Valge-toonekurg (1)

Põhikool - Loodus - Loodus õpetus

1 Hindamata

Pealkiri: Valge- toonekurg
Ladina keelne nimetus on Ciconia ciconia
.Sisukord:

Välimus

Rahvapärased nimetused

Sümboline tähendus

Levik ja arvukus

Elupaigad

Pesad

Kasvamine

Toitumine

Vaenlased

Uskumused ja muistendid

Mõiste kaart toitumise kohta

Välimuse joonised

Enesehinnang
1. Välimus: Valge-toonekurg on suur, pikkade jalgade, pika kaela ja pika nokaga lind. Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Lennul kael sirge, jalad taha sirutatud. vanalinnud ei häälitse, ainult plagistavad nokka.Noored vinguvad kähisevalt.Täiskasvanud lind kaalub umbes 3–4 kg. Kehapikkus on 100–115 cm, tiiva siruulatus 200–215 cm. Ta kaalub 3,5...4kg, tiiva pikkus on 58...61cm.
2. Rahvapäraseid nimetused:
toonakurg, toonikurg, lastetooja, titekurg, pikk-koib, pikknokk, valge kurg , toona, pugu pugukurg
3. Sümboline tähendus Valge-toonekurg sümboliseerib kodu ja kodupaika, peret, jõukust ja viljakust. Valge-toonekurg sümboliseerib ka rahu. Tema tapmine oli võrdsustatud inimese tapmisega vanal ajal. Vanade uskumuste kohaselt viivad toonekured lahkunute hingesid lõunamaale ja on kaugetelt maadelt perekonnale sõnumitoojateks esivanematelt.
4. Levik ja arvukus
Valge-toonekurg elab Euroopa ja Aasia mandri metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Valge-toonekurg on rändlind. Esimesed valge-toonekured saabuvad märtsi lõpus.Enamus jõuab kohale aprilli keskel. Isaslinnud saabuvad sageli varem varem kui emaslinnud .Eesti on tema leviala põhjapiir.
Valge-toonekure koguarvukus maailmas on hinnanguliselt 500 000–520 000 lindu . Eestis pesitseb hinnanguliselt 4000–5000 paari ja nende arvukus kasvab pidevalt.
5. Elupaigad
Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava- ja kultuurmaastikke, jõeluhtasid, samuti inimasulaid ja nende lähemat ümbrust. Pesa rajatakse puu, korstna , telefoniposti või elektripoisti otsa, katusele.Meelsasti kasutavad ka tehisaluseid. Pesapuuna eelistavad valge-toonekured kuuske , ka kask ja lehis on küllaltki sagedased pesapuud. Teistel puuliikidel pesitsevad valge-toonekured harvem. Valge-toonekurg on monogaamne lind. Üks paar pesitseb samas pesas hulk aastaid järjest ning pesa paisub üsnagi suureks. Noored valge-toonekured asuvad pesitsema enamasti niisugusesse paika, mis sarnaneb nende sünnikohaga. Valge‐toonekurg on suhteliselt pesapaigatruu lind, kes igal aastal pesitseb alati vanas peatuspaigas. Enamasti kasutavad nad inimeste pandud pesaaluseid. Looduslikud pesad asuvad puude otsas, ka korstnatel, varemetel, tornidel.
6. Pesad
Kevadel tassib toonekurepaar noka vahel pesamaterjali kohale. Vanas pesas tehakse remonti. Pesamaterjaliks kõlbab valge-toonekurele peaaegu iga asi, mis tema tähelepanu köidab ja millest jõud üle käib. Pesadest on leitud paberit, pappi, vanu kingi, riideräbalaid, villaseid sokke, laste mänguasju, isegi plekitükke. Pesa ehitamine ei katke valge-toonekurgedel kunagi pikemaks ajaks - pesamaterjali tuuakse juurde ka munemise, haudumise, poegade koorumise ja nende toitmise ajal, vahel ka pärast poegade pesast lahkumist
7. Kasvamine
Pesas on harilikult 3-5 muna, mida emalind haub 33 päeva. Hauvad mõlemad vanalinnud. Poegade koorumine algab pärast 30-34 päevast haudeaega. Valge‐toonekured kasvatavad kõige sagedamini üles 2 või 3 poega , harvemini 1 või 4 poega ning headel aastatel vahest ka 5 poega. Hauduma hakkab juba pärast esimese või teise muna munemist. Kurna suurus on keskmiselt 4 muna (tavaliselt 2...6). Munad on elliptilised , valged, mõnikord kollaka või roheka varjundiga. Munad varieeruvad ka suuruselt, keskmiselt 110g. Haudevältus umbes 30 päeva, mõnikord kauem. Haudumise kestus oleneb ilmastikust.
8. Toitumine
Valge-toonekurg toitub konnadest, ussidest, kaladest ja väike närilistest. Valge-toonekurg ei ole toidu suhtes eriti valiv.Ta sööb kõike, millest jõud üle
käib ja mida on toitumispaikades saada.Saagiretkel korjab ta üles kõik putukad
keda silmab.Tähtsal kohal valge-toonekure toidus on ka vihmaussid .Ta sööb ka
hiiri, sisalikke, nastikuid, rästikuid.Konnade osatähtsus toidus on väiksem kui
arvatakse.Toidu neelab valge-toonekurg kõigepealt alla.Kui söögitorus on toitu
piisavalt, lendab lind pesale ja öökab selle välja poegadele .Valge-toonekurg ei
kanna toitu noka vahel.
9.Vaenlased
Suure ja tugeva linnuna pole valge-toonekurel palju vaenlasi- peamiselt suuremad kotkad , mõned kiskjad . Peamine vaenlane on inimene - toonekurgi ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürgid, maanteeliiklus ja elektriliinid .

10.Uskumusi ja muistendeid

Mõnelpool räägitakse, et valge-toonekurg on kättemaksuhimuline lind. Kui inimesed tema pesitsemist segavad, toob ta rästikuid ja pillab need majaukse lähedale õuele. Samuti on arvatud, et toonekurg toob põlevaid tukke ja süütab maja. Seetõttu on mõnigi toonekurepesa lõhutud ja tehispesa jäänud ülespanemata.
Lõuna- Eestis tähendas toonekure ilmumine elamute lähedusse või lend üle maja inimese peatset surma, laskumine karjamaale või lend üle karja aga kariloomade surma.
Sellele linnule ei tohi kurja teha, tal on inimese mõistus ja linnu nägu. (Rõuge)
Toonekurg seisab ülemise ilmaga ühenduses. (Helme)
Kus toonekurg pesitseb, sinna ei löö välk sisse.
Muna või poja allakukkumist on peetud halvaks endeks majaelanikele, pesa mahajätmine kuulutavat ette õnnetust (tulekahju või pereliikme surma. Kurepaari pesitsematulek seevastu tähendavat õnne (abiellumist või lapse sündi).
Vanarahvas ütleb, et kui toonekurg muna pesast välja viskab, tuleb sügisest poolt suvi vihmane, aga kui poja, siis tuleb kuiv suvi.
Valge-toonekurge nimetatakse Eesti rahvajuttudes ka titetoojaks. Viimase kuuekümne aasta arhiiviteadete põhjal toob toonekurg Eesti peresse tite allikast, kaevust, loigust, lombist, linaleost, kraavist, ojast, jõest, järvest, rabast, metsast , titemäelt jne. Laps tuuakse nagu teistegi Euroopa rahvaste juttudes noka vahel või tiiva peal, mähkme või sõela sees, läbi akna või läbi korstna.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bv206 Õppematerjali autor

valge toonekurg toonekurg astronoomia

Sarnased õppematerjalid

doc

Kassikakk

Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka

Loodus