Aleksander Puškin (0)

Aleksander Puškin
(1799-1837)
Hannibal – vaarvanaisa ( Etioopia ), Peeter I tõi ta Venemaale.
Guvernant – koduõpetaja
Rodionovna (Arina) – lapsehoidja
Ta sünnib Venemaale, kus paljud temast ei hooli. Hoolivad njanja ja Nikita ( vanamees ). Kui Puškin sureb on pärisori Nikita endiselt ustav oma isandale. Tal oli elutüdimus. Talle vedas, et sattus Tsarskoje Selo lütseumisse (1811-1817). See oli väike tsaariperekonna suveresidents. Juba lütseumi ajal avaldab luuletusi. Aasta 1812 avaldas suurt mõju – Napoleon tungis Venemaale. Tulevad dekabristid. 1814 tulevad ohvitserid tagasi venemaale. Tähtsaimad luuletused „Küla“ ja „Priius“ (1817-1820) Asus Peterburgi ametnikuna tööle. Aga ta teadis, et on sündinud poeediks. Peterburis suhtles lähedalt tulevaste dekabristidega.
„Küla“ – algab väga idüllilise ja ilusa pildiga vene külaelust. Kõik on armas, kena. See pilt on justkui maha kirjutatud 18.saj luulest . Teises salmis tuleb pööre ja Puškin ütleb:“Kuid hirmus pinaja mu mõtteil siiski lasub“ (mõtles pärisorjust). Kujutab luultuses, et millises olikorras on tegelikult vene talupoeg . Lõpeb üleskutsega vene tsaar Aleksander esimesele, et see lõpetaks talupoegade orjastamise .
„Priius“ – tegemist on oodiga (ülistusluuletusega). Puškin vaatas õhtul aknast välja ja nägi Mihhaili paleed, kus oli tapetud Aleksander I isa Paul I. Mõtted läksid Suurele Prantsuse revolutsioonile. Kirjutab türanniast. Ja kuigi ta mõistab seda hukka, siis samas pole ta ka selle poolt, et rahvas tuleb ja lööb kuningal pea maha.
Sel ajal kirjutas Puškin ka epigramme ehk pilkeluuletusi. Ta oli väga terav imineme. Kuigi epigrammid ei ilmunud trükis. Puškini poliitiline luule äratab valitseja tähelepanu. Kord tuleb ta koju nuhk ja pakub Nikitale 50 rubla . Aga ta ei luba nuhki majja paberitesse sorima ning ajab nuhi minema ja hoiatab Puškinit. Kuuldused käivad. Ka sõbrad on mures, sest käivad jutud, et Puškinit saadetaks ära Siberisse või Valge mere saarele. Puškini sõbrad paluvad Aleksander I, et nii karmi karistust ei määrata. Ta heldib ja Puškin saadetakse Lõuna-Venemaale endistele Türgi aladele ja jäetakse selline mulje nagu ta läheks sinna tööasjus. Tegelikult on see pagendus .
Enne kui ta sinna läheb ilmub tal 1820 esimene poeem „Ruslan ja Ludmilla “. Fantastilise süzeega, ainet on võetud vene rahvaluulest . Seal on vürstitar Ludmilla, kelle isa on vürst. Isa tahab mehele panna. Tulevad kosilased – peab abielluma kangelase Ruslaniga. Aga juhtub nii, et nõid Tšernomor (mees) röövib Ludmilla ära. Hakkab Ludmilla päästmine. Poeem lõpeb õnnelikult, pahad saavad karistuse. Kriitika tuli sellepärast, et Puškin põimis koomilise ja traagilise. Ja naljakatest asjadest kirjutas teeseldud tõsidusega. Keeras uue lehe vene kirjanduses.
Puškin saab teel lõunasse toreda kindrali ja ta perega tuttavaks. Kindrali tütred olid haritud ja oskasid inglise keelt. Olid tutvunud Byroni luulega. Nii jõudis ka Puškin tasemeni, et suudab lugeda Byronit. Avastab ta enda jaoks ja see avaldab talle väga suurt mõju.
Periood pagenduses on 1820-1824. 1821-1823 kirjutab ta lõuna- poeemid . Puškin toob vene kirjandusse romantilise kangelase, keda enne polnud. Kuulsaim lõuna-poeemidest on „ Kaukasuse vang“. Seal on romantiline kangelane. Vastab pettunud, kibestunud kangelasele primitiivsest tsivilisatsioonist pärit rahvalikud karakterid. Ehk need inimesed, kes on pärit primitiimsematest tsivilisatsioonidest. Metsikud , vabad inimesed. Nad on võimelised tõeliselt armastama ja vihkama. Isegi surema armastuse nimel. Selleks pettunud romantiline kangelane võimeline ei ole. Poeem räägib sellest, kuidas üks noor mees on lahkunud Venemaalt (oma kodumaalt ), sest Venemaa tundub talle vale kohana – te pettus selles ja pettus armastuses, tundis elutüdimust. Teda jälitati ja laimati. Põgeneb Kaukasuse mägedesse. Ta loodab seal leida seda õnne ja vabadust, mida Venemaal ei saanud. Kui ärkab, on ta küljes ahelad – ta on ori. Tšerkessid on ta vangi võtnud. Tal on suur isu põgeneda tagasi kodumaale . Teine liin on armastuse liin. Noor ilus tšerkessitar armub mehesse. Ühelt poolt armastab teda aga teisalt on see Venelane tema rahva vang. Armastus võidab ja tšerkessitar aitab tal põgeneda. Aga kuna tšerkessitaril on aukoodeks , siis ta saab aru, et on väga rängalt eksinud rahva vastu ja uputab ennast seejärel, sest ta on reetnud oma rahva.
Puškin armus Odessas oma ülemuse naisesse. Puškini üle kaebamine ja tema järel nuhkimine ei meeldi. Kirjutab kirja vennale , et tahab Venemaalt ära minna. Kuigi ta ei saada seda kirja ametliku postiga, loetakse see kiri ikkagi läbi ja tal tekivad suured pahandused. Sest seal oli julgeid ütlusi Aleksander I kohta. Ta arreteeritakse ja vallandatakse. Ta saadetakse politsei järelvalve all vanemate kohu Mihhailovskojesse. Viibib seal 1824- 1826 . See on viljakas periood loomingus. Tekkis huvi rahvaluule vastu. Puškinit hakkas rohkem huvitama, mida mõtleb rahvas, sest ta nägi kui halvasti rahvaga Venemaal käitutakse. Kirjutab siin värssromaani „ Jevgeni Onegin “ edasi. Poeemi „ Mustlased “, näidendi „ Boriss Godunov “
„Mustlased“ - peategelaseks noormees Aleko . Romantismi on palju vähemaks jäänud ja seda on peetud lausa realistlikuks teoseks. Aleko on põgenenud linnadest. Ängistuse eest ja tal oli konflikt võimudega. Ta põgeneb rändmustlaste juurde. Elab koos nendega – armub mustlasneidu Zemfirasse. Aga mustlase meel pole püsiv, mustlane on vaba hingega. Ühel päeval armub hoopis mustlas noormehesse ning Alekot enam ei armasta. Aleko tapab Zemfira ning tema armukese, sest ta ei mõista, et naisel on õigus vabadusele ja oma tahtele valida. Mustlased otsustavad Alekot karistada. Aga nemad ei tapa teda vaid ajavad ta enda juurest minema.
Tragöödia „Boriss Godunov“ – Puškinit huvitab endiselt rahvas ja käitumine. Innustust oli saanud Shakespeare’i tragöödiatest. Uuris ka vene ajalugu. Tegevus toimub 16. ja 17.saj vahetusel. Tsaar Fjodor on surnud. Tekkinud oli võimuvaakum – polnud järeltulijaid ja oli noor vend Dimitri. Aga kuna Dimitri sureb siis rahvas valib Boriss Godunovi. Ta oli bojaar (kõrgaadlik). Ta on väga hea tsaar. Jagab näljastele leiba, ehitab kodututele maju. Tegeleb sotsiaalabiga. Vaatamate tema headele tegudele ei leia ta rahva poolehoidu, sest rahvasuus käib jutt, et ta ei saanud troonile ainult tänu sellele, et ta oli tapnud noore Dimitri. P uurib, rahva käitumist. Tõukab BG eemale. Ei võta BG heategusid vastu. Näha on rahva moraalne hukkamõistmine. BG ei võida rahva poolehoidu. Rahval on suured nõrkused – rahvas on väga kergesti manipuleeritav. Ilmub välja vale Dimitri. Saab võimule.et tsaariks saada , tuleb ta korraldada BG poja surm. 14.dets 1825 – dekabristide ülestõus. Uueks tsaarik sai Aleksander I vend , Nikolai I.
Vahepeal mingi tekst.
Poeem „vaskratsanik“
„Jevgeni Onegin“