioon – 1) usutunnistusega kuulutatakse, et pole teisi jumalaid Allahi (ainujumala) kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet. Moslem tunnistab end monoteistiks ning eristab end juutidest ja kristlastest, kes Muhamedi prohvetiks ei pea. Usutunnistuse lausumise järgselt nin sellest mitte loobunud loetakse moslemiteks; 2) palvus tuleb sooritada , nägu Meka suunas, viis korda päevas. Eelnevalt tuleb pesta nägu ja käsi puhta voolava vee all, selle puudumisel liivaga . Palvus võib toimuda mošees või palvevaibal. Palvuse käigus laskutakse põlvili ja kummardatakse maani , loetakse usutunnistus ning palutakse õnnistust prohvetile ja kõigile moslemitele ; 3) moslemid saavad vaeseid ja abivajajaid toetada, võlgnikke abistada, orjadel end vabaks osta aidata, hätta sattunud rändureid ja muid probleeme lahendada rahalise annetuse e. almusega; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil päikesetõusust päikeseloojanguni (süüakse enne koitu ja pärast loojangut). Sellega püütakse mitte unustada puudustakannatajaid; 5) palverännak Mekasse on moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul. Palverändurid käivad seitse korda ümber Kaaba, külastavad Arafati mäge, kus prohvet Muhamed pidas oma viimase jutluse, ja teostavad muid rituaale. Palverännakule minnakse täiskasvanuna, kuid ainult siis, kui selleks ei pea võlgu võtma ning kahjustama oma perekonna toimetulekut.
Moslem – see, kes on lausunud usutunnistuse, sooritab viis korda päevas Meka suunas palvust, annab almuseid, peab 9. kuul e. ramadaanil paastu ning sooritab palverännaku Mekasse. Moslem juhindub nii koraanist , šariaadist kui sunnast.
Miks võib väita, et koraan oma moslemitele mitte ainult religioosselt, vaid ka juriidiliselt ülimuslik teos? – religiooni aluseks võttes kirjapandud ettekirjutused koraanis on traditsioonilise islami seaduse aluseks – koraanis kirjapandu on ülim tõde, seega on sellest lähtuv samuti ülim. Šariaat e. islami seadus hõlmab kõike, mida Allah inimestelt nõuab – vaimulik ja ilmalik valdkond pole islamis teineteisest eraldatud.
Iseloomustage naise seisundit islami kultuuris. Mis on selle negatiivsed ja positiivsed küljed? - Šariaadi järgi võib mees endale võtta kuni neli seaduslikku naist, lisanduda võivad ka ebaseaduslikud liignaised. Nõutud on, et mees suudaks kõiki naisi seisusekohaselt ülal pidada ja kohtleks neid võrdselt. Abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega või kividega surnuksloopimisega. Mees võib naisest lahutada põhjendusi esitamata, kuid teatud õigused lahutuseks on ka naisel (naistel on pärimisõigus ja õigus kasutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara). Naiste liikumisvabadust ja suhtlemist perekonda mittekuuluvate meestega on piiratud, majades on enamasti siseõue tagaküljel paiknevad eraldi ruumid naisperele, kuhu meeskülalised sisse ei pääse, naiskülaliste jaoks on eraldi tagauks. Koraan ei sätesta naistele nõuet kanda loori, kuid enamikus islamimaades on seda traditsiooniliselt nõutud.
Mis on peamiseks sunniite ja šiiite eristavaks vaidlusküsimuseks? – neil on erinev arusaam Muhamedi järeltulijate saatusest ning nad tõlgendavad sunnat ( prohveti koraaniväliste ütluste kogumik) erinevalt.
Kirjeldage, kuidas islam mõjutas järgmisi eluvaldkondi: - 1) riigivalitsemine ja seadusandlus – toimis Koraani või šariaadi järgi; usk oli see, mis määrab ära karistused ja seadused (ka tänapäeval!); 2) perekond – elati koraani järgi; mees oli perekonnapea; naised olid kaetud ja ei tohtinud üksi väljas käia; 3) haridus ja teadus – haridus põhines Koraanil; koolides õpetati peale Koraani ja pärimuse Muhamedi kohta ka kirjutamise ja arvutamise algtõdesid; Koraanile lisandusid islami seadus ja pärimus, lisaks araabia kirjandus ja loogika ; tõlgiti kreeka õpetlaste töid araabia keelde; 4) kunst ja kultuur – kirjanduse tuntuim teos on araabiakeelne muinasjutukogu „ Tuhat üks ööd“; inimese kujutamist ei kiidetud; keelatud oli and Allahiga võrdseks pidada; kaunistati ehitistest raamatuteni taimeornamentide või koraanist pärit lausetega.
Mil viisil toimis islami kultuur antiikaja kultuuripärandi vahendajana? – maades, kus kohalikud keeled püsisid, levis araabia keel kultuurkeelena. See võimaldas õpetlastel teineteist mõista ja omavahel suhelda. Arendati loominguliselt edasi antiikkultuuripärandit, mida rikastati idapoolsetest kultuuridest pärit joontega. Araablaste vahendusel said Euroopas tuntuks araabia numbrid, arv 0 ja malemäng ning lisaks paljud Euroopas üldkasutatavad araabiakeelsed mõisted.
Islam on oluliselt mõjutanud maailma ajalugu ning tänapäeva. Kas on põhjust kõnelda islami tsivilisatsioonist? Põhjendage. – Jah, sest neil on oma usk ja Jumal, millesse usuvad; Islamiusku inimesi on maailmas väga palju nad on väga ühtehoidvad ning seetõttu on nende usk püsinud siiani; Islamil on oma pühakoda (mošee), kus tehakse palvekummardusi; neil on oma araabiakeelne muinasjutukogu „Tuhat üks ööd“. USK ON SEE, MIS ÜHENDAB – USK ON IDEOLOOGIA, MILLE JÄRGI VALITSETAKSE RIIKE JA MILLELE VASTAVALT INIMESED ON SEADNUD OMA KÄITUMISE JA JA KOMBED NING MILLE PÕHJAL NAD PEAVAD OMA PÜHA SÕDA USKUMATUTE VASTU ( ENESETAPUTERRORISTID ). USK ÜHENDAB RAHVUSEST HOOLIMATA. KOGU
ELUKORRALDUST VALITSEB ISLAMI USK.