Maltspuit muutub lülipuiduks ja selle ainsaks ülesandeks jääb puule tugevuse andmine. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest puidurakkude poorid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentiin, vaigud, rasvad, aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuiduga puid nim. lülipuidulisteks (tamm, mänd, seeder, lehis, kastan, pappel). Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks (lepp, haab, kask, pöök, vaher). Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. küpspuidulisteks (pöök, kuusk, pärn, nulg). 5.3. Sooned. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani. Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel.
PUUKORISTAJA JA ARUKASK Kristina Kasemägi Puukoristaja Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Toit- suvel põhiliselt väikesed putukad, nende • Temperatuur- taluvad väga hästi nii vastsed ja munad. Talvel toitub ka külma kui ka sooja temperatuuri igasugustest puuseemnetest. Talvel on raskem • Lumekatte paksus- kuna nende lend kätte saada putukaid. on lühimaaline, siis nad liiguvad maas • Parasiidid- Parasiidid nõrgestavad lindu. Kui edasi pigem hüpeldes, siis on neil talvel parasiidid on kalla, siis ei pruugi lind nii raskem liikuda lumepeal. edukalt leida toitu. (Ei suuda oma poegadel viia) • Valgus- Puukoristajad on päevase ...
lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu 9 IV. grupp vähesel määral fütontsiide eritavad: harilik jalakas, harilik kikkapuu V. grupp kõige vähem fütontsiide eritavad: punane leeder, türnpuu, harilik paakspuu Okaspuud eritavad fütontsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulgal, enamikel heitlehistel puuliikidel aga väheneb sügisel nende eritamine. 10 · Müra summutamine · Müra all mõistetakse kõiki helisid, mille kuulmine ei ole meile vajalik, olgu see kas või meeldiv muusika naabrusest ajal, mil meil puudub soov seda kuulata. 11 · Müra tugevuse põhiline alanemine on tingitud helienergia peegeldumisest puude ja põõsaste lehtedelt (okastelt) ja okstelt.
Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentin, vaigud, rasvad ja aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. Tüll on kotitaoline kasvaja, mis moodustub soontele lähedal olevatest parenhüümrakkudest, tungib läbi pooride soontesse ja sulustab seejärel sooned osaliselt või täielikult. Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nimetatakse maltspuidulisteks, näit lepp, haab, kask, pöök ja vaher. Lüli- ja maltspuidu vaheline võrdlus: · lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit; · lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul; · lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud Vaigukäigud on torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal- (piki puidukiude) või horisontaalsuunas (säsikiirtega ühenduses)
meetodid, töövahendid) Materjal Jrk nr Pinnakattematerjali kirjeldus Puhastus-hooldus-kaitse 1. LINOLEUM 3 Hea soojapidavus, kuiva ruumi pH 6-8, Nõrk puhastusaine, vähe kattematerjal, vastupidav, suur vett. Kuiv/vähe niiske kulumiskindlus, eriti kõvadel puhastamine. Hooldus veel puuliikidel, poorsus, tundlik baseeruva õliga või lahustil löökidele, torgetele. baseeruva õliga 2. TEKSTIIL- 10 Koostisained: kvarts, savi, liiv, Neutraalne puhastusaine, pH 2- VAIBAD värvained. Kuivpressimismeetod 11, mehaaniline töötlemine, kahhel. Märgpressimismeetod puhastamine pehme harja või klinker
Teise rinde puud on umbes 40 meetri kõrgused ja nende laiad võrad lasevad vähe päikesevalgust madalama rinde varjutaluvatele puudele, mille kõrgus ei ületa 20 meetrit. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Kõrgemate puude lehed on paksud ja nahkjad, et vastu pidada tugevatele vihmahoogudele ja auramise vähendamiseks kaetud vahaga. Alumiste taimede lehed on õrnemad ja õhemad. Paljudel puuliikidel on lisatoestuseks plank- ja tugijuured. Maapinnani jõuab väga vähe valgust ja metsaalune on hämar. Paks kõdukiht on soodne kasvupaik seentele, seal suudavad kasvada ka mõned varjulembesed sõnajalad ja vaid vähesed õistaimed. Valgusepuuduse tõttu on enamik elust koondunud maapinnast kümneid meetreid kõrgemale. Puud on igihaljad ning õitsevad ja viljuvad aastaringi. Suurem osa vihmametsa värvikirevatest viljadest ja õitest kasvavad võrastikes, kinnitudes tihti
Eestis pesitseb hinnanguliselt 40005000 paari ja nende arvukus kasvab pidevalt. 5. Elupaigad Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava- ja kultuurmaastikke, jõeluhtasid, samuti inimasulaid ja nende lähemat ümbrust. Pesa rajatakse puu, korstna, telefoniposti või elektripoisti otsa, katusele.Meelsasti kasutavad ka tehisaluseid. Pesapuuna eelistavad valge-toonekured kuuske, ka kask ja lehis on küllaltki sagedased pesapuud. Teistel puuliikidel pesitsevad valge-toonekured harvem. Valge-toonekurg on monogaamne lind. Üks paar pesitseb samas pesas hulk aastaid järjest ning pesa paisub üsnagi suureks. Noored valge-toonekured asuvad pesitsema enamasti niisugusesse paika, mis sarnaneb nende sünnikohaga. Valgetoonekurg on suhteliselt pesapaigatruu lind, kes igal aastal pesitseb alati vanas peatuspaigas. Enamasti kasutavad nad inimeste pandud pesaaluseid. Looduslikud pesad asuvad puude otsas, ka korstnatel, varemetel, tornidel. 6. Pesad
Ülesanne on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal neid säilitada. 20. Kuidas kuivatada puitu? Puitmaterjali tuleks kuivatada 18-20% niiskuseni (õhkkuiv), et seda biokahjustuste eest kaitsta. Vabaõhukuivatus - 3-8 kuud, sõltub ilmastikust, min. 17-18%; Kiirkuivatus - tunduvalt lühem, kaasajal domineeriv, kuid probleeme tekitav. 21. Mis on rakuseina küllastuspunkt? Puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud määrani. Küllastuspunkt saabub kõikidel puuliikidel ca 30% niiskusesisalduse juures. See on seotud niiskus e. hügroskoopne niiskus. Ei ole kindel väärtus, muutub liigiti ja puu erinevates osades. Niiskuse suurenemisel koguneb liigne vesi raku õõnsustesse. Püsib seal kapillaarjõudude toimel(pindpinevusjõud) - vaba vesi e. kapillaarne niiskus 22. Millised on puidu kasulikud omadused? Puu vertikaalse tüve piklikud rakud muudavad selle eriti painduvaks, tugevaks ja vastupidavaks. Leidub peaaegu kõikjal, on suhteliselt odav võrr
Võilille seemnis. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:V%C3%B5ilille_seemnis.jpg Pappus on lendkarvade kimbuke korvõieliste taimede viljadel. Pappus soodustab seemnete levimist tuulega (aerohooriat). Nõelohaka pappus. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Tiibvili on kileja tiiva või tiibadega või tiibjate lisemetega üheseemneline kuivvili. Esineb mitmetel kodumaistel puuliikidel: kaskedel, saartel, jalakatel, künnapuudel. Harilik vaher. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristsuunas üheseemnelisteks osadeks. Põldroigas. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ldr%C3%B5igas Lihakviljade hulka kuuluvad: Pomerantsvili ehk tsitrusvili on näärmelise, eeterlikke
Vahet ei ole kui arenenud siis tehnika, ühiskond ning võimalused on. Ma tahan, et mu lastel poleks mitte millestki puudus, kuid nad peavad kõik asjad ise välja teenima. Selles suhtes, et kui nad tahavad endale midagi väga saada, siinkohal ei pea silmas elementaarseid asju, siis tuleks selle nimel ka pingutada. Hetke plaanid on küll jääda oma perega linna elama, kuid kindlasti, ise täieliku maalapsena, tahan, et ka minu lapsed oskaksid metsas lõket teha ning teeksid vahet puuliikidel, kuna eeldan, et 30 aastapärast on Eestis veel killukesi puutumata loodust. Minu enda lapsepõlv möödus metsade vahel. Käisin igal sügisel isaga metsas seenel ning kevadeti sinililli korjamas ning see on asendamatu mälestus minu lapsepõlvest. Teen kõik, et ka minu lapsed tunneksid mõnu loodusest ning oskaksid seda hinnata, teeksid vahet kukeseenel ning kärbseseenel. Kõige tähtsamaks pean ma armastust. See on sõna, mis teeb kõik nii imeliseks
*taustainfo kogumine *hüpoteesi kontrollimine *järelduste tegemine 2. Kuidas eristada elusorganismi elutust objektist? *sisaldavad biomolekule, nt. valgud, nukleiinhapped *rakuline ehitus *aine-ja energiavahetus, nt. toitumine, hingamine, eritused *sisekeskkonna stabiilsus, nt. imetajad ja linnud on püsisoojased *paljunemine, nt. suguline, mittesuguline, pooldumine *pärilikkus, nt. haigused puuliikidel *areng, nt. kasvamine *reageerimine ärritusele, nt. silmapupillid laienevad pimedas, valges ahenevad *kõrge organiseerituse tase 3. Elementide ja ainete rühmad ELEMENDID Makroelemendid Mikroelemendid *organism vajab suures koguses *organismidel läheb väga väikeses koguses vaja *hapnik, süsinik, lämmastik, vesinik *vask, raud
on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad mõnikord kähisevalt. Pesa ehitamine ja pesitsemine. Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava- ja kultuurmaastikke, jõeluhtasid, samuti inimasulaid ja nende lähemat ümbrust. Pesa rajatakse puu, korstna, telefoniposti või elektripoisti otsa, katusele.Meelsasti kasutavad ka tehisaluseid. Pesapuuna eelistavad valge-toonekured kuuske, ka kask ja lehis on küllaltki sagedased pesapuud. Teistel puuliikidel pesitsevad valge-toonekured harvem. Valge-toonekurg on monogaamne lind. Üks paar pesitseb samas pesas hulk aastaid järjest ning pesa paisub üsnagi suureks. Noored valge-toonekured asuvad pesitsema enamasti niisugusesse paika, mis sarnaneb nende sünnikohaga. Kurna suurus on keskmiselt 4 muna (tavaliselt 2...6). Munad on elliptilised, valged, mõnikord kollaka või roheka varjundiga. Munad varieeruvad ka suuruselt, keskmiselt 110g. Haudevältus umbes 30 päeva, mõnikord kauem
Saeteee laiuse määrab saehamba paksuse Selleks, et saag saaks materjalist vabalt liikuda peab saetee laius olema suurem kui salehe paksus . Räsamine Räsamine on võte saetee laiendamiseks, mis seisneb sahammaste painutamises saelehe tasapinnast kõrvale . Hambaid räsatakse vaheldumisi ühele ja teisele poole sae korpuse tasapinda . Räsa suurus sõltub : Saetavast materjalist - pehmetel puuliikidel suurem, kõvadel puuliikidel väiksem . Saetava materjali niiskusest – niiskemal puidul suurem, kuivemal puidul väiksem . Höövelhammastega saed : Kasutatakse piki ja ristikiudu saagimiseks Tänu paksemale korpusele on neil suurem külgjäikus ja sellest tulenvalt saadav pinnakvaliteet Tänu koonilisusele ei ole neid vaja räsada . Kõvasulamhammastega saekettad Kõvasulamist plaadikesed joodetakse hambatippudele
kõrgusühiku kohta. Tabelis on see suurus arvutatud kolme peamise puuliigi (männikute, kuusikute ja kaasikute) ja nelja kasvukohatüübi (kastikuloo, jänesekapsa, sinilille ja kõdusoo) jaoks. KKT MA KU KS KL 8.44 7.7 6.25 JK 11.66 12.04 10.09 SL 10.17 10.55 9.16 KS 11.4 10.95 8.65 Meid huvitab, kas tagavara ja kõrguse suhe on antud puuliikidel erinev ning kas see suhe Kahefaktorilise dispersioonanalüüsi protseduuri kordusteta andmestiku jaoks valida: Andmed, Data Analysis, Anova: Two-Factor Without Replication. Kasvukohatüübi F-statistiku väärtus: 43.65459 Kasvukohatüübi F-statistiku kriitiline väärtus: 4.757063 Kasvukohatüübi olulisuse tõenäosus: 0.000181 Puuliigi F-statistiku väärtus: 24.62679 Puuliigi F-statistiku kriitiline väärtus: 5
kasvuks teistsugused tingimused kui vabalt kasvavatel puudel. Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega teineteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa ka neid kandvate okste kuivamise. Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb kõige rohkem puuliigist, aga ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) toimub see kiiremini, kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Sellist looduslikku okste suremise protsessi puistus nimetatakse tüve laasumiseks. Maa-ala, millel puud asuvad nii hõredalt, et nende võrad pole liitunud ja metsale omast keskkonda ei teki, nimetatakse harvikuks, harvik ei ole mets. Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse
Tänu paksemale rakuseinale on materjali kujumuutused s.o kahanemine ja paisumine võrreldes normaalse puiduga tunduvalt suuremad. Lisaks on puit pingestatud mis pärast materjali lahtisaagimist võib põhjustada lõhesid. _____________________________A. Roos______________________________ 11 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 24. Ränipuit kuuse ristlõikel 3.4 Puidu keemiline koostis Keemilised elemendid on kõikidel puuliikidel peaaegu samad. Üldjoones võib puidu keemilist koostist kirjeldada järgmiselt: 50% süsinikku, 43% hapnikku, 6% vesinikku, 0,1% lämmastikku, 0,4 % tuhka (joonis 25). Puidukiudude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist ja ligniinist. Seega on tselluloos, hemitselluloos ja ligniin peamised osad, millest puit koosneb. Tselluloos- see on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes
suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ▪ tormiheide ▪ kuivanud kadakad alusmetsas ▪ kasvukohatüüp (pohla) Profülaktilised meetmed juurepessust hoidumiseks: 1. Okaspuukultuure ei tohiks rajada juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse. 2. Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest. 3. Hooldusraieid tuleks teha talveperioodil. 4. Puidu kokkuveol tuleks kasutada metsasõbralikku väiketehnikat. Külmaseen Võib esineda kõikidel Eesti puuliikidel, eriti männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, kambium selle ümber hävib
(mustad kastid, vesi telekas) * Seotud niiskus (vesi) e hügroskoopne niikus. (mustad kastid, telekast midagi ei tule). * keemiliselt seotud vesi. (lihtsad kastid, ilma millegita, nagu tv) Vaba niiskuse puhul juurde juhtimisel üle küllastusastme koguneb vesi luumenisse, soontesse ning õõnsustesse. Küllastuspunkt ehk küllastustäpp. Puidu rakusein suudab endasse imeda vett ainult teatud piirni, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt saabub pea kõikide puuliikidel ~30% niiskussisaldusel. Küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud. Sellist niiskust nimetatakse rakuseintes seotud niiskuseks. Hügroskoopsus tasakaalustatud niiskus. Hürgoskoopsus ainete võime neelata õhust vett. Iga puidutükk või puitmaterjalid püüavad vastavalt teda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile ühtlustada oma niiskust. Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, võtab puidu niiskuse kohandamine
antibiootikumiks. Ohtralt fütontsiide eritavad puittaimedest näiteks harilik kadakas, harilik toomingas, harilik mänd, arukask, sookask, harilik kuusk, harilik haab, sarapuu. Keskmiselt fütonsiide eritavad siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu. Okaspuud eritavad fütonsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulgal, enamikel heitlehistel puuliikidel aga väheneb sügisel nende eritamine. Berberis vulgaris(harilik kukerpuu). Marjad (ja seemned) on söödavad ja sisaldavad rohkesti C-vitamiini, kuid ülejäänud taim on nõrgalt mürgine sisaldab alkaloidi berberiin. Berberiin on rahvameditsiinis üks üldisemalt kasutatud aineid maailmas. See on tõhus antimikroobne ja HIV-i tõkestav ühend, aitab ka kontrollida kõrget vererõhku, veresuhkrut ning kolesterooli. Saab kasu diabeedi, südame-ja
juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed). 2)Põllumaale 4 rajatud okaspuistutes tuleks hoiduda hooldusraiest. 3) Hooldusraied okaspuistutes tuleks teha talveperioodil. 4) kasutada puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat. 5) kände töödelda vastavate preparaatidega. KÜLMASEEN võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel. Eriti ohtlik männil kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Välistunnusteks okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. HAAVATAELIK põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, raieküpsetest puudest sageli 90-95% nakatunud. Haavikute kasvatamisel üks olulisim probleem.
