Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ajalugu 10. klass - Usk (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLISTEL PÕHJUSTEL KÄISID ARAABLASTE VALLUTUSED KÄSIKÄES ISLAMI LEVIKUGA?
  • MIS TAGAS ARAABLASTELE KIIRE SÕJALISE EDU?
  • KUIDAS SUHTUSID MOSLEMID VALLUTATUD ALADE ELANIKESSE?
  • MILLEGA OLI SEE PÕHJENDATAV?
  • KUIDAS MOSLEMIKS SAADAKSE?
  • MIS ON SELLE NEGATIIVSED JA POSITIIVSED KÜLJED?
  • MIL VIISIL TOIMIS ISLAMI KULTUUR ANTIIKAJA KULTUURIPÄRANDI VAHENDAJANA?
Ajalugu 10-klass - Usk #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor xTriiiiiinu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
doc

Ajalugu 10. klassile

võõrad, vaid riigi rajasid ida-slaavlased ise ja see Rjurik ei olnud päritolult varjaag, vaid ta oli päritolult hoopis ida-slaavlane. 988. aastal võeti Vana-Vene riigis vastu ristiusk ja seal kandis hakkas levima Õigeusk. Ristiusu võttis vastu vürst Vladimir. Lisaks sellele hakati Vladimiri ajal kasutama ka bulgaariast üle võetud tähestikku. 9. ARAABLASED JA ISLAMI USK Araablased olid semiidid ja elasid Araabia poolsaarel, mis oli põhimõtteliselt nagu kõrb. Seal oli tegemist rändkarjakasvatajatest beduiinidega, kelle peamine loom, keda nad kasvatasid ja kasutasid edasi liikumiseks, oli kaamel. Teiselt poolt oli tegemist oaasides elavate talupoegadega, keda kutsuti fellahiteks. Fellahite jaoks oli oluline datlipalm. 6. sajand oli Araabia poolsaarel sugukondliku korra lagunemise aeg. Sugukonna juhid, keda kutsuti

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Ajalugu 10. klass, isikud

Zeus/Jupiter ­ Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno ­ Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus ­ Merede valitseja Hades/Pluto ­ Põrgujumal Demeter/Ceres ­ Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars ­ Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus ­ Tulejumal Athena/Minerva ­ Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo ­ Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana ­ Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius ­ Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus ­ Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus ­ Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kreeka esimene ajaloolane,

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Ajaloo kordamine teemal islam ja araabia

Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? ­ 1) araablaste usk oli polüetistlik; 2) peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid; 3) austati paljusid loodusobjekte, ka kive; 4) Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis

ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Keskaeg

aastaselt), kuid tal siiski jätkus teotahet ning edukat riigijuhtimisvõimet. Temas oli ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslastele kui ka sakslastele. Ta määras äärealadele asevalitsejad (krahvid, markkrahvid ­ piiriääres), tänu sellele kindlustas enda, valitseja, huve. Karolingide renessanss ­ hariduse ja kultuuri taasavastamine. Taastati kultuuriline ühtsus, ühtne usk, kirjakeele ühtlustumine. Asutati koole (õukonnakoolid, toom- ja kloostrikoolid). Hakati antiikkultuuri väärtustama ning õpetlased koondati õukonnakoolide juurde. Suurt tähelepanu pöörati kirikute ja losside ehitamisele. Riik lagunes 843. aastal, kui riik jagati Karl Suure kolme pojapoja vahel. 5)Bütsantsi poliitiline ajalugu. Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks ning keskuseks jäi Konstantinoopol. Riigi keeleks sai kreeka keel. Tuumikalaks kujunes Balkani poolsaar ja Väike-Aasia.

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Kauged tsivilisatsioonid

juhtisid asevalitsejad, kes said teenistuse eest palka või maavaldusid. Erilist rolli mängisid ka käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid. Nii olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigiasjade korraldamisse. 2. RELIGIOON JA KULTUUR Brahmanism & hinduism. Õpetus hinge taassünnist : Veedad kajastavad aarjalaste usku mitmetesse jumalatesse, näitavad ohverdamise tähtsust ja rõhutavad braahmanite osa riitusel. Viimasest tingituna on aarjalaste varane usk brahmanismi nimega. Hindudel tänapäeval veedad usu alusteks + muud sissekanded, mis veedade õpetust edasi arendanud. Kogu selles kirjavaras kajastuv maailmavaade = kokku hinduism, mis kujunes järk-järgult 500 eKr ­ 500 pKr ja on Indias tänapäeval kõige levinum religioon. Hinduism ­ brahmanismi edasiarendus. Jumalad kaitsevad ja hoiavad maailmakorda maa peal, õhus, taevas. Selleks võitlevad nad pimedust ja kaost kehastavate deemonitega, kes tahava lisaks maailmakorrale hävitada ka

Ajalugu



Lisainfo

Usk

Kommentaarid (1)

nidro profiilipilt
nidro: Norm oli
21:18 05-05-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun