Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldnõuded katusele (0)

1 Hindamata
Punktid

Sisukord




Ehitusobjekti asukoht 2
Ehitusobjekti lühikirjeldus. 2
Ehitustööde teostamisel esitatavate kvaliteedinõuete loetelu . Garantiinõuded materjalidele ja tööle. 2
Koormused: 3
Valtsplekist „klassik“ katusekatte paigaldus 3
Puutööd 5





Ehitusobjekti asukoht

Nimetus: Elamu katus
Aadress: Põlva; Savi 3

Ehitusobjekti lühikirjeldus.

Katusekonstruktsioon tuleb valmis ehitada kohapeal katuse alla rajada ka elu ruumid. Katusekonstruktsioonid ehitada vastavalt projekti konstruktiivses ja arhitektuurses osas kirjeldatud mahule. Kui spetsifikatsioonides pole kirjeldatud mõnda projekti realiseerimiseks
vajaminevat materjali mahtu, tuleb see tööde teostajal enne ehitamise algust välja selgitada ja lisada oma töömahtu. Kui projektis pole kirjeldatud mõnda sõlmelahendust, mis on projektis kirjeldatud lahenduse teostamiseks möödapääsmatu, tuleb lahenduse saamiseks pöörduda projekteerija poole.

Ehitustööde teostamisel esitatavate kvaliteedinõuete loetelu. Garantiinõuded materjalidele ja tööle.

Ehituse käigus teostatavaid ehitustöid tehakse kehtivate või seletuskirjas ja joonistel mainitud määruste, normide ning HEA EHITUSTAVA ehitusreeglite kohaselt, järgides omaniku järelvalve ja toote paigaldusjuhiste nõudeid. Ehitustöödel juhindutakse Tarindi RYL2000 , Viimistlus RYL2000 kvaliteedi nõuetest. Kõik materjalid peavad olema varustatud toote tehniliste näitajate sertifikaatide ja selle kvaliteeti ja vastavust (sobivust) tõestavate dokumentidega, tervisekaitse ja päästeameti sertifikaatidega. Tööde teostus peab olema sellisel tasemel, et oleks tagatud materjalide tehnilistes tingimustes esitatud garantiiaeg. Teostatavatele töödele antav garantiiaeg lepitakse kokku töövõtja ja tellija vahelise lepinguga. Kui see pole kokkulepitud teisiti, siis tuleb ehitustöödele anda garantiiaeg, mis on sätestatud kehtivas EHITUSSEADUSES vähemalt 2 aastat. Seletuskirjas ja tööjoonistel kirjeldatu lahknemisel tuleb lahenduse saamiseks pöörduda projekteerija poole. Töös kasutatavad ehitusained ja –materjalid peavad olema dokumentidele vastavad. Kasutatavad ehitusmaterjalid tuleb ehitusel ladustada selliselt et nende kvaliteet ei halveneks. Kasutatavad töövahendid, masinad ning abiseadmed peavad olema eesmärgikohased ja vastama materjalide õige töötlemise ja tööohutuse nõuetele. Töötingimusi ja muid töötegemist mõjutavaid asjaolusid tuleb selgitada varakult enne töö alustamist. Kuna tegemist on olemasoleva hoonega, siis tuleb kõik mõõdud täpsustada
ehitusobjektil. Olemasolevaid ja uuendamisele mittekuuluvaid konstruktsioone ja nende viimistlusi kahjustada ei ole lubatud ning peab säilitama nende esialgse seisukorra


Koormused:

1. Omakaalud vastavalt kavandatud konstruktsioonidele
2. Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5 .i kN/m²·
.i – lumekoormuse kujutegur
3. Tuulekoormus
baasväärtus (Maastiku tüüp: IV)
Maksimaalne hoone kõrgus maapinnalt katuse harjani 21m.
Katuse kalded ca 20
Ülekoormustegurid:
Omakaalul 1,2
Kasuskoormused 1,5

Valtsplekist „klassik“ katusekatte paigaldus

1) Minimaalne lubatud kalle 7°(1:8) Projekteeritud katusekonstruktsioonide kalle 45°
2) Tuulutus .
Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse. Väljatõmme tagatakse katuseharjale paigaldatavate spetsiaalsete tuulutusprofiilide kaudu. Väljatõmbe ava pikkus katuseharjal on kogu katuseharja pikkus.
3) Katusematerjal.
“Klassik S” teraspleki mõõtmed: paksus 0,5mm, laius 475mm. Katusele paigaldatakse “ Rannila ” Klassik S katusekate 25x100mm laudisele. Aluslaudise samm on maksimaalselt 200mm. Katuseharjal, räästal ja läbiviikude ümbruses on roovitus tihedam, roovituslaudade samm 125mm. Neelude alused ja murdekohtade alused tuleb lahendada vastavalt “Rannila”
katusepleki ja valtspleki paigaldusnõuetele (aluseks tihe laudis ). Korrosioonikaitse. Terasplekk on kaetud Pural pinnakatte värviga. Kinnitusvahendid. Kinnitus olemasolevatele ja lisaks paigaldatud puitroovide külge tehakse “Klassik S” katusekattel roostevabade A2 kruvidega.
Kinnitused tehakse läbi spetsiaalselt jäetud kinnitusriba kaudu. Kinnitusklambrite arv lehtterasest valtsplekiosas: katuse nurga osa 1x1m klambreid 8tk./m2; katuse servaosadesse ja räästaosas 1m laiusel ribal 8tk./m2; ülejäänud katuseosas (keskosas) 6tk./m2. Katuseviilul tuleb kasutada spetsiaalseid tuulutus aukude abiprofiile. Nimetatud tuulutusprofiilid kinnitatakse kruvidega. Katusehari kaetakse spetsiaalse harjaprofiiliga. Servade lõpetamisel tuleb kasutada “Rannila” serva lõpetusprofiile. Silevaltsplekitahvlite vahele jäävad kinnitusribad painutatakse koos pleki valtsõmblusega. Kahekordse püstvaltsõmbluse kinnitusribad lõigatakse parajaks enne viimast painutust, siis ei jää nad nähtavale. Lame-valtsõmblused. Lame-valtsõmblust kasutatakse plekktahvlite räästaga paralleelseks ühendamiseks. Kõrvutiolevate katuseplekkide lameõmblusi ei tehta kohakuti, vaid need nihutatakse. Vältimaks lameõmbluse põhjustatud pleki paksenemist püst-ja lameõmbluse ristumiskohal, lõigatakse pleki nurgad enne valtsimist ära vastavalt joonisele seletuskirja lõpus. Sel juhul on lameõmblus ühekordne selles osas, mis jääb püstõmbluse sisse.
4)Tihendusmaterjalid.
Valtsõmbluste tihendamiseks võib kasutada spetsiaalseid tootja poolt ettenähtud tihendeid, butüülmastiksit, silindriõli või muid tihendamiseks sobivaid aineid, mis ei kuiva ega voola ning säilitavad elastsuse. Valtsõmbluste tegemisel kasutatavaid aineid käsitleb RT 28- 10528 . Elastsed mastiksid. Valtsõmbluste materjalid. “Rannila Klassik S” otsaserva ülekate min.300mm ulatuselt. Ülekatte tihendamiseks kasutada spetsiaalset tihenduslinti. Paigaldus ja kruvidega kinnitus vastavalt “Rannila” paigaldusjuhiste järgselt. Pleki ja puitlaudisest aluskate vahel kasutada spetsiaalset pehmet mürasummutamiseks ettenähtud linti.
5)Aluse erinõuded.
Terasplekk-katuse alus tehakse kuivast saematerjalist mõõtudega 25x100mm laudadest. Parema välimuse huvides kasutakse olulisemates kohtades hööveldatud laudasid. Lauad naelutatakse sarikatele kahe kuumtsingitud naelaga, mis lüüakse viltu. Aluse tegemisel ei või kasutada tarvitatud laudu. Naelad lüüakse nii sügavale, et nende pead ei puudutaks katusekatet. Tihelaudis tehakse rennide, neelude, roode ja räästaste kohale, korstnate ja katuseluukide ümber ning kohtadesse , kuhu võib variseda lumi. Samuti tehakse tihelaudis katuseredelite ja –sildade ning lamevaltsõmbluste kohale. Korstnat ümbritseva tihelaudise laius on vähemalt 1000mm. Tihelaudis peab ulatuma ka igasuguste serva-ja renniplekkide ning katusekatte valtsõmbluste alla. Räästal on lumetõkked, seega peab tihelaudis ulatuma tõkete ja katusekatte ühenduskoha alla. Enne katusekatte paigaldamist tuleb alus puhtaks pühkida. Vee võimalikesse kogunemiskohtadesse tihelaudisel pannakse hüdroisolatsioonikiht
6)Sadevete ärajuhtimine katuslaelt.
Sadeveed juhitakse katuselt ära ripprennidesse. Kallete suunad ja sülitite asukohad vaata katuste plaanidelt ja vaate joonistelt. Rennide kalle peab olema 5mm/m.
7) Räästad.
Külgräästale naelutatakse ca 150mm laiune alusplekk samast materjalist, mis katusekate. Räästaplekk kinnitatakse aluspleki külge püstvaltsõmblusega. Räästa kaitseplekk valmistatakse plekklehest. Kaitsepleki serv painutatakse tagasi ja kujundatakse alla suunatud tilganinana, mille kaugus räästalaudisest või betoonalusest peab olema vähemalt 20mm, krohvitud või müüripinnast aga vähemalt 50mm. Kaitseplekk peab ulatuma vähemalt 50mm tuulutuspilust allapoole. Kaitseplekk kinnitatakse:
- laudise külge kruvidega, samm 300mm
-kinnituspleki külge ribiõmbluse või kinnitusribadega sammuga 300mm
-ribiõmblusega pleki või laudise alaservas.
Kui räästal tuulutuspilud on suuremad kui 2cm tuleb need avad katta 2...3mm silmaga jäiga võrguga.
8) Läbiviigukoonus.
Katust läbistavate torude , antennide jms. ehitusdetailide ümber tehakse vähemalt 300mm kõrge plekk -koonus. Läbiviigukoonuse alaserv ühendatakse alusplaadiga, mis omakorda valtsitakse viiluplekiga kokku kahekordse lameõmblusega. Valtsõmblused tihendatakse mastiksiga. Tüüpläbiviikude tegemisel kasutada kõiki selleks otstarbeks ettenähtud lisaprofiile, tarvikuid ja tihendeid.
9) Muud märkused ja nõuded.
Katus peab olema veekindel ja valtsõmblused tehtud juhendi RT nõuetele vastavalt (RT 85-10562). Töö teostaja vastutab katuse veepidavuse eest. Tahvli keskosa tohib olla aluselt kerkinud mitte rohkem kui ühe protsendi võrra tahvli laiusest. Katusele esitatakse RYL 2000 kvaliteedinõuded.
10) Sadevete torud
Vihmaveetorude hoideklambrid kinnitatakse seina külge kruvidega. Klambrite vahekaugus ei tohiks ületada 1900mm. Klambrid tuleb paigutada ka torude liitekohtadele. Vihmaveetoru alumise otsa kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 300mm. Vihmaveetorude minimaalne läbimõõt 100mm. Vastavalt katuseplaanidele tuleb paigaldada lumetõkked, katuseluugid, räästarennid, vihmaveetorud jne.. Kõik spetsiaalsete läbiviikude tuulutustorude ning antennide läbiviigud ja asukohad vastavalt eriosade projektidele.

Puutööd

Montaažil ei tohi tekitada detailidele ega sõlmedele mehaanilisi vigastusi.
Puittoodete paigaldus. Sõlmed peavad olema komplekteeritud ühest
puuliigist.
Saematerjal.
Ette on nähtud kasutada okaspuitu mitte suurema niiskusesisaldusega kui
15%.
Saematerjal peab kuuluma vähemalt tugevusklassi C18, kasutusklass 2
(EPN-ENV 5.1).
Puitmaterjali eelnev tükeldamine on keelatud. Kõik elemendid lõigatakse
mõõtu ehitusplatsil pärast joonistel olevate mõõtude kohapealset kontrollimist.
Üldnõuded katusele #1 Üldnõuded katusele #2 Üldnõuded katusele #3 Üldnõuded katusele #4 Üldnõuded katusele #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raido semm Õppematerjali autor
Koormused
Ülekoormustegurid
Valtsplekist „klassik“ katusekatte paigaldus
puutööd

Sarnased õppematerjalid

Katused
106
pdf

Katused

Iseseisev töö „ EVS 838:2003 Katused „ EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded „ ET & RT kaardid „ G. Samuel Kivikatused, 1994 „ RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet „ Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted „ Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; „ Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet;

Ehitus
TTK Eksamiküsimused Hoone osad
84
pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt: 1

Hoone osad
Hoone osade Eksam
118
pdf

Hoone osade Eksam

5 postidele. Keldripealset vahelage nimetatakse keldrivahelaeks, korrustekohal paiknevaid vahelagesid vahelagedeks ning viimase korruse peal paiknevat lage pööninguvahelaeks. Vahelagi koosneb kandvast osast (paneelid, talad) ja selle peale ehitatud põrandakonstruktsioonidest. Katus Katuse ülesandeks on kaitsta hoonet sademete eest. Katus koosneb kande- (sarikad, katuslaepaneelid) ja kattetarindist e katusekattest. Katuse alla jäävat hoone ruumiosa nimetatakse pööninguks. Kui hoonel pööningut ei ole ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ning isoleeritud, siis nimetatakse seda katuslaeks. Aknad ja uksed Uksed on seinte avanevad osad pääsemaks hoonesse ja liikumiseks ruumist ruumi. Aknad (välisseintes) tagavad hoone siseruumides loomuliku valguse. Aknaplokid koosnevad piidast ja aknaraamist.

Eelarvestamine
Hoonete konstruktsioonid - kliima
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

Üksikelamu, ühel krundil paiknev ühe korteriga ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata. 2 Kaksikelamu(paariselamu), kaks ühele krundile või kahe kõrvutiasetseva krundi piirile küljeti kokkuehitatud üksikelamut. Ridaelamu kolm või enam üksikelamud, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud ja kus igal sektsioonil on oma katus ning kus kõikidel korteritel on tagatud sissepääs maapinnalt. Ridaelamul ei tohi asetseda teine korter peal. Vaipelamu on ridaelamu erivorm, kus kokku ehitatud elamute omavaheline külgnemine on geomeetriliselt teostatud. Eluruumidele esitatavad nõuded Eluruum peab võimaldama inimesele ohutu ja tervisliku ööpäevaringse viibimise (näiteks seetõttu ei tohiks ventilatsioon olla teatud ajaks päevas tsentraalselt väljalülitatav).

Hoonete konstruktsioonid
Hoonete konstruktsioonid
17
doc

Hoonete konstruktsioonid

konstruktsioonide, tuletõkkeuste avatäidete ning läbiviikude asukohad ja nende tulepüsivusajad; konstruktsioonide ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad; evakuatsioonilahendus, evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede arvutus, trepikodade arvutus, trepikodade iseloomustus, hädaväljapääsud, pääsud keldrisse, pööningule, katusele, tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele; ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus, turvavalgustussüsteemide paigutus ja olemasolu, automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus-, piksekaitse-, ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil - Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded

Hoonete konstruktsioonid
Hoone osad
56
pdf

Hoone osad

KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6. VAHELAED ........................................................................................................................ 31 7. KATUS................................................................................................................................. 34 8. PÕRAND ............................................................................................................................. 43 9. TREPP.................................................................................................................................. 49 10. AKNAD ..........................................................................

Ehitus
Inseneri eksami vastused 2009
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

enne paigaldamit eemaldada). Kiud-bituumenplaadid 15 Koosnevad bituumenist, mingist orgaanilisest kiudainest ja mineraalpulbrist. Bituumenit kasutatakse harilikult emulsioonina ja sellele lisatakse juurde kiudaine ja mineraalpulber (võib ka puududa). Saadud massist pessitakse lainelised plaadid ja kuivatatakse need. Naelutatakse papinaeltega puitroovitusele. Nendest plaatidest katus on üks kergemaid (3- 4kg/m2). Metall-isool On 0,05-0,2 mm paksune alumiiniumplekk, mis on kahelt poolt kaetud bituumeniga. On tugev, painduv, kõdunemiskindel ja veetihe materjal. Kasutatakse eriti vastutusrikastes kohtades, kus isolatsioonimaterjali remondivõimalus puudub. Mastikskatted Kujutavad endast vedelat segu (levinuimad on kummi ja bituumeni segud), mis kantakse katuse pinnale valamise, pihustamise, võõpamise või rulliga. Segu tardub ja moodustab

Ehitusmaterjalid
Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia
48
pdf

Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia

Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind. Postidelt koormust vastuvõtvad raudbetoon kannvundamendid monteeritakse. Postide all olevate vundamentide taldmike mõõdud on 1000x1000 mm. Vundamendi kõrgus on 350 mm. Vundamendi rajamissügavuseks on 1,150 m. Hoonele on projekteeritud parapetiga lamekatus. Katusele kallete andmiseks on kasutatud kergkruusa. Soojustust on 150+50 mm, mille peale on paigaldatud 2 kordne SBS bituumenkate. Hoonesse on neli sissepääsu. Peasissepääs hoonesse asub põhjasuunas. Kõikide sissekäikude ette on betoonist valatud pandus. Hoone ees asub asfaltbetooniga kaetud autoparkla, mille sissepääs on Vanalt tänavalt. Ümber hoone asub samuti asfaltbetooniga kaetud sõidutee. Krunti piirab aed kõrgusega 1,2 m.

Ehitus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun