A.S.Puškin (2)

Aleksandr Sergejevitš Puškin 1799 – 1837
Sünids moskvas, põlisaadlike peres. Ema poolt aafrika päritolu. Oli tõmmut verd. Hannibal , puškini ema poolt sugulane kelle tõi peeter I etioopiast sattus ka eestisse. Perekonna majanduslik seis oli pideval laostumise äärel. Puškinit kasvatasid hoidjad ja enda loomingus ei pühendanud ta enda vanematele. Ta õe hoidjaga olid head suhted, kellel ta pühendas ka mõned luuletused. Kodus sai nii hea hariduse et haldas ka prantsusekeelt ja omandas inglise ja saksa keele. Luges palju. Muidu vaikne tagasihoidlik aga teismelise eas oli läinud keevaks. Puskin tegeles ja ratsutamise, vehklemise ja laskmise vms. Käis tsakrskoje selo lütseumis (12 aastasena). See kool pidid olema tsaari vendade kool. Kool saavutas eristaatuse, eriolukorra. On võrreldud ka ülikooliga, kuigi poisid olid seal suhtelislt noored. Hakkas seal ka luuletusi kirjutama. Kasutas sellist tseudonüümi N.k.š.p. tolle aja silmapaistvamad luuletused on „küla“ mis räägib maaelust. Pole vormilist asja et inimesed pole võrdsed. Puškinit hinnatakse, sest ta kirjeldab igapäevast elu ja toob välja ka ebaloomulikkuse eluviisi. Kirjutab ühe oodi „ priius “, kus mõistab hukka türannlikuse ja vägivalla (prantsuse revolutsiooni). Vijeles ka epigramme. Kirjutas ka tsaari ja tema sõprade kohta teravaid avaldusi , need tulid välja ning ta saadeti lõunasse pagendusse. Samal ajal lõpetab end aesimese rahvusliku teose „ruslan ja ludmilla “. See räägib vanast kiievi-vene. Kus ruslan on pulmas vürsti tütrega, ludmillaga ja tuleb nõid ja röövid neiu . Kolm meest lähevad vabastama teda ja seal tulevad seiklused ja üleloomulikud jõud ja lõpp õnnelik. Pušskin eirab tolle aja luulevorme. Puškinile on iseloomulik kirjutada omatahtsi, mitte lähtuda luulereeglitest. Läheb teenistuskohta, kus on ka terviseprobleemid . Ujub Dnepris, külmetab, jääb haigeks , paraneb, jõuab dnepri äärsesse linna ja tutvub ühe kindrali perega , oli kõikidesse tütardesse armunud kordamööda ja need enamused tütremehed astusid tsaari vastu välja ja puškin saab nendega hästi läbi. Tervise pärast saab ta terviseparandamis epuhkust. Koos kindraliga rändavad nad musta mereäärde, kus näeb mägilaste eluolu. Reis rikastav, uued kultuurid, pereidüll.3 oktoobril jõuab ta tööle tagasi ja hakkab tööle ametnikuna. Saab inspiratsiooni lõnamaadest ja kirjutab lõunapoeemid „ kaukasuse vang“ , „bahtšisarai purskkaev“.