kadakal ja toomingal lõhn säilib ka pärast täielikku kuivamist. Üldiselt okaspuud omavad tugevamat lõhna kui lehtpuud. Lõhn muutub puidul ka pärast mädaniku tekkimist. 6. Puidu keemilised omadused. Puidu keemiline koostis . Puidu põhimass koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest, mis on moodustatud järgmistest keemilistest elementidest vesinik ( H ) süsinik ( C ) hapnik ( O ) lämmastik ( N ) Sõltumata puuliigist on nende elementide osakaal puidus : C-50% O-43% H-6%, N-1% Puit sisaldab ka mineraalaineid. Kui puit põletada, jääb järgi tuhk, mille moodustavad puidus leiduvad mineraalained. Keemilistest elementidest leidub seal näit. naatriumi, kaltsiumi. Sõltuvalt puuliigist on põletamisel järelejääva tuha kogus 0,2..1 % puidu kaalust. Puidu põhikomponendid Puit koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest : Tselluloos 40...50 %
¿ f ( x )= ( 2 )( ( x - )( + -x ) )exp [ -12z ] 2 , (1) kus < < + , -< < , ; > 0 , -<© < . 10000 L= Hynyneni funktsioon: e c 1+ c2 log ( D) , (2) Kus D on puistu diameeter sentimeetrites, ning c1, c2, - puuliigist sõltuvad parameetrid. 4 TABELID JA JOONISED Tabel 1. Eesti pindala jagunemine maakategooriate järgi (Mets2011 2013) Eesti pindala1 Riigimetskonnad2 Teised Eesti pindala3 valdajad Land category Maakategooria Total area State forest Other owners Total area
meeldiv muusika naabrusest ajal, mil meil puudub soov seda kuulata. 11 · Müra tugevuse põhiline alanemine on tingitud helienergia peegeldumisest puude ja põõsaste lehtedelt (okastelt) ja okstelt. · Lehtpuude võrad neelavad 26% neile langevast helienergiast, 74% sellest aga peegelduvad ja hajuvad. · Müra peegeldumine sõltub müra sagedusest, lehestiku tihedusest, asetusest ja puuliigist. 12 · Esteetiline funktsioon · on seotud haljasala psühholoogiliselt mõjuvate omadustega · Kuidas võivad haljasalad inimestele psühholoogiliselt mõjuda? · Millised tunded võivad haljasalal tekkida ja mis võib olla selle põhjustajaks? · Milline on sinu unistuste haljasala? Millised elemendid peaksid seal kindlasti olema? Visanda joonis!
3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, lamapuitu. Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja lehed, väheneb assimileeriv pind, tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, takistavad mahlade normaalset liikumist, puu kuivab. 3. Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, häirides vee- ja toitaineteringet. Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb: 1. Puuliigist - lehtpuud on vastupidavamad kui okaspuud kuna vahetavad lehti igal aastal. 2. Puu füsioloogilisest seisundist. Üraskid Eestis 63 liiki, metsandusliku tähtsusega on umbes 25 liiki. Eristatakse nn. monogaamseid (perekonna moodustavad üks emane ja üks isane) ja polügaamseid (ühe isasputuka kohta mitu emast) üraskeid. Reeglina esineb üks põlvkond aastas, erakordselt soodsatel aastatel kaks.
Materjalide kasutamisele, ühenduste ja liideste tegemisele piiranguid ei ole. Immutada võib mistahes ristlõigete ja kujuga saematerjale. Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali. Kuna puit on looduslik materjal, on tema välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad. Omadused sõltuvad puuliigist ja kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali. Seda eelkõige konstruktsioonides, kuna okaspuu säilib hästi ka niiskemas keskkonnas. Oma omadustelt on kuusk ja mänd üsna sarnased ning neile lubatud koormused on samas suurusjärgus. 18 %-se suhtelise niiskuse juures on männipuidu erikaal keskmiselt 490 kg/m3 ja kuusel 460 kg/m3. Välisilme poolest erineb männipuit oma punaka keskosa ja kollaka välisosaga ühtlaselt
ületab 2 ha metsamajanduskava eest vastutab metsaomanik Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle alusel kohe võimalik esitada metsateatis Kui omanik teeb taotluse, kompenseerib riik talle kuni 70% metsamajanduskava koostamise kuludest Metsaomanik peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet vastutama, et oleks mets uuenenud viie aastaga Mänd vähemalt 0.5m Puid olenevalt puuliigist 1000-1500tk/ha Kohustus maksta tagatisraha tekib metsaomanikul suurema, kui 2ha lageraie puhul Tagatisraha tuleb tasuda enne lageraie tegemist Metsas raiet tegeval isikul peab kaasas olema raiet lubava märkega metsateatise koopia ja isikut tõendav dokument Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava Metsanduse arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium Eesmärk saada andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta, nõustada
mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Asjaolu, et puud paiknevad üksteise lähedal, loob nende kasvuks teistsugused tingimused kui vabalt kasvavatel puudel. Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega teineteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa ka neid kandvate okste kuivamise. Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb kõige rohkem puuliigist, aga ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) toimub see kiiremini, kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Sellist looduslikku okste suremise protsessi puistus nimetatakse tüve laasumiseks. Maa-ala, millel puud asuvad nii hõredalt, et nende võrad pole liitunud ja metsale omast keskkonda ei teki, nimetatakse harvikuks, harvik ei ole mets.
ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti. Suve lõpu poole puu kasv aeglustub ning moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Aastarõngaste laius oleneb ilmastikust, mullastikust ning puuliigist. 6. Puukooreks loetakse kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab umbes 10 % puu mahust. Koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist niinest ja surnud rakkudega väliskihist korbast. · Niin ümbritseb kambiumit ja koosneb teatud liiki pehmest rakukoest, sisaldades puumahlu juhtivat kui ka tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse, tüve ristsuunas täidavad sama ülesande niinest väljuvad
paraneb ta juba kindlasti. Kurgi peetakse ka rahu sümboliks ja nii on võib neid näha tuhandeid Hiroshima ja Nagasaki aatompommis hukkunute mälestusmärgi kõrval. Bonsai Bonsai on tuntud kui jaapani traditsiooniline miniatuursete puude või metsikult kasvavate taimede lillepottides kasvatamise kunst. "Õige" bonsai kordab looduses kasvava taime proportsioone . Bonsaid võib kasvatada praktiliselt igast puuliigist, sealhulgas ka viljapuust. Vahel elutsevad ühes suures potis koos korraga mitu taimeliiki, ning selline kompositsioon võib imiteerida kas mäenõlva või metsarikast orgu. Bonsai ilmumine kodusesse interjööri toob sinna kaasa metsiku looduse harmoonia ja loomulikkuse. Milles seisneb siis bonsai erinevus tavalisest potilillest? Kui toalilli hinnatakse nende õite või lehtede põhjal, siis bonsai hindamise aluseks on puu kui tervik.
Aastaaegade pikkused on erinevatel laiustel erinevad. Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele- ja tumetaiga. Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, sealseks valdavaks puuliigiks on kuusk, mis armastab rohkem niiskust võrreldes männiga. Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga. Heletaiga nimetus tuleb sellest, et mänd on läbipaistvam ja heledam kui kuusk, tumetaiga nimetus tuleb ka valdavast puuliigist (kuusk on tihedam ja tumedam). Euroopa okasmetsas kasvavad kuusk ja mänd, Põhja-Ameerikas tsuuga, ebatsuuga ja nulg ning Siberis lehis ja seedermänd. Loomastik on suhteliselt liigirikas. Taigas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi). Lindudest on: tihased, vindid, laanepüü ja käbilind. Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid
valmistamisel. Ümarmaterjali esmatöötlus toimub tavaliselt saeveskis, kus lõigatakse saepalgid saekaatri abil saematerjaliks (prussideks ja laudadeks). Saematerjalid Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali. Kuna puit on looduslik materjal siis on puidu välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad, Omadused sõltuvad puuliigist ja kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali. Seda eelkõige konstruktsioonides, kuna okaspuu säilib hästi ka niiskemas keskkonnas. Oma omadustelt on kuusk ja mänd üsna sarnased ning neile lubatud koormused on samas suurusjärgus. 18 %-se suhtelise niiskuse juures on männipuidu erikaal keskmiselt 490 kg/ m3 ja kuusel 460kg/m3. Välisilme poolest erineb männipuit oma punaka keskosa ja kollaka välisosaga ühtlaselt heledast kuusest. Lehtpuu
esimeses kui ka teises rindes kasvavd kuused. Puistuelement – tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu konkreetses rindes. Üherindeline, üheealine puhtpuistu on selline, mis langeb kokku puistuelemendi mõistega. Kaherindeline segapuistu koosneb nii mitmest elemendist, kui mitu erinevate puuliikide põlkonda on selles puistus. Järelkasv – noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla ¼ I rinde kõrgusest. Alusmets – põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi.
Lõikamine ja saagimine, saepalkide mõõtmine ja sorteerimine, metalli detektoriga kontrollitakse metallitükkide olemasolu puidus, koorimine, palkide mõõtmine ja kvaliteet, ladustamine 32. Milleks palke kooritakse? See võimaldab edaspidi tekkivaid jäätmeid kasutada kui pooltoodet ning töödelda neid edasi, puhastab palgi mullast ja väikestest kividest, tõstab saagimise tootlikkust kuni 3%, saame täpsemad palgi mõõdud. 33. Millega palke kooritakse Olenevalt puuliigist, kvaliteedist ja palgi diameetrist eristatakse kahte võimalust. Keemiline (peamiselt USA-s), mehaaniline (lõikamine, hõõrumine, surveveega). Rootor-koorimispink – nürid noad (väiksem kadu), kuna koor pehmem kui puit. Probleem kuivanud ja külmunud puiduga (abiks teravad noad, freesid). Ühtlase kvaliteedi ja mõõtmed tagab freesimine (põõrlevad noad, pöörlev palk). 34. Mis on pneumotransport Sellega transporditakse saetööstuses puidu laastu, saepuru, tolmu ja puidukoort.
Üks võimalusi seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremad valgus ja toitumistingimusi, kuid see ei tohi olla nii suur et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks. Puude seemnekanduvust saab parandada ka puude väetamise teel. Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivne uuenemine toimub peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raidumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: puuliigist, vanusest ja kasukohast. Juurevõsu: areneb juure lisapungadest. Vegetatoovselt tekkindu puudel on esimestel aastatel kasv kiirem kui seemnetekkelistel, hiljem aga kasv ühtlustub. Vegetatiivselt tekkinud puud on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanike poolt tekitavate seenhaiguste käest ja nende puit on madalama kvaliteediga. Üldiselt tuleks eelistada seemne tekkelisi puid, erandiks on sanglepp ja saar. Metsauuenemine
Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks. Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub puuliigist, vanusest, kasvukohast Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub. Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: * üldiselt lühiealisemad * kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes * puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsa
pole, siis paraneb ta juba kindlasti. Kurgi peetakse ka rahu sümboliks ja nii on võib neid näha tuhandeid Hiroshima ja Nagasaki aatompommis hukkunute mälestusmärgi kõrval. BONSAI Bonsai on tuntud kui jaapani traditsiooniline miniatuursete puude või metsikult kasvavate taimede lillepottides kasvatamise kunst. "Õige" bonsai jäljendab looduses kasvava taime proportsioone. Bonsaid võib kasvatada praktiliselt igast puuliigist, sealhulgas ka viljapuust. Vahel elutsevad ühes suures potis koos korraga mitu taimeliiki, ning selline kompositsioon võib imiteerida kas mäenõlva või metsarikast orgu. Bonsai ilmumine kodusesse interjööri toob sinna kaasa metsiku looduse harmoonia ja loomulikkuse. Milles seisneb siis bonsai erinevus tavalisest potilillest? Kui toalilli hinnatakse nende õite või lehtede põhjal, siis bonsai hindamise aluseks on puu kui tervik.
on kasutame lõikude paremaks eristamiseks lõiguvahesid. Lõigu ette paneme 3 punkti suuruse lõiguvahe ja järele 6 punkti suuruse lõiguvahe. 8. Number- ja täpploetelu Teeme numberloetelu kuuest kevadlille nimest (nimed mõelda ise). 1. Maikelluke 2. Sinilill 3. Tulp 4. Roos 5. Sirel 6. Nurmenukk Teeme täpploetelu viiest koeratõust (nimed mõelda ise). Labrador Saksa lambakoer Chiuaua Puudel Teeme teise täpploetelu seitsmest puuliigist (nimed mõelda ise), kusjuures nn “täpid ” peavad erinema eelmise loetelu omadest. 9. Kreeka tähed (Näiteks on müü) (14, allajoonitud). Kreeka tähti (ja muid erisümboleid) saab Lisa menüüst valikuga Sümbol Pii on selline: π Roo on selline: ρ Delta on selline: Alfa on sihuke: α Beeta on sihuke: β 10. Efektid (14, vasakul) Oskan kasutada “ülaindeksit” ja “alaindeksit”.
kattepahtliga pahteldamine ehk lauspahteldamine. Kiudude mahalihvimine Selleks, et tagada hea pind viimistlus materjalide peale kandmiseks on vajalik puidus olevate lahtiste kiudude maha lihvimine. See muudab puidu pinna ühtlaseks ja viimistlusmaterjale peale kandes(näiteks peitsides) jääb toon palju ühtlasem. Selleks kasutatakse erinevaid lihvmasinaid(lintlihvpink, trummelihvpink, taldlihv jne) või tehakse seda käsitsi. Liivapaberi jämedused sõltuvad puuliigist ja soovitavast lõpptulemusest. Tavaliselt 100-320 ISO. Abrasiivpaber ehk lihvpaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade lihvimiseks. Enamkasutatavad lihvpaberid on nr 100, 120, 150, 180 ja 220. Mida suurem on lihvapaberi number, seda peenemate terakestega ta on. Alustada lihvimist suuremateralise lihvpaberiga (nr120). Niisutada puidu pind ja lasta kuivada. Kui puit on täielikult kuivanud, lihvida pind uuesti peenemateralise lihvpaberiga (suurem number nt 180). Lihvida alati pikki
soojushulka dsaulides, mis on keemisliselt seotud 1 kg puitaines. Põlemisel õpetus koormatud objekti deformatsioonist ja voolavusest.Puit antud energia vabaneb. Absoluutselt kuiva puidu energiasisaldus on konstruktsioonmaterjalina-tugevus teoreetiliselt 19 mjkg. Küttepuit ei saa kunagi absoluutselt kuiv olla, sõlt:*puuliigist*tihedusest*niiskussisaldusest*kiudude ja koormuse vaatamata isegi mitmeaastasele välisõhus kuivamisele, jääb selle niiskus ca suunast*puidu struktuurierinevustest,riketest.Konstruktsioonpuidu kasut tuleb 20% juurde. Puidu niiskusel on suur mõju energiasisaldusele. Puidu arvestada puidu niiskussisalduse piiranguid.Puitkonstr on eriti tundlikud
