Mõtted läksid Suurele Prantsuse revolutsioonile. Kirjutab türanniast. Ja kuigi ta mõistab seda hukka, siis samas pole ta ka selle poolt, et rahvas tuleb ja lööb kuningal pea maha. Sel ajal kirjutas Puskin ka epigramme ehk pilkeluuletusi. Ta oli väga terav imineme. Kuigi epigrammid ei ilmunud trükis. Puskini poliitiline luule äratab valitseja tähelepanu. Kord tuleb ta koju nuhk ja pakub Nikitale 50 rubla. Aga ta ei luba nuhki majja paberitesse sorima ning ajab nuhi minema ja hoiatab Puskinit. Kuuldused käivad. Ka sõbrad on mures, sest käivad jutud, et Puskinit saadetaks ära Siberisse või Valge mere saarele. Puskini sõbrad paluvad Aleksander I, et nii karmi karistust ei määrata. Ta heldib ja Puskin saadetakse Lõuna- Venemaale endistele Türgi aladele ja jäetakse selline mulje nagu ta läheks sinna tööasjus. Tegelikult on see pagendus. Enne kui ta sinna läheb ilmub tal 1820 esimene poeem ,,Ruslan ja Ludmilla". Fantastilise süzeega, ainet on võetud vene rahvaluulest
Aleksandr Sergejevits Puskin 1799 1837 Sünids moskvas, põlisaadlike peres. Ema poolt aafrika päritolu. Oli tõmmut verd. Hannibal, puskini ema poolt sugulane kelle tõi peeter I etioopiast sattus ka eestisse. Perekonna majanduslik seis oli pideval laostumise äärel. Puskinit kasvatasid hoidjad ja enda loomingus ei pühendanud ta enda vanematele. Ta õe hoidjaga olid head suhted, kellel ta pühendas ka mõned luuletused. Kodus sai nii hea hariduse et haldas ka prantsusekeelt ja omandas inglise ja saksa keele. Luges palju. Muidu vaikne tagasihoidlik aga teismelise eas oli läinud keevaks. Puskin tegeles ja ratsutamise, vehklemise ja laskmise vms. Käis tsakrskoje selo lütseumis (12 aastasena). See kool pidid olema tsaari vendade kool
loomingusse kui eraellu. · 1836 ,,Ausamba rajasin" poliitiline testament, millega nägi ette oma igavest kuulsust · Abielu naisega õnnelik armastas teda ja oma nelja last · Naisega hakkas flirtima prantsuse avantürist Georges d'Anthes, keda naine ei osanud tõrjuda · P kutsus mehe duellile, kuid mees eitas armastust naise vastu ning abiellus P naiseõega, kuid jätkas naisega flirtimist · 8. veebruaril 1837 toimus duell, Puskinit tabas kuul kõhtu, ta piinles suurte valude käes ning suri 10. veebruaril · Puskinit leinas suur rahvahulk, valitsus ehmus · Matusetalitlus pidi toimuma Iisaku katedraalis, kuid kirst viidi salaja Mihhailovskoje lähedale perekonna matmisplatsile
elukuud. Ta suri George Byron vaid ka ekstsentrilise 19.04.1824 Kreekas. (1788-1824) eluviisi, armuafääride, võlgade ja Üha rohkem eemaldus Byron intsestisüüdistuste tõttu. romantiliselt kangelasest. 1811-1816 oli Byron Inglismaal. Londoniperiood- Puskinit vahepeal suri ta ema, ka nimetatakse tihti ka mõni ülikooliaegne sõber. Venemaa Byroniks Esimene Armastus Tolle aja kaasaegne oli Mary Chaworth kirjanik 2.07.1809 algas Byroni 2- Mõned teosed: ,,Jõudetunnid" (1807) aastane reis mööda ,,Lara" (1814) ,,Heebrea meloodiad"(1815) vahemerd Portugalist ,,Manfred" (1817) ,,Kain"(1821)
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis.............
ükskõikselt. Seepärast vältiski ta oma luuletustes lapsepõlvemälestusi ega nimetanud kordagi ema ja isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjasse. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811.a pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi. 1817.a lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. Kuid see Puskinit ei huvitanud, ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aastaid hiljem viidi Puskin üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse,kus elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu. Kiivas krahv hakkas Puskinit taga kiusama ning tema kohta Peterburi kaebusi saatma. Lõpuks käskis tsaar ta "kõlvatu käitumise
Prosper Mérimée Prosper Mérimée oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.Ta sündis 28. Septembril 1803. aastal Pariisis ning suri 23. Septembril 1879. aastal Pariisis Prosper Mérimée oli äärmiselt jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendus ta sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ni...
märts 1919), 2. Aleksandr Puskin, (6. juuli 1833 19. juuli 1914), 3. Grigori Puskin, (14. mai 1835 5. juuli 1905), 4. Natalja Puskina, (23. mai 1836 10. märts 1913). A. Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heeckereni kasupoja, keisri kavalergardide polgu porutsiku Georges d'Anthesiga. Duelli käigus esimesena püstolist tule avanud d'Anthes haavas surmavalt Puskinit, kes haavatuna tegi vastulasu, millega haavas d'Anthesi rindkere piirkonda. d'Anthesi pääsemise kohta on kasutusel versioon, mille kohaselt ta kandis "alatult" vormiriietuse all teraskürassi, millelt rikosetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt ning tekitas rindkerepõrutuse. d'Anthesi enda seletuse kohaselt põrkas aga Puskini lastud kuul tema mundrinööbist, mis päästis sellega ta elu. Puskin (vene ) on linn Venemaal, Peterburi eeslinn. Kuulub Peterburi haldusalasse ja asub
Anna Ahmatova (1889-1966) Ahmatova sündis 1889. aastal Odess lähedal, kui tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Seal elas ka Puskin, ke soli Ahmatova jaoks elav õpetaja, kelle poole pöördus Anna elu erinevatel hetkedel. Ja sellegi poolest ei kummardanud Anna Puskinit. Anna iseloom ei olnud sugugi kerge ta oli tihtipeale kurb ja tujukas, kuid samas ka hulljulge. 1910. aastal leidis Anna oma suure armastuse- Nikolai Gumiljovi, neil sündis poeg Lev, kuid sellegi poolest ei püsinud nende kooselu väga kaua kõigest 1918. aastani. Ahmatova esimesed värsid ilmusid välja 1911 aastal, mis olid üllatvalt küpsed algaja kohta.1912. a jõudis trükki esikkogu ,,Õhtu,, sellele järgnesid kogud nagu ,,Palvehelmed,, , ,,Valge parv,, ja ,,Teeleht,,
koht, vaid Peterburg, Puskini kaasaegsedinimesed (inimesed kes olid kaasaegsed 1820ndatel) on kirjeldadtud). Tegelased ei jaotu positiivseteks ega negatiivseteks . Autor ei mõista nende üle kohut, see annab elutruuduse---realistlik teos. Kui rääkida süzeest, siis romaan algab justkui keskelt ja lõppu ka otseseltpole. Lõpp ühildub kulminatsiooniga, (see on ka üks realismi jooni) kuna pole tavapärast lõppu - samastab tõelise eluga. Puskinit huvitab "Jevgeni Oneginis" see, millised on kunsti piirid, mida tohtis kaasata teosesse, mida mitte. Kuidas kunstiteos modelleerib reaalsust. Kuidas mõjutab kirjandus inimeste elu (just see on autori sekkumine enda teksti, milline peaks olema romaan, või tegelane). Tatjana on kasvtataud üles romaanidel (prantsuse romaanidel). Tema mõttemaailm on vormitud nendest -elumõte on armastus. Armumine Oneginisse toimub romaani skeemi järgi, (armub kõige
Postimehes aastal 1943 ja alates 1949 ilmus tema luuletusi pidevalt perioodikas. Tema esimene luulekogu ,,Mööda jalgteid" ilmus aastal 1957. 1959 ilmunud ,,Üksainus rukkipea" oli tema võti Eesti Kirjanike Liitu. Temalt on ilmunud neli sonetikogu, haikusid, lasteraamatuid, luulekogusid, epigrammide kogu ja proosateoseid. Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sh inglise, saksa, soome, läti, leedu, vene ja itaalia keelde. Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanikke (muuhulgas ka Puskinit). Kalju Kangur on pigem keskendunud loodusluulele ja lasteluuletustele. Ta on ka käsitlenud ajaloolisi teemasid ning viljelnud lembeluulet. Kalju Kanguri luuletused on kindlasse stroofi surutud tugeva riimiga. Tema sonetid on kirjutatud järgides itaalia soneti rangeid reegleid. Kalju Kangur on enim sonette kirjutanud eesti luuletaja ja ka Eesti mahukaim sonetikogu kuulub Kalju Kangurile: ,,Sonetid" (1979) ja sealt võib leida 109 sonetti.
minema pääseda siit igavast maailmast, millel talle enam justkui mitte midagi pakkuda ei ole. Sihitult end pillan ära: peas on tühjus, külm on rind, päevade üksluine kära lakkamatult piinab mind. Selle luuletuse kirjutamise hetkel on ta kirglik ja aldis kõigega riskima, kõik maha jätma. Elu mõte näib silmapiirilt kadunud olevat. Armastus on ainuke, mis meid nii palju mõjutada saab. Nii oli ka Puskiniga, ta sai petta, valusalt haavata ja see muutis ta igaveseks. Tänu naisele, kes Puskinit niivõrd haavas, on vene kirjanduses palju kirglikke ja kauneid värsse, mitte kunagi ei ole need liigkurvad või ennasthaletsevad. Nii madalale see venemaa üks suurimaid kirjanikke ei lasku. Tema elu hinnaga sai Venemaa maailmas palju tuntust juurde. Üldiselt on Puskini ägedaloomuline ja irooniline luule ainult temast enesest. Ei ole ühtki luuletust, kuhu ta ei kirjutaks sisse midagi oma elust, tahtmistest, vaadetest või lootustest.
Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Teosed eesti keeles · "Karl XI nägemus". Tõlkinud Karl Reitav sarjas Hirmu ja õuduse jutud, nr 7, Tartu 1917 · "Tamango" (novellid "Tamango", "Mateo Falcone", "Dzumaan", "Hispaania nõiamoorid"). Tõlkinud V. Vallaste. Loodus, Tartu 1929 · "Lokis: Leedu legend". Tõlkinud Karl Kirp. Olion / G. Naelapea, Tartu 1931 (ilmunud ka raamatus "Kuus juttu: välisautoreid", Tartu 1931) · "Carmen" (novell)
tegelastega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Puskin määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aleksander I saatis ta Peterburist kaugele lõunasse. Puskin viidi üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse. Seal elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu. Krahv hakkas Puskinit taga kiusama ning saatis Peterburi tema kohta kaebusi. Lõpuks käskis tsaar ta "kõlvatu käitumise pärast" vallandada ning ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust. Tema aega täitsid jalutuskäigud, mõtisklused ja pingeline loomutöö. Ta sai vapustava teate Aleksander I surmast ja viie ülestõusujuhi hukkamisest. Ühel ööl viis
loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming, samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise
raamatukogu. 1811 pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi. 1817 lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aleksander I saatis ta Peterburist kaugele lõunasse. Puskin viidi üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse. Seal elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu. Kiivas krahv hakkas Puskinit taga kiusama ning tema kohta Peterburi kaebusi saatma. Lõpuks käskis tsaar ta "kõlvatu käitumise pärast" vallandada ning ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust. Tema aega täitsid jalutuskäigud, mõtisklused ja pingeline loomutöö. Ta sai vapustava teate Aleksander I surmast ja viie ülestõusujuhi hukkamisest. Ühel ööl viis
Bilroth, kes kutsuti sinna Viinist. Vaatamata operatsioonile, haigusest võitu ei saadud vaid lihtsalt pikendati tema kannatusi. Nekrassov kannatas veel kaks aastat. Sellel ajal kirjutas ta oma viimased teosed, mis olid täis sureva poeedi kurbust ja tarkust. Nikolai Nekrassov suri 8. jaanuaril 1878. aastal Peterburis. Nekrassovi matustel Novodevitsi Surnuaias, Peterburis, osalesid paljud. Fjodor Dostrojevski märkis tema kohta ära, et ta oli suurim vene luuletaja pärast Alexander Puskinit ja Mihhail Lemontovi. Tema järgi kandis nime 1963-1995 aastani Madala tänav Tallinnas. Nekrassov käsitles jõulises, rahvalaulu rütmi ja intonatsiooni järgivas luules talurahva häda ja kannatusi. Nikolai Nekrassov oli Vene kirjanik ja kriitik ning Vassarion Belinski kaastööline. Luuletajakuulsuse tõi talle 1856 Moskvas ilmunud luulekogu. Ta demokratiseesis vene luulet, nagu seda olid teinud M. Lermontov ja N. Gogol.
mil ta avaldas oma esimese jutustuse ("Tamango"): tolle edu oli märkimisväärne. Looming 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ning kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853.aastal pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Peateos "Carmen" Tegevus saab alguse 1830. aastail Andaluusias, teose lõpus kirjeldab Jose oma elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne.
· Lageda taeva all elavad jänesed väikeses lohus, mille nad maa sisse kraabivad. · Küülikud on võimelised jalgu põntsutades üksteisega suhtlema. (1) · Ühistranspordis sõidu eest maksmata sõitjaid nimetatakse jänesteks. · 24. detsembril 2000 avati Pihkva oblastis Mihhailovskojes mälestusmärk jänesele. Nimelt ajendas jänes Aleksandr Puskinit mitte sõitma Peterburi osalema dekabristide ülestõusus 1825. aasta detsembris. Ülestõus suruti julmalt maha, selle 5 osalejat hukati ning üle saja saadeti sunnitööle või Siberisse asumisele. (4) Kasutatud kirjandus 1) Ian Locke ,,Ogarad olendid" Sinisukk, 2000 2) David W. MacDonald ja Priscilla Barrett ,,Euroopa imetajad" Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 3) ,,Loomade elu: 7.köide. Imetajad" Tallinn ,,Valgus" 4) http://et.wikipedia
Bizet' ooper põhineb Prosper Merimee ligi 30 aastat varem kirjutatud ,,Carmeni" novellil. Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik ja ajaloolane, kes elas aastatel 1803 kuni 1870. Ta pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusmaailma sattus Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Clara Gazuli teater", kus soovis jätta mulje, et on kõigest teose tõlkija. Päris tõlketööna on ta aga tutvustanud Prantusmaale vene kirjanduse suurkujusid Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Tema sulest on ilmunud veel ajaloolised romaanid ,,Zakerii" ning pärtliöö sündmusi kirjeldav ,,Charles IX valitsusaja kroonika" ja palju teisigi tuntuid teoseid. Bizet' ooperis estiatud jutustus ,,Carmen", mille kirjutas Merimee, pärineb aastast 1845. Teos annab hea ülevaate tolleaegsete Hispaania mustlaste kommetest ja iseloomust. Tegevuse keskpuntis on kolm peategelast : mustlanna Carmen Helen Lokuta, kapral Don Jose
kes aimas juba siis rahutus noorukis tulevast luuletajat. 3) Pärast lütseumi (1817 1820) (18. 21.a.) 18-aastaselt lõpetas Puskin lütseumi, arvati välisministeeriumi teenistusse ja sõitis Peterburi. Ent teenistus huvitas teda vähe, sest ta teadis oma kutsumust: ta oli sündinud poeediks. Puskin oli tõeline romantismiajastu inimene, kes leidis, et luule on seal, kus on vabadus ja vastupidi. See veendumus lähendas Puskinit dekabristidele. Ta käis läbi peaaegu kõigi Hüvanguliide silmapaistvamate tegelastega. Sellel perioodil kirjutas Puskin kaks poliitilist programmluuletust: "Küla" ja oodi "Priius". "Küla" kujutas pilti pärisorjusest ning lõpeb üleskutsega vabastada talupojad. Puskin ei kirjeldanud selles luuletuses midagi lugejate jaoks uut, kuid ta õpetas nägema eluharjumustes peituvat halba, äratas uinuvais hingedes hukkamõistu, näitas, et patrioodi kohus on kurjust ja ebaõiglust taunida, mitte
tuntud draamateosed, kellest kõige tuntum on ,,Kain", mis on piibliteemaline ja kirikuringkondades tekitas pahameelt. Aleksandr Sergejevits Puskin 1799-1837 Sündis Moskvas põlisaadlike peres, ema poolt oli aafrika päritolu. Oli tõmmut verd ja neegrilokkidega. Esivanem oli Aabram hannibal, 21 aastat elust elas Eestis. Isa poolt olid haritud aadlikud, kellest üks oli tegelenud luuletamisega. Majanduslik seis oli laostumise äärel. Isa oli küll teenistuses, aga elasid priiskavat elu. Puskinit kasvatasid peamiselt hoidjt, seetõttu tema suhted vanematega olid halvad, ta pole luuletustes midagi vanematele pühendanud. Lähedased suhted on õe hoidja Marinaga, kellele ta on pühendanud mõnegi luuletuse. Kodus sai hea hariduse, haldas prantsuse keelt ja omandas inglise ja saksa keele. Luges palju. Muidu oli vaikne ja tagasihoidlik, aga teismelise eas oli läinud keevaks. Puskin tegeles ka ratsutamise, vehklemise ja ujumisega. Kool saavutas eristaatuse, mida on võrreldud
autoriteediga. Kirjandus osutub teoses otseseks teemaks, sest tegelased kirjutavad kirju, loevad raamatuid ja arutlevad nende üle, teose lõpu poole tuleb Makar järeldusele, et ta on arendanud oma stiili. Kirjutades kiru saab ta osaliselt lahti oma vaimuvaesusest. Dostojevski iseloomustab, milliseid raamatuid nad loevad. Alguses ei ole peategelased võrdväärses positsioonis, sest Varenka on lugenud rohkem. Makar loeb ajakirja ,,Severnaja Psela" (toimetajaks Bulgarin, 3. osakonna spioon). Puskinit, Gogolit pole lugenud. Varenka saadab talle ,,Belkini jutustused" ja Gogoli ,,Sineli" (sel perioodil hindas Dostojevski neid kõige kõrgemalt). Ühes kirjas võrreldakse ,,Postijaama ülemat ,,Sineliga". Basmatskinis ta tunneb ära ise enda ja see ei meeldi talle. Kõik need detailid haavavad teda väga sügavalt, ta ei tahtnud, et kõik näeksid avalikult tema häbi. ,,Postijaama ülem" meeldib talle, sest selline lugu võib juhtuda kõigiga.
kokku poliitilise kõrgperioodiga vene rahva elus. Lermontovi loometegevus langes aastaisse 1830-1840, mis on Vene ajaloos eriti pime ja umbne ajajärk. Dekabristide ülestõusu lüüasaamine ja talurahvarahutused purustasid kõik lootused, et ühiskonnas võiks niipea midagi muutuda. Mõlemad hakkasid luuletama väga varakult. Puskini esimesed luuletused kirjutas ta juba 6-aastaselt. Lermontov tegi varakult tutvust vene, saksa ja inglise romantilise luulega. Luges Zukovskit, Rõlejevit, Puskinit, Byronit ja Schillerit. Lermontovi varasema luule põhiteemaks oli üksildus ja eraldatus. Ta kirjutas armastusest ja sõprusest pettunult ning suhtus Venemaasse ja selle korda lausa põlastavalt. Armastus tähendas tema jaoks truudusetust, sõprus petmist ning unistus illusiooni. Las olla kurb su laul ma rõõmuhelinaid mu rängas saatuses ei talu. Jah, laulik, meeles pea ma vajan pisaraid,
Erinevalt paljudest teistest B-d ei represseeritud. Pärast ,,Turbinide" edu tundis MB end isegi mõnevõrra kindlalt, naeris oma mahategijate üle. Kuid alates 1927. aastast ei avaldatud ega lavastatud ühtki tema teost. Stalin isiklikult keelas kõik ta teosed ära. Ilmselt sai aru, et geenius, tahtis oma eesmärkidele vastavalt ümber kujundada, töödelda hirmu ja erikohtlemise abil, teha nõuk esikirjanikuks. Kuid B ei olnud võimeline valetama. Sel põhjusel uuris B Puskinit ja Moliere'i, kirjutas mõlema elu põhjal teose. Romaan ,,Härra de Moliere'i elu", selle põhjal ka näidend, mida hakati lav MXAT-is; suured vastuolud Stanislavskiga, lavastus keelati. ,,Puskin ehk Viimased päevad". Puskinit näidendis ei ole, ainult räägitakse temast. 1926 otsib OGPU MB korteri läbi, konfiskeerib käsikirju ja päevikud. MB pöördub korduvalt valitsuse poole palvega tagastada päevikud. Lõpuks tagastatakse, B põletab need. Ometi on
paksu lume kiriku poole. Nii tegin ka sellel päeval , see vaatepilt toob mulle suure naeratuse näole. Pühapäeva hommikuti saab alati üksteist rõõmsalt tervitada. Istusime siis kõik vaikselt maha ja alustasime oma pühapäevase jutluse kuulamisega. Kirikuõpetaja alustas rääkimist, kui ühtäkki astus uksest sisse mees, kes kandis kaabut ja tumedat pikemat sorti mantlit. See mees meenutas mulle oma koheva ja lokkis soenguga ja põskhabemega Aleksandr Puskinit. Kehaehitus oli tal tugev nagu ikka meestele kohane. Mehe sisenemisega kaasnes kirikus sosistamine ja teadmatus. Kes see toreda välimusega meesterahvas küll olla võib? Aga mina ei pööranud sellele erilist tähelepanu, ehk jälle mingi võõras, kes sattus siiakanti lihtsalt uudistama. Kuid ka järgmine pühapäev kohtasime teda kirikus. Külarahvas ei jätnud seda nii ja hakkasid asja uurima. Tuli välja, et ta oli üks kirjanik, kes ise
Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist; kunstilise
loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist; kunstilise
luulet vahelduva intensiivsusega. Oma sõnavara täiustas ta vanu kirjakeeleallikaid uurides, aastail 1941-1944 elas venna juures Aakre Pühastel, kus huvitus elava rahvakeele rikkusest. Debüütkogu järel loodud teostest koostas kirjanik 1943. aastal luuletuskogu ,,Elupuu" käsikirja, mis takerdus Saksa okupatsiooni aegseis kirjastusoludes ega ilmunud. ( 2, 402) Kaks sõjajärgset aastakümmet tegutses Betti tõlkijana. Juba 1930-ndail aastail oli ta silmapaistva eduga eestindanud A. Puskinit. Selle töö jätkudes ilmusid poeemid 5 ,,Vaskratsanik" ja ,,Poltaava" (1948), Puskini ,,Luulevalmikus" (1949) on Betti tõlgitud enam kui pooled värsid. Betti ja eesti tõlkeluule suursaavutusi on värssromaani ,,Jevgei Onegin" eestindu, mis ilmus aastast 1956 peatükkide kaupa ,,Loomingus" ja 1964 eraldi raamatuna. Kõigist nimetatud teoste tõlgetest on välja antud kordustrükke. Aastail 1951-1955 nõudis Betti Alverilt palju energiat F
Lõunas, Mihhailovskojes?1) ood ,,Priiusele", luuletus ,,Küla"2) Idapoeemid, jevgeni onegin, mustlased 3)Boriss goduniv, kapteni tütar, vaskratsanik _ Mille poolest on eriline ,,Jevgeni Onegin"?sündmused ei laheni nii, anagu lugeja ootab, _ Millest kõneleb poeem ,,Mustlased"? Mehe põhenemisest rahaväärtustavast ühiskonnas metsa Mustlaste juurde _ Kus leiab aset Puskini poeemide tegevus? Ida maades _ Millised ajaloolised isikud ja sündmused Puskinit huvitavad? ? Isamaasõda, Dekabristide ülestõus, napoleon, Boris Godunov _ Mis on sarnast ,,Jevgeni Oneginil" ja B. Alveri poeemil ,,Lugu valgest varesest"? 10. Kirjandusteose vaatepunkt _ Mis on kirjanudsteose vaatepunkt? _ Missugune on N. Friedmani vaatepunktide liigitus? 11. M. Lermontov _ Nimeta Lermontovi kodumaad.Venemaa, Kaukaasia, Millist maad nimetab Lermontov oma vaimseks kodumaaks? Kaukaasia ja sotimaa _ Mis on tema poeemide süzeede aluseks? Ajaloolised isikud, legendid,
MIHHAIL BULGAKOV 1891 1940 Bulgakovite pere oli suur, sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure kitsikusega. Unistus kirjanikuks saada tekkis juba koolipõlves. 1912.a ütles oma jutustusi õele lugeda andes:"Küll näed, minust saab kirjanik!" 1909.a oli siiski alustanud arstiõpingutega. Austustvääriva eriala omandamist, nagu gümnaasiumiõpinguidki, saatis armastus teatri, eriti ooperi vastu. B. nimetas ennast kirjanikuks 1921.a, kui ta polnud kirjutanud veel õieti midagi, kuid läbi mõe...
lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba 15 aastaselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid. Luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelarei. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle loomingut hiljem ka tõlkis. 17. sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schoppenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzschet. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli väga kunstilembene ema oli tuntud pianist, kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari
seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. 1840. aastal kirjutas ,,Colomba ,, ja 1842 kirjutas ,,Carmeni". Teise keisririigi ajal saab ta senaatoriks ja on tihedalt seotud õukonnaga. See pigem küll keiserlik soosing mõjub Merimee loomingule halvavalt, ta tõmbub kirjanduselust tagasi, kibestub ja sureb üsna üksikuna Canne´is. Märkimis väärib ka Merimee tolleaegne huvi vene kirjanduse vastu. Ta õpib veel vanas eas vene keele ära ning tõlgib Puskinit ja ja Gogolit. Merimee on kahtlemata suurim klassik prantsuse romantikute hulgas, kes moega kaasas käies suutis alati iseendaks jääda. Teoses ,,Colomba" on peategelasteks vanem, pisut kartlikum ja alandlikum vend Orso ning tema mõjukam noorem õde Colomba, kes mõjutab tihtipeale meelega oma venda, et asjalood kulgeksid talle sobival kujul. Peamine tegevus kulgebki Orso, Colomba ning ühe teise perekonna, Barricinide vahel. Korsikal surrakse vaenlase käe läbi; ainultet sageli on
Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism: Aigi Heero Vene vormikoolkond (formalism) 1910-1920 aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Ühing (Juri Tõnjanov, Viktor Shklovski jt.) 1915 Moskva Lingvistikaring (Roman Jakobson 1926 Praha Lingvistikaring) Väide: Tekst koosneb sõnadest, mitte objektidest ega tundmustest. ,,Puskini Jevgeni Onegin oleks kirjutatud ka siis, kui Puskinit ennast poleks olemas olnudki." Viktor Shklovski ,,Kunst kui võte" Poeetilise keele ja tavakeele eristamine ,,Kummastumise" võte (ostranenije, defamiliarization, Verfremdung) Süzhee ja faabula (plot/story) Juri Tõnjanov ,,Kirjanduslikust evolutsioonist" Kirjandusliku süsteemi mõiste Kirjanduslik evolutsioon on süsteemide või sünkroonsete seisundite vaheldumine ,,Dominant": süsteemis domineerivate elementide grupp; dominantide vaheldumine Roman Jakobson Keele poeetiline funktsioon
· 1818 dekabristide salaühing "Hüvanguliit" · Küsimus suhtumisest võimusse e. võimukandjasse · Tundsid tsaari isiklikult, puutusid temaga tihti kokku · Olid kõrgemad ohvitserid, tsaar kutsus neid nimepidi · Vihkamisel oli isiklik varjund · See kõik muutus dekabristide mõjul isel. Ka Puskinil · Dekabristide 2 eesmärki: 1. Kasvatada tsaari 2. Valgustada tervet aadlikklassi Puskin ja Aleksander I · Puskinit häiris: · Aleksander I arvas, et kõik tema lütseumi lõpetajad pidid käituma nagu tema paazid · Turgenev toetas konstit. Monarhiat ja arvas, et pärisorjuse kaotamine tuleb läbi viia reformide abil. · Puskin kirjutas Turgenevi mõjul 2 poliitil. programmluuletust: · "Küla" - pilt pärisorjuslikust vene külast · "Priius" ülistab vabadust, näitab troonil istujat halvas valguses. · Tsaar tundis huvi oma 1. lennu õpilase Puskini vastu
aastal abiellus Puskin endast 13 aastat noorema naise Natalja Gontsarovaga. Abielu oli õnnelik ja kestis kuni mehe hukkumiseni) · Surm duellil(Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul tavaks olnud duellil prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heccerni kasupoja Keisri kavalergardide polgu porutsiku Georges Dantesiga. Duelli käigus esimesena püstolist tule avanud Dantes haavas surmavalt Puskinit, kes haavatuna tegi vastulasu, millega haavas Dantest rindkere piirkonda. Dantesi pääsemise kohta on kasutusel versioon, mille kohaselt ta "alatult" kandis vormiriietuse all teraskürassiiri, millelt rikosetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt ning tekitas rindkerepõrutuse. Dantesi enda seletuse kohaselt põrkas aga Puskini lastud kuul tema mundrinööbist ning päästis sellega ta elu) 3.Puskini looming
kuulsuse. Järgmisel aastal alustas Puskin "Jevgeni Onegini" kirjutamist. Ta palus ennast Kisinjovist üle viia Odessasse, kuid juba 1824. aastal vabastati ta ametist ning saadeti isa mõisasse Mihhailovskojesse, et vanemad tal silma peal hoiaksid. Nimelt oli Odessas ilmsiks tulnud Puskini täielik võimetus teha riigitööd; viimaseks piisaks ülemuse kannatusekarikas sai poeedi intriig tema noore ja ilusa abikaasaga. Kuigi Puskinit pagendus rusus, tema loominguline tegevus siiski jätkus. Aasta hiljem sündis üks tema kuulsaid armuluuletusi, mis oli pühendatud naaberkülas kohatud Anna Kernile. 8. septembril 1826 vabastas keiser Nikolai I Puskini pagendusest ja ka tavalisest tsensuurist, nimetades poeedi oma isiklikuks kaitsealuseks. Järgnenud aastail ei suutnud Puskin ennast kuidagi leida. Ta sõitis Moskva ja Peterburi vahet. Kord huvitas teda Türgi-kampaanias sõjategevusest osa võtta ja samas tahtis ta
Ta ratsutas hästi, oli osav laskur ja vehkleja. Vanaema osutas suurt tähelepanu poisi haridusele. Sellega tegelesid koduõpetajad. Juba varases lapsepõlves valdas poiss prantsuse ja saksa keelt ning rääkis ka ladusalt inglise keeles. Talle õpetati korralikult ajalugu, vene kirjandust, ladina ja kreeka keelt. Maast madalast ilmnesid Lermontovi kunstikalduvused ja luuleand. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega, luges Zukovskit, Puskinit, Byronit, Schillerit jt. Erakordselt tundliku iseloomuga, hooti isemeelne ja kangekaelne, õppis Lermontov varakult juurdlema elu ja inimeste üle. Juba kümneaastasena Kaukaasias viibides tundis ta kaasa vabadustarmastavatele mägilastele, kes kaitsesid oma kodukülasid Vene tsaariväe vastu. LERMONTOVl TÄDIPOJA AKIM SAN-GlREI MÄLESTUSED: ...Kõik me sõitsime 1825. a. sügisel
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus S...
hooleks. Luuletaja lapsepõlv oli rõõmutu, sest tal ei olnud ema ega isa. Lapsepõlves põdes ta rahhiiti ja tema jalad jäid kõveraks. Vanaema osutas suurt tähelepanu poisi haridusele. Maast madalast ilmnesid Lermontovi kunstikalduvused ja luuleand. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega, luges Puskinit, Byronit, Schillerit jt. 1828. aasta septembris läks Lermontov Moskva ülikooli aadlipansioni. 5.klassis hakkas Lermontov luuletama. 1830. aastal esitas Lermontov pansionile lahkumisavalduse, sest ta ei olnud rahul Nikolai I otsusega muuta pansion tavaliseks gümnaasiumiks. 1830. aasta augustis esitas 16. aastane Lermontov avalduse Moskva ülikooli moraalsete ja poliitiliste teaduste osakonda astumiseks. 1
Poeem ,,Mustlased" Aleko avaneb dramaatilistes situatsioonides, teiste tegelaste hinnangute kaudu, ta on samasugune kujutamise objekt kui nemad. Autor kujutab romantilise individualismi väljapääsmatut tragöödiat. Peategelane Aleko, kes on kodumaal elanud ,,kirgede võimuses", pageb kibestumise eest, ,,umbsete linnade vangistusest", mustlaste juurde steppi, võites siin kauni Zemfira armastuse. Poeemide tegevus leiab aset eksootilises tegevuspaigas (idamaad). Puskinit huvitavad Shakespeare, Boriss Godunov, Peeter I, Napoleon, dekabristide liikumine, Euroopa vallutamine Napoleoni poolt Nii ,,Jevgeni Oneginis" kui ka ,,Valges vareses" Kirjandusteose vaatepunkt Kirjandusteose vaatepunkti abil püütakse määratleda jutustamise kohta kas aegruumilises või ideoloogilises plaanis. N. Friedmani vaatepunktide liigitus: 1.Kõiketeadev subjektiivne (kommenteeriv) jutustaja. 2
Teoses "Boriss Godunov" küsis "Millest kasvavad välja türannid?", "Millega seletada rahva kannatlikkust ja leppimist türanniaga?". 1825. aastal dekabristide ülestõus, enamus mässajaid Siberisse sunnitööle, 5 puuakse. Nende seas paljud Puskini sõbrad, Puskin loomulikult masenduses. 26a peab Puskin ilmuma tsaari ette, tsaar tahab ära leppida temaga. Puskin uskus tsaari juttu (looming tähtis, muud moodi polnud võimalik dekabriste vaigistada), Puskin jäi Peterburi. Tsaar ei tsenseeri Puskinit ning Puskin peab kogu aeg viibima kõrgseltskonnas, kuna on kammerjunkur. 28. ebaõnnestunud abieluettepanek (Puskin polnud soositud isik). 1830. kordab ettepanekut, see võetakse tingimusega vastu - kuna pruut vaene, peab olema kaasavara. Hiljem Puskin sellepärast suurtes võlgades. 1830. sõidetakse naisega Boldino mõisa - seal aga koolera, on kolm kuud karantiinis = Boldino sügis. Väga viljaks loomeperiood
loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist; kunstilise
vitsadega karistatud. "Nägin end avaliku arvamuse silmis häbistatuna," meenutas Puskin 1825a. "Mind haaras meeleheide." Puskini elus esilekerkivad mured langesid kokku suurte sündmustega tema loomingulises tegevuses: 26.märtsil 1820 a. jõudis ta lõpule "Ruslani ja Ludmilla" kuuenda, viimase laulu kirjutamisega. See oli vene luule tõeliseks pidupäevaks. Rännud Dnepri kallastel, Rostovi kandis, Kaukaasias, Simferoopolis, Doni kasakate staniitsas Aksais inspireerisid Puskinit. Puskinil tekkis üks tema silmapaistvamaid kavatsusi mõte kirjutada poeem Stepan Razinist. 5 Puskin suundus oma uude teenistuskohta Kisinjovi. Sealne elanikkond köitis oma ebatavalise kirevuse ja kommetega. Siin sündis tema kõige tähtsam lõunamaa-poeem. Järgnes Puskini üleviimine Odessasse. Odessa seltskonnas osutas Puskin erilist tähelepanu asevalitseja naisele Jelizaveta Vorontsovale,
meeldi. Aga selles rollis ta oli nii võrratu, et selle kirjeldamiseks pole lihtsalt sõnu. Kõigepealt see, kui hästi ja täiesti ilma aktsendita ta vene keelt räägib. Ja siis see tema tööle pühendumus ning alkoholism, stseen, kus õpilased tema üle nalja teevad, oli tõesti selline, et ma olin nutule lähedal, see oli südantlõhestavalt valus, et kuigi joodik ja ennast põhja joonud, milline sügav hing tal siiski on, kuidas ta Puskinit loeb, kuidas ta oma rahva suurkuju armastab, millise pühendumisega üritab lastele kogu seda andekust ja vaimuvara edasi anda, mida Puskin endas hoiab. Ja siis see löödud küsimus õpilastele: ,,Miks te minuga siis nii teete...?" Samas esimesel vaatamiskorral ei jäänud silma nii palju lollitamist ja labasust. Seekord tundus, et lavastus koosnebki ainult koolipoiste koerustükkidest, mis olid pikitud hulgaliste ülemängitud labasele naljale orienteeritud pantomiimidega. Kuigi selline
egoistlik. Ta õppis Moskva ülikoolis, kuid lahkus sealt pärast tsaari külaskäiku. Astus ülikooli poliitilisse osakonda, kuid ta ei käinud loengutel ja aastal 1832 ta visati koolist välja. Edasi läks ta Peterburgi sõjaväelaseks, kus varjas, et on luuletaja. Aastal 1835 ilmus tal näidend ,,Maskeraad", kus ta kujutas kaasaega väga täpselt, kuid tsensuur keelas selle ära. Ta austas väga Puskinit ja sai ise pea sama kuulsaks. Pärast Puskini surma, kirjutas ta ,,Poeedi surma", mille eest ta Kaukaasiasse asumisele ja tegevteenistusele saadeti, kuid see oli lühike, sest vanaema ajas suguvõsa ärevile ja aastal 1838 oli ta tagasi Peterburgis, kus ilmus tema romaan ,,Meie aja kangelane". Aastal 1839 toimus ohvriteta duell, mille eest ta taaskord vangi ja Kaukaasiasse saadeti, kus ta kirjutas luuletuse ,,Valerik", milles ta tunneb kaasa tsetseenidele.
Ta hakkas seda teadlikult koguma ja üles kirjutama. Teda huvitab ka rahvalik kõnemaneer ja ajalugu. Ta hakkab tudeerima Karamzini teost ,,Venemaa ajalugu". Ta on seda juba lugenud pärast lütseumi lõpetamist, aga just Mihhailovskojes hakkas ta seda põhjalikumalt uurima. Suur probleem seisneb selles, mis paneb ajaloo käima kas selleks on suurkujud või rahvas? Nii sündiski ,,Boriss Godunov", mis tegelikult näitas Puskinit kui väga sügavat Shakespeare'i tundjat. Lõuna perioodil hakkas ta õppima inglise keelt. Ta pani pr-keelse tõlke ja inglisekeelse originaali kõrvuti ning hakkas seda tõlkima. Tema huvide hulka tuleb ka dramaturgia. 1825. aasta muutus ka Puskini jaoks väga raskeks. Aleksander I tundis otsest viha Puskini vastu, kuna Puskin puudutas Paul I surma teemat. Puskin julges sellest kirjutada muidugi ainult vihjates. Oodis ,,Priiusele" on sellest juttu
12 Stalini järglased peasekretäri ametikohal (Hrustsov, Breznev) üritasid NSVL sise- ja välispoliitikat muuta ning reformida, kasutades neid teadmisi ning kogemusi, mis olid omandatud Stalini ajal. Stalin oli nii NSVL liider kui ka sümbol. Aastal 2008 telekanali Rossija kõigi aegade tähtsaima venelase leidmiseks korraldatud rahvahääletusel sai Stalin Aleksander Nevski ja Pjotr Stolõpini järel kolmanda koha, edestades napilt Aleksandr Puskinit. 2.8 Isiklikku Stalin suitsetas piipu ning armastas juua Gruusia veine. 2.9 Perekond Jossif Stalini perekond: · Esimene abikaasa Kato Svanidze (Jekaterina Dzugasvili, 18851907) o Poeg Jakov Dzugasvili (19071943) · Teine abikaasa Nadezda Allilujeva-Dzugasvili (19011932) o Poeg Vassili Stalin (19211962) o Tütar Svetlana Allilujeva (sündis 1926) 13 3 Benito Mussolini
Leidsid ka koha, kuhu pesuköök teha! 29 ALEKSANDRA: Oh, ema! VARVARA: No tõesti. ALEKSANDER: Veel üks päikeseloojang, veel üks aastaaeg jumalale lähemale... LJUBOV: Te ei tohiks elada selle auru ja niiskuse sees, see ei saa teile hästi mõjuda. ALEKSANDRA: Kas te Puskinit olete kohanud, Vissarion? (Belinski, olles avanud kirja, paneb selle läbi lugemata taskusse.) BELINSKI: Ei. Ta elab Peterburis. ALEKSANDRA: Kui vana ta on? ALEKSANDER: Sinu jaoks liiga noor. (Mihhail lõbustab end Aleksandra arvel ja laseb õe poole õrritavalt lendu: "Ha-ha!") (Belinskile) Minu arvamus on, et mees ei tohiks abielluda enne, kui ta on vähemalt kaks korda nii
Nende seas paljud Puskini sõbrad, Puskin loomulikult masenduses. 26. a peab P ilmuma tsaari ette, tsaar tahab ära leppida temaga. . P usub tsaari juttu (looming tähtis, muud moodi polnud võimalik dekabriste vaigistada jnejnejne), P jääb Peterburi. 26-29 aastail loomingus sees ajalugu, läheb P I ajastusse. Uurib enda suguvõsa - "Peeter Suure moorlane". Talurahva ülestõusu teema. Puskin ei saa käsitleda dekabriste, on vaid mõned luuletused ("Läkitus Siberisse"). Tsaar ei tsenseeri Puskinit ning Puskin peab kogu aeg viibima kõrgseltskonnas, kuna on kammerjunkur. . 28. ebaõnnestunud abieluettepanek (Puskin polnud soositud isik). 1830. kordab ettepanekut, see võetakse tingimusega vastu - kuna pruut vaene, peab olema kaasavara. Hiljem Puskin sellepärast suurtes võlgades. 1830. sõidetakse naisega Boldino mõisa - seal aga koolera, on kolm kuud karantiinis = Boldino sügis. Väga viljaks loomeperiood. Draamatsükkel - "Väikesed tragöödiad", "Ihnus rüütel", "Mozart ja
annaabi.ee 