. Selline puit peaks olema kasvanud looduslikes puistus. isegi immutatud puitu. Töötlemisele mineval puidul Ei tohiks putukavigastusi Helipuiduks sobivad ainult alumised tüve osad(9m). Puidu teisi omadusi. üldse esineda. Mis ei ole 2mm suuremad on lubatud madala kvaliteediga Lõhn Tänu lülipuidus leiduvatele eeterlikele õlidele, vaikudele ja parkainetele puidul. Suuremad tõugukäikudega puit sobib kütteks. Puidukaitse Puidukaitse on osdel puuliikidel eriline lõhn. Värksena lõhna rohkem. Kuivana lõhn eesmärkiks on rakendada abinõusid,mis kaitseksid puidu kvaliteeti seda säilinud kadakas ja kampripuu. Siis saab kasutda ka määramistunnusena. kahjustavate tegurite nagu vesi, kemikaalid, tulivõi putukad, eest. Peamine Maltspuidus põhjustavd lõhna seened ja pisikud. Vaigulõhn männdidel. puidukaitse- puidu õge hooldus. Puidu hooldus peab algama metsas. Korralik
peenikesed lõhed. Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis on seotud parkainete hapendumisega. Asetsevad erinevalt seenvärvusest puidu pindmistes kihtides. Keemilised värvused ei mõjuta puidu füüsikalis-mehaamilisi omadusi. Intensiivne värvumine rikub kattematerjalide välisilmet. 6 2. Puidu kahjustused Seenkahjustused Seenkahjustused esinevad kõikidel puuliikidel. Puidu mädanemine seisneb raku kestade lagundumises. Mädanik säilitab esialgselt enam-vähem puidu kuju, kuid kui tema mass ja tihedus vähenevad muutuvad ka puidu mehaanilised, keemilised ja füüsikalised omadused. Liiga kõrge niiskussisalduse juure väheneb seene arenemiseks vajalik hapniku kogus, liiga madala niiskussisalduse korral tekib veepuudus. Õhkkuivas olekus ei saa puitulagundavad sened tervet puitu kahjustada. Seente kahjustamisviisi järgi jaotataks mädanikud grupidesse:
meistri eelistus (lülipuidu paksus vaadeldes ristlõikes suureneb iga aastaga, lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit...mänd, tamm, remmelgas, toomingas) Säsi- puutüve keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all. Säsikiired- radiaalselt sissepoole suunatud tihedamad rakkude ribad, mis säilitavad ja juhivad toitemahlu horisontaalselt niine kihist sisse poole. Säsikiired on olemas kõigil puuliikidel ja nad jagunevad väga kitsasteks, kitsasteks, laiadeks kiirteks...silmaga vaid nähtavad laiad kiired, mis eristuvad värvilt, läikelt eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud.
Selle nn. hügroskoopse vee hulk kasvab, kuni raku sein on küllastunud. Puidu edasisel niiskumisel hakkab vesi kogunema juba raku õõntesse. Seda vett nimetatakse vabaks veeks ehk kapillaarveeks. Puidu kuivamisel eraldub vesi puidu pinnalt ning sinna migreerub vesi puidu sisemusest. Esmalt lahkub vaba vesi ja seejärel hügroskoopne vesi. Vaba vee hulk puidu mahtu ei mõjuta, hügroskoopse vee hulga muutumisega kaasneb aga puidu mahu muutumine. Eri puuliikidel on kiudude küllastuspunkt 23…35% sagedamini 30%. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgendab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem MAKSIMAALNE VEESISALDUS Puidus leiduv maksimaalne veesisaldus kõigub väga suurtes piirides, olenedes puidu tihedusest ja keskkonna tingimustest. Näiteks värskelt raiutud puidu veesisaldus võib olla 80-100% ja kauemat aega vees seisnud puidu niiskus läheneb 200 %.
Erinevused on tingitud sellest, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise võrastiku, mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Võrastik laseb lähestiku kasvatele puudele vähe valgust läbi. Mõndades kohtades on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, mis toob kaasa neid kandvate okste kuivamise, aga mis kindlal valgustatusel see toimib, oleneb erinevatest puuliikidest ning ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) toimub see kiiremini, kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Ehk tegemist on tüve laasumisega. Mets on kui seostatud tervik, mis koosneb alustaimestikust, puudest, põõsastest, loomastikust ja mikroorganismidest. Mis tähendab, et kõik on omavahel tihedalt seotud ja mõjutatud ümbritsevast keskkonnast, samal ajalise avaldades mõju ümbritsevalt keskkonnale.
rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike traspordist. Lülipuidu niiskusesisaldus on maltspuidust mägatavalt madalam. Lülipuit niiskub aeglasemalt kui maltspuit, seepärast on ka väiksemad kahanemis- paisumismuutused. Küpsel puul moodustab lülipuit ca 50% kogu tüve ristlõikest. Lülipuit – surnud rakud seal vedelike ei liigu. Lülipuiduga puid nim. Lülipuidulisteks ( tamm, mänd, seeder, lehis, kastan, pappel) Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks ( lepp, haab, kask , pöök, vaher) Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. Küpspuidulisteks ( pöök, kuusk, pärn, nulg) Sooned puidus. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani. SOONED ESINEVAD AINULT LEHTPUULIIKIDEL.Puidu ristlõikepinnal on sooned
Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid nt tammel on ta tähtja kujuga, haaval viisnurkne. Säsile on iseloomulikud hästi arenenud rakuvaheruumid. Puittaimede säsirakud puituvad aja jooksul, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimise osa rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Putukakahjustuse võivad mitmel lehtpuuperekonnal (kask, remmelgas, lepp, vaher) põhjustada väärsäsi teket. See meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi, kuid asub puiduosas. Säsikiired esinevad kõikidel puuliikidel, kuid mõnel liigil on nad väga peened ja palja silmaga nähtamatud, koosnedes mõnest rakureast. Säsikiirte asend ja suurus on mitme puuliigi puidu oluliseks määramistunnuseks. Väga kitsad säsikiired (nähtavad luubiga) on iseloomulikud okaspuudele ning kase- ja haavaliikidele. Kitsad säsikiired on jalakal, vahtral ja pärnal. Laiad säsikiired on nähtavad palja silmaga ning need on iseloomulikud nt tammele ja pöögile. Väärlaiade säsikiirtega
Otstarbekas on pärast palgi lahtisaagimist katta saematerjali otsapinnad värviga, et vältida nende liiga kiiret kuivamist. Kahanemisel või paisumisel tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad puidus ruumilised muutused. Öeldakse, et ,,puit töötab", mis tähendab, et puutükk kahandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutumisele. Selline muutus toimub erinevates puiduliikides isemoodi. Suuremad muutused toimuvad tavaliselt tihedamatel puuliikidel (tugevalt töötavad pöök, pärn; keskmiselt saar, tamm, vaher; vähem mänd, lehis, kuusk). 5 Peamised puidu kuivatamise meetodid on õhkkuivatamine, kamberkuivatamine ja elektriline kuivatamine. Õhkkuivatamine on kõige lihtsam meetod puidu kuivatamiseks. See nõuab aga pikka kuivatusaega ja on suuresti sõltuv aastaaegadest ning toimub tavalises välisõhus. Et puit oleks korralikult kaitstud
Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. tasakaaluniiskuse (st.aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus). > Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutudes ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 25%, tangensiaalsuunas 510% ja puu pikkuses 0,10,3%. > Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. > Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdn (ca 1,55g/cm3) > poorsus kõigub erinevail puuliikidel 2055% piires ja seetõttu on puidu mahumass erinevatel liikidel üsna erinev. Puidu vead ja kahjustused > Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks. > Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. > Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringprod. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel.
diameetriklassis.Teisel viisil valitakse puid juhuslikult, näiteks puistust diagonaalselt läbi tõmmatud sirge äärest. Sirge äärde jääb tõenäoliselt vastavalt puistu puude tegelikule diameetrite jaotusele nii jämedamaid kui peenemaid puid ning seega saavutatakse eelmisest valikuviisist puistut paremini iseloomustav tulemus. Teist viisi kasutades on õige mõõta rohkem puid, peapuuliigi puudest näiteks kuni 20 puud ja puistus harvemini esinevatel puuliikidel proportsionaalselt 20-st vähem puid. 25. Puistu mahu määramine proovitükkide kluppimise meetodil. Proovitükkide kluppimine · Puistud on üldjuhul liiga suured, et oleks mõeldav kõikide puude mõõtmine · Proovitükk on osa puistust, mis mõõdetakse eesmärgiga anda üldistatud hinnang kogu puistule · Kasutatakse suuremate alade mõõtmiseks, kus on vaja teada täpsemalt puistu tagavara, kuid ülepinnalist kluppimist peetakse liialt kulukaks ja töömahukaks
27. Kirjeldage saematerjali kuivatamisel ja säilitamisel tekkivaid kaardumise tüüpe. Kahanemisel või paisumisel tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad puidus ruumilised muutused. Öeldakse, et ,,puit töötab", mis tähendab, et puutükk kahandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutumisele. Selline muutus toimub erinevates puiduliikides isemoodi. Suuremad muutused toimuvad tavaliselt tihedamatel puuliikidel (tugevalt töötavad: pöök, pärn, keskmiselt saar, tamm, vaher; vähem mänd, lehis, kuusk). Kaardumine on pikisuunaline kuju muutumine, mis on põhjustatud puidu sisepingetest (malts- ja lülipuidu erinevast kuivamis-kahanemisest), aastarõngaste suurusest, suunast saematerjalis või materjali ebaõigest virnastamisest. Kõmmeldumine on puidu ristlõike kuju muutumine kuivamisel, mis on põhjustatud
Puu- ja põõsaliike, mis on kõige nõudlikumad valguse suhtes, nimetatakse valgusnõudlikeks ehk valguslembelisteks. Kõige vähema valgusega leppivaid liike aga nimetatakse varjutaluvaiks, vahepealsete omadustega liike nimetatakse poolvarju taluvaiks. Valgusnõudlikud liigid reageerivad teravalt valguse puudumisele. Ühekülgse valguse korral areneb neil ühekülgne võra või tüvi. Valgusnõudlikel ja poolvarju taluvatel taimedel on peamiselt valguslehed, varjutaluvatel puuliikidel on võras valgus-ja varjulehed. (Laas 1967) 1.2 Temperatuur Taimestiku koosseis teatud rajoonis ja taimede geograafiline levikolenevad suurel määral temperatuurireziimist, sest elulised protsessid taimedes kulgevad ainult teatud temperatuuri tingimustes. Liikudes ekvaatorilt põhjapoole, esineb taimestikus suuri muutusi, mida tingib maapinnale langeva päikeseenergia erinev hulk. Jämedates joontes eristatakse troopilise-, paraja- ja külmakliima taimi
Säsikiired- nähtavad radiaallõikes erikõrguseliste ribadena ja asetsevad aastarõngaste suhtes ristsuunaliselt. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. Selle järgi jaotatakse primaarseteks e esmasteks säsikiirteks- ulatuvad niinest säsini ja sekuntaarseteks e teisasteks säsikiirteks- ulatuvad niinest suvalise kauguseni puitossa, kuid ei ulatu säsini (arenevad peale esmaseid säsikiiri). Säsikiired on olemas kõikidel puuliikidel. On olulised liikide eristamisel. Jagunevad: väga kitsad- nähtavad ainult radiaal lõikes, nähtavad luubiga (iseloomulik okaspuudele, lehtpuudest aga nt kask, haab); kitsad- nähtavad rist- ja radiaallõikel, luubiga nähtavad (jalakal, vahtral, pärnal); laiad- nähtavad kõikidel lõigetel, nähtavad ka silmaga (tamm,pöök); väärlaiad- kitsad, üherealised säsikiirte kimbud on iseloomulikud lepale, sarapuule, valgele pöögile
Üleminekul ühelt niiskuse väärtuselt teisele kehtib seos: Wk = 100 Wt /(100 Wt). Neist esimene mõiste leiab rakendamist rohkem puiduteaduses ja puidu mehhaanilise töötlemise valdkonnas, teine aga energeetikas ja tselluloositööstuses. Puitkütuse tarbi- misaine alumine kütteväärtus sõltub ainult niiskusest ja tuhasusest ning selle ar- vutamiseks kasutatakse valemit: Qa = 18900 214Wt 189At, kus 18900 puitkütuse kuivaine alumine kütteväärtus on kõigil puuliikidel peaaegu sama, J/kg, Wt tarbimisaine niiskus, %, At tarbimisaine tuhasus, %. Puitkütuse tarbimisaine koosneb ballastainest (niiskus + tuhk) ja põlevainest. P uidu niiskuse ja kütteväärtuse vaheline sõltuvus Tabel 4. Puidu kütteväärtuse sõltuvus tarbimisaine niiskusest ja tuhasusest Kütteväärtus Qa , kWh/kg, Niiskus, vastavalt tarbimisaine tuhasusele At, % Wt, %
Sissejuhatus. Puit on laialt kasutatav, praktiline ja keskkonnasõbralik materjal. Kui soovida, et puitmaterjal kaua kestaks, peab teda kindlasti kaitsma. Puidu eluiga mõjutavad kõik aastaajad. Vahelduv ilm kevadel, suvine ere päike, vihmad sügisel ja lumi talvel. Üks suur valdkond mille vastu puidukaitsevahendeid kasutatakse on seenkahjustused. Puidu seenkahjutusi esineb kõikidel puuliikidel, mis tekib peamiselt niiske keskonna tagajäjel ja võib tekitada pöördumatut kahju puidule. Töötlemata puitpinna juures ei pruugi seened rikkuda mitte ainult ilusa pealispinna, vaid ka seesmise kiuliulise struktuuri. Seentest rikutud puit võib osutuda varingu tagajärjel eluohtlikuks, kuid ka eoste sisse hingamisel, võib tekkida nõrga imuunsusüteemiga inimesel tervise rikkeid. Niisketes tingimustes hakkab tavaline puit kiiresti hävinema. Immutamata puidu bioloogiline
ja kerkib üles ning tõstab taimed koos juurtega üles. Päeval sulades langeb muld tagasi jättes taimed paljastatud juurtega kõrgemale. Kui see kõik kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale, juured paljastuvad ja taimed kuivavad. Eriti tugevalt kannatavad taimed selle all märgadel ja savistel muldadel. Liivmullad on veevaesed ja seal seda ohtu praktiliselt pole. Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel. Kahjustuvad tõusmed ja 1...2 a seemikud. Kõige enam kannatab selle läbi nõrga juurestikuga kuusk. 2) Talvekülmakahjustused Talvekülmakahjustused võivad ilmneda ärakülmumises ja külmalõhede tekkimises. Ära võivad külmuda võõrpuuliigid, kui talveks ettevalmistumine on olnud ebasobiv. Külma läbi võivad kahjustuda ka kodumaised puud ja põõsad, millel on pindmine juurestik. Külmakahjustused on suuremad, kui eelnev suvi on olnud põuane ja kui on lumevaene talv.
Segasaagimise hambad . Sobivad nii piki kui ristikiudu saagimiseks Lõikavad puitu ainult edasi liikumisel Räsa . Et saeleht saagimisel takistamatult liikuda saaks, peab saetee olema saelehe paksusest laiem . See saavutatakse hammaste painutamisega kahele poole sealehte ehk sae räsamisega . Saehammaste räsamine Räsa suurus sõltub : Puiduliigist : pehmetel puuliikidel suurem kui kõvadel Puidu niiskusest : niiskema puidu saagimisel suurem Sae teritamine toimub viiliga Kasutatakse kolmnurkse või rombikujulise ristlõikega viile Tänapäeval kasutatakse üha enam karastatud hammastega saagisid, mis ei vaja üldjuhul teritamist . - VUKSSAAG - RAAMSAAG - TAPISAAG .e. ROOGSAAG - JAAPANISAAG Sae töökorda seadmine . Selleks, et saag korralikult lõkaks on vaja :
20. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtihedus selle määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: puuliigi bioloogilistest omadustest; kasvukohatingimustest; maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist; istutusmaterjalide vanusest. Puuliigi valik metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist nim puhtkultuur ja mitmest puuliigist nim segakultuur. Segakultuurid 1) on tootlikumad, kuna erinevatel puuliikidel on erinev juurestik, toitainete vajadus ja erinev valgusnõudlikkus, seega kasutatakse paremini ära mulla toitevarud ja päeikeseenergia 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelis neid on lihtne rajada ja hiljem ka hooldada ja majandada. Puuliigi valik sõltub kasvukohatüübist, eelmise puistu liigilisest koosseisust; seenahiguste ja kahjurite esinemisest; metsaomaniku soovidest ja võimalustest.
Vastuvõtlikkus varieerub ka ühe ja sama puuliigi piires ning mõned genotüübid on märksa vastuvõtlikumad mädanikule kui teised. · Mädanikukindlus aga mädanikukindlates puuliikides varieerub sõltuvalt asukohast puutüves. Peaaegu kõigi puuliikide maltspuit on üldiselt mädaniku suhtes vastuvõtlikum. Mädanikukindlus on suurim maltspuidu ja lülipuidu vahemikus ja väheneb järsult säsi suunas paljudel mädaniku suhtes vastuvõtlikel puuliikidel. Üldiselt väheneb puidu vastuvõtlikkus mädanikule piki tüve ülespoole liikudes ning kõige vastuvõtlikum mädanikule on puit juurekaela piirkonnas. · On täheldatud tendentsi mädanikule vastuvõtliku puidu kasutamise suurenemise suunas, eriti mõnedes keskkonnakaitseliselt tundlikes kohtades. See nõuab kõrgendatud tähelepanu puidumädanike arenemise ohu tõttu sellistel juhtudel. · Loodusliku mädanikuresistentsuse parem tundmaõppimine võib viia täiustatud
Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega teineteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa ka neid kandvate okste kuivamise. Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb kõige rohkem puuliigist, aga ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) toimub see kiiremini, kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Sellist looduslikku okste suremise protsessi puistus nimetatakse tüve laasumiseks. Metsa tuleb mõista, kui seostatud tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei ilmne mitte
3)õhukuiv puit (niiskust 15-20%) 4)ruumikuiv puit (niiskust 8-12%) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse sellise niiskuse puhul. 7)Paisumine ja kahanemine-kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit praguneda või kõverduda. Kõige enam kõverduvad palgi pealispinna lähedalt saetud lauad. 8)Erimass-kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne. Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires, seetõttu on puidu tihedus erinevatel puuliikidel erinev. 9)Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: tamm 700 kg/kuupmeeter, mänd 510 kg/kuupmeeter, kuusk 450 kg/ kuupmeeter, saar 690 kg/kuupmeeter, haab 500 kg/ kpmtr, kask 640 kg/kpmtr. 10)Tugevus-on erisuundades erinev. Tugevust kontrollitakse koormisliikidele: surve pikikiudu, surve ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu
Ka ekstsentriline säsi tekib aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu puutüves ja säsi paikneb eemal puutüve tsentrist. Putukkahjustused põhjustavad mitmetel lehtpuuliikidel (kask, remmelgas, lepp, vaher) väärsäsi teket. See meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi, kuid asub puidus. Säsikiired on iseloomulikud kõikidele puuliikidele, kuid mõnedel liikidel on nad peened - koosnedes mõnedest rakkudereast ja pole palja silmaga märgatavad. Säsikiirte asend ja suurus on mitmetel puuliikidel oluliseks määramistunnuseks. Väga kitsad säsikiired (nähtavad vaid luubiga) on iseloomulikud okaspuudele ja kasele ning haavale. Kitsaste säsikiirtega (nähtavad luubiga , või palja silmaga) on lehtpuudest jalakas, vaher ja pärn. Laiad säsikiired on nähtavad palja silmaga ja need on iseloomulikud näiteks tammele ja pöögile. Väärlaiade säsikiirtega (kitsad säsikiired on koondunud kimpudesse) puit on iseloomulik leppadele, sarapuule ja valgepöögile.
Küpses vanuses puude kroonid on palju väiksemad kui paraskliima vöötme puudel ning asetsevad üsna ladva ümbruses. Okste puudumine tüve alumises osas on seletatav vähese valgusega. Puude koor on õhuke, sileda pinnaga ja enamasti hele. Arvatakse, et koore hele värvus kaitseb koore all olevat kambiunü ülekuumenemise eest. Kuid mõnede puude koor on tumeda ja mõnikord koguni süsimusta värvusega. Paljudel puuliikidel on tüve osa laienenud ja sealt ulatuvad välja nn plankjuured (näiteks Ficus'e, Myristica, Carallia, Sterculia jt. perekondade liikidel) ja tugijuured (näiteks Pandanus, Ficus). Puude igihaljad lehed on suured, enamasti tumerohelised. Pealmine lehepind on nahkjas ja tugevasti läikiv, alumine aga tuhm, kaetud karvakestega või viltjas. Kõik need tunnused viitavad taimede kuivalembesusele, mis paistab paradoksaalsena niiske ekvatoriaalse kliima taimede juures. Ent palaval päeval
protsent. Niiskuse deformatsioon- puidu kiirel kuivamisel tekivad radiaalsuuanlised praod. Puidu kuivamisel annavad väliskihid kiiremini vee ära ja tahavad seejärel kokku tõmmata, aga see on tangentsiaaljõu pärast võimatu. Seega tuleneb siit laudmaterjali ebaühtlane kuivamine hek kaardu kuivamine, tangensiaalsuuna ja radiaalsuuna kuivamise suhe on 2:1le. Puidu tihedus ja eritihedus: • Eritihedus- 1500kg/m3 • Tihedus(mahumass)- puuliikidel erinev, sõltub veesisaldusest • Puidu tihedus on enamsti alla 1000kg/m3 kohta ( nt: haab 360, kuusk 460, tamm 720, aga balsapuu on 176kg/m3 kohta) Soojajuhtivus: sõltub puuliigist, puukiududse suunast, tihedusest, veesisaldusest ja temperaturrist. Piki kiudu on soojaerijuhtivus poole suurem kui ristikiudu. Heli levib puidus 2-17 kordakiirmeini kui õhus. Puidu niiskumise korral 1% kasvab soojajuhtivus 1,2%.