intensiivsemalt? Miks? Väljalangemine toimub intensiivsemalt männiku boniteediklasside puhul, millest intensiivsem on I boniteediklassi väljalangemine, kuna mänd on valgusnõudlikum kui kuusk, seega ka kiirema kasvuga ning varju jäämine mõjub hukutavalt, mistõttu kogu protsess toimubki kiiremini. c) Millal väljalangemine järsult aeglustub? Joonise 1 algusel väljalangemine aeglustub järsult olenevalt puuliigist 40-50 aasta vanuses puistus. d) Nimeta põhjuseid, mis kutsuvad esile puistus puude diferentseerumist ja väljalangemist? Peamine väljalangemise põhjus on puudevaheline konkurents (olelusvõitlus). Diferentseerumise põhjused on seemnete pärilikud omadused, seemnete sattumine erinevatesse kasvutingimustesse loodusliku valiku protsess. Viljakal mullal loeb puu kasvukiirus, ekstreemsemates tingimustes on edukamad need puud, kes on
alumise otsa kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 300mm. Vihmaveetorude minimaalne läbimõõt 100mm. Vastavalt katuseplaanidele tuleb paigaldada lumetõkked, katuseluugid, räästarennid, vihmaveetorud jne.. Kõik spetsiaalsete läbiviikude tuulutustorude ning antennide läbiviigud ja asukohad vastavalt eriosade projektidele. Puutööd Montaazil ei tohi tekitada detailidele ega sõlmedele mehaanilisi vigastusi. Puittoodete paigaldus. Sõlmed peavad olema komplekteeritud ühest puuliigist. Saematerjal. Ette on nähtud kasutada okaspuitu mitte suurema niiskusesisaldusega kui 15%. Saematerjal peab kuuluma vähemalt tugevusklassi C18, kasutusklass 2 (EPN-ENV 5.1). Puitmaterjali eelnev tükeldamine on keelatud. Kõik elemendid lõigatakse mõõtu ehitusplatsil pärast joonistel olevate mõõtude kohapealset kontrollimist.
Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu. Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 2040aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse lõpetada kuusikutes, kaasikutes, haavikutes 4050 aasta vanuselt ja männikutes ning kõvalehtpuupuistutes 5070 aasta vanuselt. Vanemas eas tehakse pigem sanitaarraieid. Harvendusraiete täpne arv sõltub kasvukohast ehk maapinna headusest ja puuliigist, samuti metsa majandamise kaugematest eesmärkidest. Tuleks arvesse võtta, et keskealisi ja valmivaid puistusid (eriti kuusikuid) ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus. Harvendusraietel raiutav puit leiab enamasti kasutust. Seega võib harvendusraie anda erinevalt valgustusraiest ka kohe tulu või katab saadav tulu vähemalt raiele tehtud kulutused. Sanitaarraie
v õ r a s t i k u, mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Asjaolu, et puud paiknevad üksteise lähedal, loob nende kasvuks teistsugused tingimused kui vabalt kasvavatel puudel. Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega üksteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohas on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed) surevad ja kuivavad ka neid kandvad oksad. Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb puuliigist ja ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) läheb see kiiremini kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Seda protsessi nimetatakse tüve l a a s u m i s e k s. Metsa tuleb mõista kui seostatud tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja mikroorganismide vahel
töömeetodiks oli kombineerimine, mis ei seisnud mitte niivõrd uute mustrite loomises, kuivõrd nende hulgast valimises ja konkreetse eseme jaoks kohandamises. Dekoratiivtehnikaid oli peale nikerduse teisigi. Veneetsias oli eriti hinnatud intarsia: puupinna sisse uuristati vastavalt soovitud ornamendile või kujundile nisid, millesse siis paigutati vastav ornament või kujund, kuid juba teisest materjalist elevandiluust, metallist, pärlmutrist või mõnd teist värvi puuliigist. Veel üheks levinud dekooriviisiks oli nn. Sartrööslik mosaiik, mis sai tuntuks Püha Bruno mungakloostrite kaudu: erinevatest puuliikidest ja elevandiluust lõigati välja kõik soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline plaat oli kuivanud, saeti see väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Sartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid.
tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Puude juurdekasv sõltub: Valgustatusest valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni, varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. Fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. Lehtede, okaste pinnast suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Fotosünteesi kestusest mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Albeedo on arv, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsest valgusest. 6. Mets ja temperatuur.
• II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne II rinde kõrgus on 4m. Puhtpuistu- metsa moodustab üks puuliik Segapuistu- metsa moodustab kaks või enam puuliiki Lihtpuistu ei ole puhtpuistu Liitpuistu ei ole segapuistu Järelkasv- noor metsapõlvkond vana metsa trube all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb majanduslikult väärtuslikust puuliigist! (kuusk, harvem mänd) Alusmets- põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alustaimestik- metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht.
karjatamine poollooduslik karjamaa kultuurkarjamaa niitmine poollooduslik niit kultuurniit kasvukohatüüp - erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Praktikas eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluse alusel. Võimaldab looduse seaduspärasusi üldistatult käsitleda. puistu - struktuuri, vanuse, tekkeviisi jm. poolest ühetaoline puude kogum metsas. Puhtpuistu koosneb ühest, segapuistu mitmest puuliigist. Puistu koosseisu väljendatakse rinnete kaupa puistuvalemiga, kus iga puuliigi osa näidatakse kümnendikes, näiteks 4Mä 3Ks 2Ku Hb + Sr (40% mändi, 30% kaske, 20% kuuske, 10% haaba ning lisaks üksikud saared). Metsakorralduses kasutatakse ka mõistet eraldis (eeskätt kartograafilisel kujutamisel). Puistu nimetus tuletatakse kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest, näiteks mustikakuusik, rabamännik. dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus
eelkõige Henriku Liivimaa kroonika. Relvastus Eesti sõdalase käsutuses olid 12.-13. sajandi vahetusel nii kaug- kui ka lähivõitluse relvad, nii ründe- kui ka teatud kaitserelvastus. Lahingus kasutatava relvastuse määras ära, kas sõdalane oli jala või ratsa. Jalamehe kaugvõitlusrelvadeks olid vibu, nooled ja viskeodad. Vibu kanti rännakul üle õla, nooli tupes hoides. Vibukaar valmistati enamasti kadakast, kuid valmistada võidi ka mitmest puuliigist kokku liimitud vibusid, kuid selliseid ei ole seni leitud. Ka noolevarred valmistati kadakast, samal ajal kui nooleotsad olid sepistatud rauast. Orgaanilisest materjalist valmistati nooletupp, kuid kahjuks ei ole neid tänaseni säilinud. Laske- ja heiteriistadest peaks mainima lingu. Ling oli valmistatud nahast ja nööridest, ning sellega sai visata väiksemaid kive kaugemale ja kõvemini. Tähtsal kohal oli oda. Odadega ähvardamine tähendas sõjakuulutust, odade vahetamine rahusõlmimist
pingeid materjalis. Puidu anisotroopsest ja kiulisest ehitusest tingituna on puitmaterjalide kahanemine kõigis kolmes põhisuunas erinev. Üldiselt võib kahanemise suhet kõigis kolmes põhisuunas kirjeldada järgmiselt: tangentsiaalselt : radiaalselt : pikisuunas 2 : 1 : 0,1 Puidu pikisuunas on kahanemine vaevalt märgatav. Puidu kuivatamisel niiskuse küllastuspunktist kuni absoluutselt kuivani (0%) on pikikahanemine olenevalt puuliigist 0,1...0,35%. Tüve ristisuunas on kahanemine tangentsiaal- ja radiaalsuunas erinev. Tangentsiaalne kahanemine on sageli ligi kaks korda suurem kui radiaalne, nende kahe suuna kahanemissuuruste suhet nimetatakse kahanemise anisotroopiaks. Kahanemise anisotroopia on põhjuseks, miks palgist täisnurkse või ümmarguse läbilõikega laua või lati väljasaagimisel nende vorm ja kuju kuivatades ebakorrapäraselt muutub.
Seemneaastaks. Vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. o Seemneaastad männil korduvad 3-4 (5) a järel o Kuusel 4-6(8) a järel o Tammel 4-7 a o Arukasel 1-2 a. Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel. Metsa vegetatiivne uuenemine Kännuvõsu o Areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist, see sõltub: Puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikele lehtpuudele Ta, KS, LV, LM, SA, PÄ, JA, VA) Vanusest (nooremad puud produtseerivad võsusid rohkem) Kasvukohast (viljakal kasvukohal tekkib võsusid rohkem ja need on vitaalsemad) Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp) Veg kasvanud puud on alguses kiirema kasvuga kui seemnetekkelised puud, kuid see võrdsustub
1)kultuurpuistute korral saab vanuse teada dokumentatsioonist; · 2)värskete kändude või juurdekasvu puuriga võetud proovi aastarõngaste arvu järgi; · 3)kuni keskealise männi aastaste kõrguskasvude loendamise teel; · 4) ekspertarvamusena, toetudes puu välistunnustele, kasvukohale jne. Vanus antakse segapuistus igale puistuelemendile aastates. Andmete töötlemisel iseloomustatakse vanust sageli vanusklassides. Sõltuvalt puuliigist on võetud vanusklassi pikkuseks kas 10 (pehmelehtpuud) või 20 (kõvalehtpuud, okaspuud) aastat, kuigi kiiresti kasvavate puu- ja põõsaliikide korral on kasutatud ka 5 aasta pikkuseid vanusklasse. 17. Puistu arenguklassid. * 18. Puistu rinnaspindala määramise võimalused. Rinnaspindala (G, m2/ha) puude rinnaspindalade summa hektaril, mõõdetuna 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Määratakse rinnete kaupa üldjuhul Bitterlichi lihtrelaskoobi abil. Täpsema rinnaspindala
2.3 Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid Kõige tavalisem ümarmetsamaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) * mõõdetakse koorealune diameeter * mõõdetakse minimaalne diameeter * diameeter mõõdetakse 1 cm täpsusega b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist 3. Saematerjalid Tihti antakse laua või prussi paksus millimeetrites, laius sentimeetrites ja pikkus meetrites, sellisel juhul tuleb mõõtmed teisendama.
