Jäneselised (2)

Varstu Keskkool
JÄNESELISED
Referaat
Koostaja :
Juhendaja:

Varstu 2007

Välimus
Jäneselised on taimtoidulised . See on selgesti näha juba põgusast pilgust jäneselise suule, sest ainsa loomarühmana on jänestel ülalõualuus topelt lõikehambad, s.t. kahe ülemise lõikehamba taga asub veel kaks, nn. pulkhammast. Kõik lõikehambad on üleni hambavaabaga ümbritsetud ning neil ega ka purihammastel ei ole juuri ja kasvavad pidevalt. Jäneselise iga purihamba mälumispinnal on ainult 2 põikiharja. Kõigil jäneselistel on väga lühike saba ja neile omane refektsioon (s.t. neil tekivad erilised väljaheited, mille nad ära söövad, nii et toit läbib seedekulgla 2 korda). Kõigil jänestel ja küülikutel on pilujad ninasõõrmed, mida saab nende kohal paikneva nahavoldiga avada ja sulgeda. (2)
Karvkate on väga mitmekesine : pikast , kohevast ja pehmest kuni karmi ja torkavani. Enamik liike on vähemärgatava värvusega, valdavalt hallid, tumepruunid või ookerjad toonid. Kõige eredama värvusega liigid elavad troopikas või subtroopikas. Paljudele liikidele on omane värvuse aastaajaline muutumine (näiteks valgejänes – suvel pruun, talvel lumivalge). Halljänese sesoonne värvusemuutus pole nii silmatorkav. Koguni ühel ja samal liigil avaldub sesoonne dimorfism areaali eri osades erinevalt. (3)
Paljunemine
Jäneselised sigivad aastas 2-4 korda. Tiinus kestab 45-50 päeva. Pesakonnas on 4-5 poega. Sündides on pojad umbes 100g raskused. Halbades tingimustes võivad looted resorbeeruda. Emajänes jätab pojad varjulisse kohta ja käib neid päevas mitu korda imetamas. Kahe nädalaga neljakordistub nende kaal ja nad hakkavad taimset toitu sööma. Urgudes ja pesades sünnitavatel jäneselistel on pojad abitud, paljad ja pimedad . Neil, kes püsipesa ei sea, on pojad kohe nägijad ja karvased ning jooksevad pea laiali. Kogu pesakonnaga jänes ringi ei liigu. (4)
Eluviis
Jäneseliste hulgas on liike, kes kraabivad urge (viiksjänesed, mõned jänesed), ronivad puudel (osa jäneseid) või neid, kes ei ehita mingeid alalisi varjepaiku. Enamik jäneselisi jookseb kiiresti, hüpetega, end tagajalgadega maast lahti tõugates. Kiire jooks on kahtlemata kohastumus röövloomade käest pääsemiseks, sest toitumisviis ei eelda kiire kulgemise vajadust. (3)
Toit on väga mitmekesine, kuid peaaegu eranditult taimne. Sellest tingitult on soolestik pikk, hästiarenenud pimesoolega, mis etendab „kääritamisanuma“ osa. (3)
Enamik elab üksikult, välja arvatud küülikud. Häälitsevad ainult hädaohus olles. Jäneselised on tallulkõndijad. Jänesed liiguvad hüpates. (4)
Esinemine
Jäneselised tekkisid tertsiaari alguses, nende fossiilseid jäänuseid on leitud paleotseeni kihtidest. Praegusajal on nad levinud kogu maakeral, välja arvatud Lõuna-Ameerika lõunaosa ja Madagaskar ; aklimatiseeritud on jäneselisi Austraalias, Uus- Meremaal ja paljudel ookeanisaartel. Nüüdisaegseid liike on ligi 60; nad koondatakse kahte sugukonda: jäneslased (Leporidae) ja viiksjäneslased ( Lagomyidae). (3)
Jäneseliste kõige suuremateks vaenlasteks on paljud röövloomad: rebased , ilvesed, samuti röövlinnud, kuid ka hulkuvad koerad ja kassid. Jäneseliste seas on ka palju tähtsaid jahiloomi. (4)
Huvitavat

• 1996. aasta veebruaris pani üks austraalia teadlane näitusele muruniiduki, mis töötas „jäneste jõul“.
  
• Lemmikloomaks võib olla ükskõik mis liiki küülik. Küülikuliikidel on selliseid nimesid nagu kuningküülik, briti hiidküülik, kääbuslontkõrv ja madalmaade kääbusküülik. Briti hiidküülik võib kasvada kaks korda suuremaks kui täiskasvanud kass ning kaaluda kuni 12 kilo.
  
• Küüliku titasid kutsutakse küülikupoegadeks. Vanasi arvasid meremehed, et küülikud toovad õnnetust, ega ei kasutanud seepärast kunagi sõna „küülik“, vaid viitasid neile teiste sõnadega või siis nimetasid neid „asjaks“ või „tolleks“
  
• Lageda taeva all elavad jänesed väikeses lohus, mille nad maa sisse kraabivad.
  
• Küülikud on võimelised jalgu põntsutades üksteisega suhtlema. (1)
  
• Ühistranspordis sõidu eest maksmata sõitjaid nimetatakse jänesteks.
  
• 24. detsembril 2000 avati Pihkva oblastis Mihhailovskojes mälestusmärk jänesele. Nimelt ajendas jänes Aleksandr Puškinit mitte sõitma Peterburi osalema dekabristide ülestõusus 1825. aasta detsembris. Ülestõus suruti julmalt maha, selle 5 osalejat hukati ning üle saja saadeti sunnitööle või Siberisse asumisele. (4)
  

Kasutatud kirjandus
1) Ian Locke „Ogarad olendid“ Sinisukk, 2000
2) David W. MacDonald ja Priscilla Barrett „Euroopa imetajad “ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002
3) „Loomade elu: 7.köide. Imetajad“ Tallinn „Valgus“
4) http://et.wikipedia.org/wik i