Asjaolu, et puud paiknevad üksteise lähedal, loob nende kasvuks teistsugused tingimused kui vabalt kasvavatel puudel. Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega üksteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohas on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed) surevad ja kuivavad ka neid kandvad oksad. Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb puuliigist ja ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) läheb see kiiremini kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Seda protsessi nimetatakse tüve l a a s u m i s e k s. Metsa tuleb mõista kui seostatud tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja mikroorganismide vahel. Sealjuures on kõik metsaorganismid tihedalt seotud ja
ja kerkib üles ning tõstab taimed koos juurtega üles. Päeval sulades langeb muld tagasi jättes taimed paljastatud juurtega kõrgemale. Kui see kõik kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale, juured paljastuvad ja taimed kuivavad. Eriti tugevalt kannatavad taimed selle all märgadel ja savistel muldadel. Liivmullad on veevaesed ja seal seda ohtu praktiliselt pole. Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel. Kahjustuvad tõusmed ja 1...2 a seemikud. Kõige enam kannatab selle läbi nõrga juurestikuga kuusk. 2) Talvekülmakahjustused Talvekülmakahjustused võivad ilmneda ärakülmumises ja külmalõhede tekkimises. Ära võivad külmuda võõrpuuliigid, kui talveks ettevalmistumine on olnud ebasobiv. Külma läbi võivad kahjustuda ka kodumaised puud ja põõsad, millel on pindmine juurestik. Külmakahjustused on suuremad, kui eelnev suvi on olnud põuane ja kui on lumevaene talv.
Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Külmaseen (Armillaria mellea) võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele
rohkem vett, kui on ta kuivaine mass. Maltspuidu niiskussisaldus võib ületada isegi 200%. 22. Selgitage mõisteid seotud niiskus, suhteline niiskus ja tasakaaluline niiskus. Milleks kasutatakse nomogrammi? • Seotud e hügroskoopne niiskus – niiskus, kus küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud. (Lisa: Puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud piirini, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt saabub kõikidel puuliikidel (toatemperatuuril) 30%- lisel niiskusesisaldusel. Niiskuse suurenemisel koguneb liigne vesi raku õõnsustesse ehk lumenitesse, sellist niiskust nimetatakse vabaks ehk kapillaarseks niiskuseks.) • Suhteline e relatiivne niiskuseks nimetatakse seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema kogu niiske puidu massist. Kui puidu niiskust arvestada kogu niiske puidu kaalule, siis see väärtus saab ulatuda 60-70%- ni. (Lisa: Seevastu absoluutseks niiskuseks nim. seal
alles kõrges vanuses. Näiteks kuuskedel on veel mitmesaja aastastel puudel jooksev juurdekasv suurem kui keskmine juurdekasv. Kännu- ja juurevõsudest tärganud puistute küpsusvanus on madalam kui seemnest kasvanud puudel, olles sageli ainult 10-20 aastat. Intensiivsed hooldusraied suurendavad küpsusvanust. Halvematel kasvukohtadel on puistu mahuküpsus suurem kui parematel kasvukohtadel. Varjutaluvatel puuliikidel on puistu mahuküpsus suurem kui valgusnõudlikel puuliikidel Tabelis 5.1. on esitatud Ia boniteedi kuusiku jooksev juurdekasv (Tappo, 1982) ning puistu tagavara keskmine juurdekasv ja muut täiusel 0,7. Tabel 5.1. Ia boniteedi kuusepuistu tagavara juurdekasv. Vanus Jooksev juurdekasv Keskmine juurdekasv Tagavara muut A tm/ha/a tm/ha/a tm/ha/a 10 6,8 6,80 6,20
8. HAPRUS materjali omadus puruneda järsku ilma eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (kivimaterjalid, malm jms) 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur PUIDU POSITIIVSED OMADUSED a. Väike tihedus (puithoone on kerge) b. Küllalt suur tugevus c. Väike soojajuhtivus d. Lihtne töödelda e. Sobib paljudesse kohtadesse 1. VÄRVUS enamikel puuliikidel valge, kollakas, pruunikas v punakas. Võib ajajooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus või laigulisus on puidu haiguse tunnuseks. 2. TEKSTUUR muster, tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Mustrit kujundavad ka oksad. Värvus ja muster on peamised puiduliikide eristamise tunnused. Puidu muster oleneb, mis suunas puitu on lõigatud (ristlõige, radiaallõige või tangensiaallõige). 3. NIISKUS puidus on alati niiskust, kuna maa atmosfäär sisaldab veeauru
annaabi.ee 