kogus oleneb peamiselt puidus esinevate okste rohkusest ja iseloomust. Puidu kvaliteedile avaldavad kõige rohkem mõju kokkukasvamata oksad ( väljalangev küvaoks)ja kõige vähem kokkukasvanud oksad (terved ja värvunud oksad). Oksad rikuvad puidu ehituse ühtsust. Oksad avaldavad mõju puidu mehaanilistele omadustele (puidu painde- ja tõmbetugevus piki kiudu). Tarbepuidu väljatulekule ei avalda mõju mitte ainult üksikud suured oksad, vaid okslikkus tervikuna.Okslikkus oleneb puuliigist, kasvukohast, pärilikest omadustest, inimese tegevusest. Vastavalt puu kasvamisele, saavad alumised oksad vähem valgust ja kuivavad. Okste kuivamine toimub nii võra alumises osas kui ka võra sisemuses. Oksad küdunevad peamiselt seente tegevuse tagajärjel. Seente tegevust mõjutab aga temperatuur ja niiskus. Olenevalt okstest tüvel, nende mõõtmetest, tüvepuitu sulgemise ja tüvepuiduga kokkukasvamise astmest võib puu tüve tüükast ladva suunas jagada 3 kvalitatiivseks tsooniks:
kasvuks teistsugused tingimused, kui vabalt kasvavatel puudel. Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega teineteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa ka neid kandvate okste kuivamise. Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb kõige rohkem puuliigist, aga ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) toimub see kiiremini, kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Sellist looduslikku okste suremise protsessi puistus nimetatakse tüve laasumiseks. Metsa tuleb mõista, kui seostatud tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei ilmne mitte
keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterežìimist ning mulla omadustest. a) Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine talvel ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel - külmalõhed. b) Madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. c) Reljeef mõjutab külmakahjustuste tekkimist: külm õhk on tihedam ja raskem ning koguneb reljeefi madalamatele osadele. d) Hiliskülmakahjustuste ulatus oleneb puuliigist ja puude kasvufaasist külma esinemise ajal. e) Külmakergitus ehk külmakohrutus. Mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui see kordub, võivad juured katkeda ja taimed kerkida mullapinnale. Külmakohrutust esineb rasketel liigniisketel muldadel. f) Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel.
Puiduliigi määramisel makrotunnudte järgi on vaja vaadelda kõiki kolme läbilõiget. (rist - , radiaal- ja tangentsiaallõiget). Puidu keemilised ja füüsikalised omadused . Puidu keemiline koostis. Puidu põhimass koosneb keeruka ehtitusega orgaanilistest ainetest, mis on moodustatud järgmisetest keemilistest elemmentidest. Vesinik (H) Süsinik (C) Hapnik (O) Lämmastik ( N ) Sõltumata puuliigist on nende elementide osakaal puidu : C-50% O-43% H-6% N-1% Puit sisaldab ka mineraalaineid. Kui puit põletada, jääb järgi tuhk, mille moodustavad puidus leiduvad mineraalained. Keemilistest elementidest leidub seal näit. Naatriumi, kaltsiumi Sõltuvast puuliigist on põletamisel järelejääv tuha kogus 0,2..1 % Puidu kaalust. Puidu põhikomponendid : Puit koosneb keeruka ehitusega org. Ainetest : Tselluloos 40..50%
Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja lehed, selle tulemusena väheneb assimileeriv pind, tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, takistavad mahlade normaalset liikumist, tulemuseks puu vastupanu nõrgenemine või kuivamine. 3. Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, takistades puu varustamist vee ja toitainetega. Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb mitmest asjaolust: 1. Puuliigist - lehtpuud on üldjuhul vastupidavamad kui okaspuud, kuna vahetavad lehti igal aastal. 2. Puu füsioloogilisest seisundist – (nõrgenenud vastupanuvõime võib olla tingitud põuast, seenhaigustest). Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid. Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse- kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad
et oda külge võidi kinnitada ka mingi tähis või lipp. Lipp kui väeosa tähis ei olnud tundmatu ka Eestis. Esimeste relvade hulka kuuluvad ka vibu ja nool. Vibunööriks tarvitati loomasoolt, nooleotsaks - teravat kivikildu või konti. Selliseid relvi on leitud mitmelt poolt eelajaloolise inimese koopast. Vibu kanti rännakul üle õla, nooli tupes hoides. Vibukaar 5 valmistati enamasti kadakast, kuid valmistada võidi ka mitmest puuliigist kokku liimitud vibusid, kuid selliseid ei ole seni leitud. Ka noolevarred valmistati kadakast, samal ajal kui nooleotsad olid sepistatud rauast. Orgaanilisest materjalist valmistati nooletupp, kuid kahjuks ei ole neid tänaseni säilinud. Laske- ja heiteriistadest peaks mainima lingu. Ling oli valmistatud nahast ja nööridest, ning sellega sai visata väiksemaid kive kaugemale ja kõvemini. On leitud luust noole- ja odaotsi.
kus pilpad katavad üksteist poole laiuse võrra.8 7 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 46. 8 Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 2012 9 Laastuks kasutatava puuliigi valik jääb peremehe või meistri otsustada. Traditsiooniliselt kasutati kohalikku metsa, teatud piirkonna katused on ehitatud ka kindlast puuliigist. Jälgiti seda, et mahasaetavad puud ei oleks võetud metsaservalt, kus puutüvi on keerdus, neil ei tohtinud olla ka palju oksi. Õige laast peab olema kas kuuse- või männipuust, tihti on kasutatud ka haavapuitu. Haaval on vähem oksi kui teistel liikidel, samas ei ole ta nii vastupidav. Kuusk ja mänd on vaigurikkamad, seega kestvamad, neil on aga jällegi rohkem oksakohti. Oksavaba okaspuitu on vähe ja seetõttu kallis
hall lepp 9% langevad maha ja moodustub oksavaba tüve Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib haab 6% laasumine. Metsa tuleb mõista kui seostatud edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb sanglepp 3% tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla 1/4 I 454 milj m 3 . so. kõigi metsas kasvavate puude põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja rinde kõrgusest. tüvemahud m3 .Metsa ühe hektari keskmine tüvede mikroorganismide vahel. Maa-ala, millel puud Alusmets - põõsad ja madalamad
Puidu tugevus sõltub puidu liigist, niiskusest, temperatuurist, jõu mõjumise suunast. kõrgemal tempil puidu tugevus väheneb, miinuskraadidel puidu staatiline tugevus suureneb, sõltub ka puu tihedusest ja aastarõngaste laiusest. Tõmbetugevus on pikikiudu 20x tugevam kui ristikiudu. Survetugevus pikikiud on 8 korda tugevamad kui ristikiud. Puitu uuritakse õhukuivalt, kus selle niiskusesisaldus ligikaudu 12% on standard. Puidu tihedus oleneb väga puuliigist. Väikseim balsal (100-120 kg/m3), suurimaga raudpuu ja guajakipuu (1400 kg/m3). Tihedad puidud on kõvad, valmistatud isegi masinate detaile. Eestis tihedus enamasti 400-800 kg/m3. Elektrijuhtivus sõltub suuresti niiskusest, eriti 0-30% vahemikus, sõltub ka puuliigist ja suunast. Soojusjuhtivus kasvab tihedusega ja niiskusega, (soojusjuhtivused: õhk 0,16, puit 0,4-1,2, vesi 4, betoon 4,5). Bioloogiline vastupidavus sõltub puuliigist, vanusest, malts-või lülipuit. Malmid.
Suurt osa mängib ka üldine ruumi atmosfäär ja valgus. Kõik need komponendid peavad harmoneeruma, selleks et ruumis viibija tunneks esteetilist rahuldust. Peamiste stiilidena on tuntud nageire stiil, moribana, chabana, rikka, suna-no- moto jt. Bonsai Bonsai (ill 8) on tuntud kui jaapani traditsiooniline miniatuursete puude või metsikult kasvavate taimede lillepottides kasvatamise kunst. "Õige" bonsai kordab looduses kasvava taime proportsioone . Bonsaid võib kasvatada praktiliselt igast puuliigist, sealhulgas ka viljapuust. Bonsai loomise kunst on väga vaevarikas. Kui seda kasvatatakse seemnest, kulub selleks aastakümneid ning kui aluseks on kääbusistik, mis on kasvanud karmides loodustingimustes, näiteks kusagil kaljupraos mägedes, siis mitte vähem kui 4-5 aastat. Origami Paberi voltimise kunst. Kurgi volditakse enim. Haigele tehakse tuhat kurge, sest loodetakse, et seeläbi paraneb inimene kiiremini võibolla seisneb lootus ka selles, et
Tuhk jagatakse sisemiseks ja välimiseks tuhaks. Sisemiseks tuhaks loetakse puidu kiudaines sisalduvaid mineraalseid ühendeid, mis peegeldavad pinnase koostist, milles puu kasvas. Välimine tuhk aga on seotud mineraalsete ühenditega, mis sattusid puidubiomassi tema töötlemisel, ladustamisel ja transpordil. Katelseadmete arvutamisel võiks tüvepuidu kuivaine tuhasisalduse võtta võrdseks 1%-ga. Puidutuha keemiline koostis sõltub kasvukohast ja puuliigist ning võib muutuda küllaltki suurtes piirides (%): Siinjuures tuleb märkima seda, et ca. 50% K2O on vees lahustuv. Väävli olemasolule viitab ka 1...4%-ne SO3 sisaldus tuhas. Tuhk on reaalselt kasutatav kaaliumirikka põlluväetisena. Sulamistemperatuuri järgi kuulub puutuhk raskesti sulavate tuhkade klassi: · tuha deformatsioonitemperatuur tA = 1115...1290°C, · tuha pehmenemistemperatuur tB = 1365...1490°C, · tuha sulamistemperatuur tC > 1500°C.
kvaliteeti d) Kahjurite ja haiguste esinemisest e) Kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Seemnesaagi parandamiseks puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumistingimusi. Metsa vegetatiivne uuenemine Toimub peamiselt kännu ja juurevõsuga. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: *puuliigist *vanusest *kasvukohast Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, lepp, harilik pärn). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem aga ühtlustub; kuid on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes, puit on madalama kvaliteediga. Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimis meetodid. Metsa uuendamise võtted on:
nC6H12O6 = (C6H10O5)n + nH2O n~10000 Hemitselluloos: samuti polüsahhariidid (heksosaanid, pentosaanid, orgaanilised happed), moolmass väiksem kui tselluloosil. Hemitselluloos hüdrolüüsub kergesti lahjendatud mineraalhapete ning leeliste toimel, minnes lahusesse. Hemitselluloos on hästi lahustuv leelises lahuses, mida kasutati kõigepealt tselluloosi eraldamisel. Hemitselluloosi struktuur ja omadused olenevad puuliigist (okaspuu, lehtpuu). Ligniin: keeruline aromaatsete ühendite segu, sisaldab rohkem süsinikku kui tselluloos, annab puidurakkudele tugevuse. Ligniin taidab tselluloosikiudude vahelise sideme rolli. Ta on kolmedimensionaalne heterogeense struktuuriga polimeer. Koosneb peamiselt n-propüülbenseen ühikutest C O - C ja C C sidemetega. Ligniin on biosünteetiliselt samuti pärit glükoosist, kuid on suure aromaatsete (fenoolsete) ühendite sisaldusega.
