Puitmaterjalid (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Puitmaterjalid
Iseseisev töö
Juhendaja : Aivar Krull
Teostaja: Pääro Pütsepp
2009
Sisukord
Ümarmaterjalid
Saematerjalid
Höövelmaterjalid
Ümarmaterjalid
Ümarmaterjalid on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud ja nad jagunevad alaliikidesse:

• palgid , ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4 ... 7 m;
  
• peenpalgid, 80 ... 140 mm; 3 ... 7 m;
  
• ümarlatid, 30 ... 80 mm; 3 ... 7 m;
  
• laastupakud, >=140 mm; 0,5 ... 0,7 m;
  
• vineeripakud, >=200 mm; 1... 2 m.
  

Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust ( kask ).
Kvaliteedi järgi jagatakse ümarmaterjalid sortidesse või kvaliteediklassidesse. Klass (sort) määratakse väliste tunnuste järgi (läbimõõt, okste arv, kõverused jne).
Ümarmaterjalide koguse mõõtühikuks on m3 tihumeeter ja see näitab palkide tegelikku mahtu, palkidevahelist ruumi mitte arvestades. Palkide ruumala leitakse vastavate mahutabelite järgi pikkuse ja ladva läbimõõdu järgi.
Valdav osa kasutuskõlblikust tarbepuidust on pärit puu tüvest. Kuigi palke võib saada ka jämedamatest okstest, põhjustab okste ja kaldu kasvanud tüvede aastarõngaste asümmeetria tavaliselt reaktsioonipuidu tekkimist, mis on ebastabiilne ning kipub kaarduma ja lõhenema.
Palk on langetatud ja laasitud puutüve järkamisel saadud ümarpuit.
Palgiks nimetatakse tavaliselt sellist osa tüvest, mille omadused lubavad temast toota saematerjali, vineeri või ehituspuitu. Üldkeeles nimetatakse palgiks igasugust enam-vähem silindrilist vähemalt umbes kolme meetri pikkust ja paarikümne cm jämedust puittooret.
Ümarpuitu kasutatakse materjalina suhteliselt vähe. Kooritud palki kasutatakse näiteks palkmajade ehitamisel . Ümarpuitu kasutatakse immutatuna või ilma ka mitmesuguste postide valmistamisel. Ümarmaterjali esmatöötlus toimub tavaliselt saeveskis, kus lõigatakse saepalgid saekaatri abil saematerjaliks (prussideks ja laudadeks ).
Saematerjalid
Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali.
Kuna puit on looduslik materjal siis on puidu välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad, Omadused sõltuvad puuliigist ja kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali. Seda eelkõige konstruktsioonides, kuna okaspuu säilib hästi ka niiskemas keskkonnas. Oma omadustelt on kuusk ja mänd üsna sarnased ning neile lubatud koormused on samas suurusjärgus. 18 %-se suhtelise niiskuse juures on männipuidu erikaal keskmiselt 490 kg/ m3 ja kuusel 460kg/m3. Välisilme poolest erineb männipuit oma punaka keskosa ja kollaka välisosaga ühtlaselt heledast kuusest. Lehtpuu (haava, lepa, kase jne) saematerjale ja höövelmaterjale kasutatakse reeglina siseviimistluses.
Tähtsamad saematerjalid on:

• poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud),
  
• servatud palgid (kahest küljest saetud);
  
• servamata lauad, paksus 13... 100 mm;
  
• servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13... 100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2;
  
• prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm;
  
• latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm,
  
• liiprid igasugustele rööbasteedele.
  

Puidust saematerjale: a – poolpalk; b - servatud palk; c - servamata laud; d - servatud laud; e – latt ; f – pruss; g - liiper.
Höövelmaterjalid
Nelikant höövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal. Selline materjal sobib peaaegu igasuguseks tavaliseks ehitustööks alates talades, roovidest ja sõrestikest kuni lattide ja vooderdusteni.
Toormeks olev kõrgekvaliteediline kuuse – või männipuit on läbinud hoolika optilise kontrolli. Tööstuslikult kuivatatud höövelpuidust toode pinnatöötlus on kõrge kvaliteediga.
Hööveldamisega saavutatakse puidu soovitud profiil, pinna siledus ja mõõtmete täpsus. Hööveldatava puidu niiskusaste tohib olla maksimaalselt 15...18%, kuid olenevalt kasutuseesmärgist võib osutuda vajalikuks ka alla 10% niiskusaste.
Hööveldatud pinnad võib tasasuse alusel jagada järgmiselt:

• Jämehööveldatud pind on tasandatud, kuid see ei pruugi olla täiesti sile. Jämehöövelduse korral puudutab höövli tera suuremat osa pinnast.
  
• Siledaks hööveldatud pind on sile ja tasane ning sellel ei tohi olla nähtavaid saagimise ebatäpsusi ega hööveldamisel tekkinud kõrgendikke.
  
• Hööveldamisega saavutatakse puidu soovitud profiil, pinna siledus ja mõõtmete täpsus. Hööveldatava puidu niiskusaste tohib olla maksimaalselt 15...18%, kuid olenevalt kasutuseesmärgist võib osutuda vajalikuks ka alla 10% niiskusaste.
  
• Hööveldatud pinnad võib tasasuse alusel jagada järgmiselt:
  
• Jämehööveldatud pind on tasandatud, kuid see ei pruugi olla täiesti sile. Jämehöövelduse korral puudutab höövli tera suuremat osa pinnast.
  
• Siledaks hööveldatud pind on sile ja tasane ning sellel ei tohi olla nähtavaid saagimise ebatäpsusi ega hööveldamisel tekkinud kõrgendikke.
  

Höövelpuidu levinumad mõõtmed:
Käesolevalt käsitletakse höövelpuiduna täisnurkse ristlõikega ümberringi hööveldatud puitu . Profileeritud höövelpuitu ja selle mõõtmeid käsitletakse peatükis 6.
Höövelpuidu levinumad paksused on (mm):
8 12 143151 182 211 28 33 45 70
Höövelpuidu levinumad laiused on (mm):
15 21 28 33 45 70 95 120 145 170 195 220
Kasutatud kirjandus
www.puiduinfo.ee
www.grindingwood.ee
www.puumarket.ee
www.kenover.ee
www.puukeskus.ee
6