vesinik H ja hapnik O, mis kokku moodustavad kuivainest umbes 99%. Puitkütuste lendosade sisaldus on 80 90%. Kütuse niiskusesisaldus on muutuv suurus, kasvaval puul tavaliselt vahemikus 40 60%, puidu kuivamisel saavutab ta küllastusoleku, ehk püsiva niiskuse taseme, välitingimustes halupuul umbes 20 25% niiskust ja toatingimustes 8 15%. Kütteväärtuseks nimetatakse kütuse massiühiku põlemisel vabanevat soojushulka, puidul olenevalt puuliigist, niiskusest ja sellest kas on tegemist koore, okste, tüve või kändudega. [1] Rohtsed biokütused Õled ja energiahein, mõlemad saadakse põllumajanduslikult maalt. Kütusena saab kasutada nisu, rukki, odra ja kaera õlgi, mitmes riigis on põletatud ka nende teri. Õlgede kuivaine elementaarkoostis ja kütteväärtus ei erine oluliselt puidu vastavatest näitajatest, kuid kütteväärtus on siiski veidi madalam. Arvestades õlgede tarbimisaine tüüpilist
kvaliteedikoefitsiendiga. Puidu kvaliteedikoefitsiendiks nimetatakse tugevuse suhet tihedusse. Vähene soojusjuhtivus. Lihtne töödelda ja liimida. Hea värvida, lakkida, poleerida, sageli ilusa tekstuuriga. Puit on elastne, vastupidav hapetele ja sooladele. Puuduseks võrreldes metalliga on ebaühtlased füüsikalis-mehhaanilised omadused (anisotroopsus) sõltuvalt kiudude suunast, tüve osast (säsi, küpspuit, maltspuit), rikete esinemisest ja nende jaotusest, puuliigist, sõltuvusest kasvukohast, niiskusest ja reast teistest faktoritest. Teiseks suureks puuduseks on kuju ja mõõtmete muutumine temperatuuri ja niiskuse mõjul. Näiteks, välisukse niiskussisaldus aasta jooksul muutub 10 kuni 26% -ni. Köetavates ruumides mööblil niiskuse kõikumine 3,5-4 %. Võib arvestada, et kuivamisel kahanemine 30% kuni 0 -ni on kahanemine ühtlane. Tabel. Koefitsient kuivamisest või paisumisest puidu niiskuse muutumisel 1% võrra
Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10...15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. Valgustingimused metsas on teistsugused kui lagedal. Teatavasti peegeldub võradelt 20...30 % neile langenud valgusest, ülejäänud neeldub. Võrasid läbiva valguse hulk oleneb puuliigist, puistu tihedusest, Päikese kõrgusest, aastaajast (lehtimisega tungib võradest läbi 6...7 korda vähem kiirgust). Mida kõrgemal on Päike, seda enam kiirgust tungib läbi võrade. Tihedates kuusikutes - 2...6 %, männi-, haava- ja kasepuistutes 10...40 %. Erinevates valgustingimustes kasvanud lehed (okkad) jaotatakse kolme tüüpi: valgus-, poolvarju- ja varjulehed. I ja II klassi puudel on varjulehed võra sees ja alumises osas, III klassi puudel on ainult poolvarju- ja varjulehed
välja, aga vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam on puit, seda suurem on suujusjuhtivus. Seega soojusjuhtivus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja suureneb niiskusesisalduse tõusuga. (Lisa: soojusmahtuvuseks nim. sellist soojushulka kilodžaulides, mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra.) Soojusmahtuvus ei olene puidu tihedusest ja puuliigist, küll aga sõltub temperatuurist ja puidu niiskusest. Absoluutselt kuivas olekus on puidu soojusmahtuvus 1,36 kJ/kg ºC, 100%- lise niiskuse juures on see väärtus 2,77 kJ/kg ºC. Puidul on madal soojusjuhtivus, kuid suur soojusmahtuvus (õhul nt 1,0, terasel ca 0,4 jne.) Näited töötlemisest ja kasutamisest: Puidu väike soojusjuhtivus, võrrelduna teiste materjalidega, on andnud talle rahvamajanduse
b) materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. M(rm)= virna pikkus* virna laius* virna kõrgus. Saadud maht on ruumimeetrites (rm), (materjal koos õhuvahedega). Et üle minna m3 (puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsiendiga. Küttepuude korral kasutatakse: 1tm= 1,43 rm; 1rm= 0,7tm. Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: - puuliigist; - materjali pikkusest; - materjali diameetrist 3. Saematerjalid. V= a*b*L , kus V- materjali ühe tüki maht; a- materjali laius; b- materjali paksus; L- materjali pikkus. Tihti antakse laua või prussi paksus millimeetrites, laius sentimeetrites ja pikkus meetrites, sellisel juhul tuleb mõõtmed teisendada.
annaabi.ee 
