1. Antud kooslus tekib taimedest, loomadest, lindudest, putukatest ja kahepaiksetest. Taimedeks on puud, samblad, seened jne. Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus
..................................................lk.9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................lk.10 Talvine puisniit SISSEJUHATUS Selle referaadiga räägin Eesti niitudest. Niidud on elukooslused, kus kasvavad peamiselt mitme aastased rohttaimed. Minu referaat räägib kurerehast ja tema elust puisniidul. Esiteks teen väikese ülevaate puisniidust. Kunagised hõredate lehtpuutukkadega metsaheinamaad moodustavad puisniidud. Puisniidud on arvatavasti vanimad inmtegevuse mõjul tekkinud taimekooslused. Arvatakse, et puisniitude laialdasem levik algas pärast vikati kasutusele võttu 8000-9000 aastat tagasi, kui esimeste inimasulate ümber hakati puid raiuma,heina varuma ja karjatama. Heinategu puisniidul nõuab rohkesti käsitööd
Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik, sagedased on niidukäharik, harilik laanik, harilik viherik, lainjas lehiksammal. Seenestik on liigirikas ja mitmekesine. Palju on mükoriisaseeni. Sagedasemad liigid on sirge kühmik, siidpunalehik, kevadpõldseen, mitmed pilviku ja riisikaliigid. Loomastik Imetajad Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselghiire esinemine. Linnustik tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salulehelind, aed põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida
Puisniit on omal vanapärasel kombel säästliku maakasutuse mudeliks siit saadi pidevalt heina, puitu, ravimtaimi, pähkleid, seeni, marju, õunu, ja koduloomadele lehisvihtu ning kütiti ka ulukeid. Samuti varuti puisniidult ahjukütteks hagu ja erilise kuju ja kõvadusega tarbepuid näiteks aiste ja jalaste jaoks. Inimene pidi küll niidul üksjagu tööd tegema, kuid kulusid puisniitude hooldamisega praktiliselt ei kaasnenud, sest väetisekski on puisniidul üksnes langenud puulehed ja kõdunev kulu. Praeguseks on puisniidud oma kunagise majandusliku otstarbe peaaegu täielikult kaotanud sest märksa mahlakamat heina saadakse väiksema vaevaga kultuurheinamaadelt. Lisaks silmailule pakuvad puisniidud erilist huvi oma liigirikkusega. Meie lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 taimeliigi ruutmeetri kohta märksa rohkem kui üheski meie teises taimekoosluses. Laelatul on tehtud puisniitude liigirikkuse rekord 76 taimeliiki
Laelatu puisniit TÕNIS KLAASMÄGI R A N N O VAA R I K M Ä E SANDER KARRO GERT KALDMÄE Asub Virtsu lähedal Laelatul. Kasutusel on olnud juba sajandeid. Kõrgemad kohad vabanesid vee alt umbes 2000 aastat tagasi. Puisniidul asub nii Eesti kui ka Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. Kaitse alla võeti see ala osaliselt 1939. aastal. Liigid Loomadest elavad niidul metskits, metssiga, metsnugis, mink, rebane, kährik ja põder. Nähtud on ka ilvest ja talvel hunti. 546 liiki soontaimi 107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda 35 liiki maismaatigusid 60 liiki pesitsevaid linde 2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest
Kibuvits Rahvapärased nimetused Aukaküüds Hiibalpuu Kibun Kibusk Kibuskipuu Kiuspuu Koidukann Okasroos Orjavits Iseloomulikud tunnused Ogad Punased viljad Meenutab roosi 0,5m-2m Õitseb juunis ja juulis 2 Õie suurus cm-6cm Roosakad, punakad, valged, kollakad õied Puitunud vars Kasvukoht Põhjamaadest subtroopikani Looniidul Pärisniidul Puisniidul Vahel ka metsaservades Kasutus rahvameditsiinis Kasutatakse Leotised Õisi Salvid Võrsed Õli Lehed Aur Juured Mähised Viljad Kopsuhaigused Tee Neeruhaigused Põiehaigused Külmetushaigused Kogumine ja säilitamine September ja oktoober viljade korjamiseks
mahedat väetatakse sõnnikuga (väga vähe keemiliste ühenditega), tavateravilju lämmastikväetiste või muu sellisega, mahedana ei kasvatata GMO vilju, tavateravili on saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab hooldustöid, vajavad tekkimiseks palju valgust ja toitaineterikast mulda, Erinevused: Puisniidul on üksikuid puid, puisniit on liigirikkam (nii taimestik kui ka loomastik), puisniite niideti varem kuna seal tehti heina, pargis rohkem tehisveekogusi ja muud, 3. Kultuurrohumaa ja rannaniit. Sarnasused: Loomasi karjatatakse mõlemal niidul, külvatakse vajalikke taimi loomadele söödaks, ei saa kasutada suuri ja raskeid masinaid hooldamiseks, taimed taluvad tallamist seal hästi, Erinevused: loomastik mõnevõrra erinev (rannaniidul rohkem veelembelisi), rannaniidul
Saagijäänustest on määratud väike-konnakotka toidusedelis siili, mutti, urhiirt, väikekarihirt, konni, värvulisi. Ühel kotkabaaril on täheldatud ,,siililembest" toitumisharjumist. Nii on pesast ja pesa alt leitud kotkapojale pesakondade kaupa toiduks toodud siile. Kaitsealused taimed Siberi võhumõõk (Iris sibirica) Siberi võhumõõk kasvab niisketel niitudel, puisniitudel ja luhtadel. Soomaal leidub teda rohkesti Tõramaa luhal ning Halliste puisniidul. Siberi võhumõõk armastab kasvada suurte kogumikena, kus võib korraga olla kuni 70 taime.Taim ise on püstise, kuni meetri pikkuse varrega. Juurmised lehed on kitsa ning varrest lühemad. Varrel on kolm varreümbriselist lehte. Õied paiknevad varre tipus, kahe või kolme õiega õisikus ja on tumesinise värvusega. Iiris õitseb kesksuvel juunis ja juulis ning on siis luhad täis siniseid õlilaikusid. Eesti suuremad kasvukohad asuvad Lääne-Eesti soisel rannaniitudel, Soomaal ja Emajõe
Metsosi Eospäid kandvate kõrgus kuni 30 cm ja eospeadeta võrsetel kuni 60 cm. Vars on lüliline, sõlmevahed seest õõnsad, välimisel pinnal on sooned ja vaod (vagudes on õhulõhed). Kasvamiseks eelistab varjukamaid kasvukohti. Mestosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Aasosi Kasvab kuivemates metsades ja niitudel: palumetsas, laanemetsas, puisniidul ning pärisniidul. Kevadel areneb eospäid kandev pruuniks kuni 25 cm kõrgune oksteta võsu, mis pärast eoste valmimist muutub võsu roheliseks ja kasvatab oksad külge. Aasosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Konnaosi Konnaosi on Eesti sama tavaline kui põldosi. Kuid konnaosi kasvab vaid täiesti märgades kohtades. Tema alumine osa on alati veega kaetud.
Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaime liigi ruutmeetril. Need on taimed, mille vartes ja juurtes esinev hästi arenenud veevarustuse mehhanism võimaldab neil asustada kuivi alasid. Siia hulka kuuluvad sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus kuni 30 taimeliiki ruutmeetril, alvaritel küünib see üksikutes kohtades 40-ni. Viiel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril, sealhulgas Vahenurme küla puisniidul Pärnumaal kuni 74, Saaremaal Tagamõisa puisniidul 67 liiki. Euroopas on suuremat liigirikkust leitud üksnes üksikutes metsastepi säilinud fragmentides Lõuna-Venemaal. Puisniidud on haruldaseks näiteks ökosüsteemist, mille liigirikkus ja esteetiline väärtus on inimtegevuse tulemusel kasvanud. Puisniitude 5
Looduses paljuneb kibuvits seemnetega või vegetatiivselt juurevõsude abil. Kultuursorte paljundatakse pookimisega ja pistikutega. ohtrus on kibuvitsal põhjapoolkera paras- ja lähistroopilises vööndis, üksikute liikide levila tungib põhjas kuni tundraaladeni. Enamik kultuurroosidena tuntud liike pärineb Kesk- ja Edela- Aasiast. Kibuvits kasvab looniidul, pärisniidul, puisniidul, vahel ka metsaservades. Enamasti valguslembesed. Meie looduslikud liigid on külmakindlad, kuid rohked kultuursordid külmaõrnad. Viimased on ka võrdlemisi nõudlikud mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes. Kibuvitsast saavad tolmeldavad putukad nektarit. Eestis ei kuulu ükski kibuvitsaliik kaitstavate taimede nimekirja. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid
rannikuid, luiteid, veekogusid. Eesti taimkattes on umbes 1500 liiki ja 550 liiki samblaid, 800 liiki samblikke ja 3000 liiki vetikaid. Taimkatte liigirikkust soodustavad mullastiku mitmekesisus, kliima üleminekuline iseloom, pikk rannajoon. Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused on puisniidud. Lisaks viljakale mullale soodustavad liigrikkust hõredalt kasvavad puud. Selle tulemusena kasvab puisniitudel nii metsa kui ka niidutaimi. Näiteks kaitsealusel Laelatu puisniidul on loendatud 465 erinevat taimeliiki. Tegu on väga liigirikka alaga, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher jt. Laelatu puisniidult on leitud 2/3 Eestis kasvavatest looduslikest käpalistest. Laelatu puisniit on ühtlasi ka kõige mitmekesisema taimestikuga paik Euroopas. Mida liigirikkam on ökosüsteem ning mida suuremad on sealse elustiku kohastumised, seda vastupidavam ja elujõulisem see on
· Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. · Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. · Oma kõrgajal katsid niidetavad ja karjatatavad puisniidud ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud tuhat korda. Laelatu puisniit · Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui ka kogu Põhja Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus (76 soontaime ühel ruutmeetril). · Sealt on leitud ka 2/3 Eestis kasvavatest käpalistest. Loomastik · Imetajad halljänes, hunt, juttselg-hiir · Roomajad kivisisalik, rästik, vaskuss · Linnud kuldnokk, hiireviu, roherähn · Putukalised laanekuklane, koerliblikas, kuldpõrnikas Halljänes · Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist.
Lehed on hambulise serva ja lidus karvadega, pealt tumerohelised, alt sinakad. Ülemised varrelehed harilikult hambulised lihtlehed. Vars püstine või tõusev. Risoom on lühike, horisontaalne või viltune, tihedalt kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega. Rohkete lisajuurtega. Koht ökosüsteemis Metsmaasikas kasvab sega- ja lehtmetsades, raiesmikel, rohtunud nõlvadel, põõsastikes, kraavi- ja teepervedel sagedamini puisniidul, loometsas ja -niidul, laanemetsas. Eelistab poolvarju. Ei taha liiga märga või liivast pinnast. Taimi tolmeldavad putukad. Marjad on söögiks mitmetele loomadele, kes levitavad ka seemneid, kuid ka nälkjatele. Kasutamine Metsmaasikad on väga head söögimarjad. Kuivatatult kasutatakse meditsiinis, peamiselt teena. Tarvitatakse kogu taime maapealset osa. Värsketest marjadest tehakse keedist, dzemmi,
Paljunemine loomad. Uueneb ka vegetatiivselt kännuvõsust, juurevõsust ja maha painutatud ning mullaga kaetud okstest. Võimalik paljundada ka pistokstest. Levik ja ohtrus Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Tavaline kogu Eestis, enam Lääne- ja Põhja-Eestis. Kasvab põõsarindes ja alumises puurindes sega- ja lehtmetsas ja kaldavõsastikus ning raiesmikul, loometsas, salumetsas, looniidul, puisniidul, pärisniidul. Varjutaluv, kasvab Kasvukoht hästi ka raiesmikel. Eelistab värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda. Liigniiskes ei kasva. Üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed. Koht Parandab pinnast, sest lehed kõdunevad kiiresti. Viljad on söögiks loomadele, eelkõige ökosüsteemis oravatele ja hiirtele. Pähkleid hävitab pähklikärsakas.
a 10. d III: 11. a 1. - Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. 12. d 2. + 13. a 3. - Omnivoorid on segatoidulised loomaliigid. 14. c 4. + 15. b 5. - Rahvastiku kasvuga kaasnev kõige negatiivsem mõju on toidu puudus. 16. b 6. - Eurütoopne liik on laia ökoloogilise amplituudiga organism. 17. a 7. - Rohelised taimed on toitumissuhtelt autotroofid. 18. c 8. + 19. b 9. + 20. a 10. - Kõige suurem liigirikkus Eestis on puisniidul. (rannaniidul väikseim) 11. - Metsa osakaal Eestis kasvab. IV: 12. + 1. j 13. - Söödavatest taimeliikidest oskab inimene kasutada ~30 liiki. 2. h 14. + 3. g 15. - Samas paigas kahe uruhiire vahel saab eksisteerida konkurents. 4. i 16. - Liigne UV-kiirgus on inimesele negatiivse mõjuga. 5. c 17. - Hemoglobiinide rohkus veres aitab madala hapniku kontsentratsiooni vastu. 6. f 18. + 7. d 19. + 8. a 20
Mõõdukas raie võib muidugi kuldkingale valgustingimuste parandamise tõttu isegi kasulik olla, kuid ka siin esinem probleeme.Nimelt probleemiks on raiejärgne põõsarinde pealetung, mis võib kuldkinga ``lämmatada``. Seepärast tuleks hilissügisel või talvel regulaarselt teha võsalõikust (aprillis võivad juba maapinnani sirutunud pungad viga saada). Põõsaste liitus ei tohiks ületada 0,3. Kui kuldking kasvab puisniidul, on vaja seda suve teasel poolel niita. Tegelikult võib kuldking kehvades tingimustes rida aastaid vastu panna ka ilma õisi näitamata ja hea hoolduse korral taasõilmitseda. Ehkki kuldkinga leidub hajusalt üle Eesti, on isendirohkemad populatsioonid Lääne-Eestis ja Läänesaartel ning Järva- ja Jõgevamaal, kus üheskoos võib kasvada tuhandeid kuldkingi. Need on selle liigi ühed suurimad populatsioonid kogu levila ulatuses. Looduskaitse
III kategooria vööthuulsõrmkäpp; kahkjaspunane sõrmkäpp; harilik näsiniin; sooneiuvaip; harilik käoraamat; siberi võhumõõk; suur käopõll; harilik porss; kahelehine käokeel; lodukannike. 5.3 Inimmõju Puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni ja muid igapäevaseks eluks tarvilikku midagi vastu andmata. Ainsaks väetiseks on puisniidul mahalangenud puulehed ja kõdunev kulu. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati puisniitudel loomi. Tänapäeval on puisniidud oma varasema majandusliku tähtsuse peaaegu täielikult minetanud heina 6 saadakse lagedatelt kultuurheinamaadelt ning metsa tehakse eelistatult lageraietena. Niitmata karjatamata puisniidud võsastuvad paraku kiiresti
Nedrema looduskaitseala. Kaitseala paikneb kahe raba vahel. Maapind on niiske ja mitmekesise reljeefiga. Sealsed looduslikus seisundis sookooslused on kõrge kaitseväärtusega. Nedrema puisniit on Euroopa suurim hooldatav puisniit. Puurinde struktuur on hästi säilinud. Mükoloogid hindavad kaitseala liigirikast seenestikku, seal leidub arvukalt haruldasi ja vähelevinud seeneliike. Nedremal kasvab 236 liiki soontaimi, kaitsealuseid taimi 17 liiki, neist 15 käpalist. Nedrema puisniidul on loendatud 54 liiki soontaimi ühel ruutmeetril. Mihkli looduskaitseala Looduskaitseala moodustati tammiku ja selle liigilise mitmekesisuse kaitseks. Mihkli tammik on üks Eesti võimsamaid looduslikke tammepuistuid, kus ligikaudu pooled puudest on sirgetüvelised. Suurima tamme ümbermõõt küünib 3,83 m ja kõrgus 23 m. Puistu vanus ulatub ligikaudu 250 aastani. Vana tammiku varjus kasvavad metsõunapuud ja 120-130 aasta vanused kased. Kurese maastikukaitseala
toimuvaid protsesse. Igal maastikul saab eristada loodus-, kultuurikihti, nendel on mitu eristamis aluseid. Looduskaitsjatele, kes on süvenenud looduslikku kihi kaitsele, on tavaline probleem, kas kaitsta seisundit või protsessi. Ehk tuleks teha valik praeguse seisundi tagamine või lasta areneda looduslikult. Selle vastuse otsus sõltub, kas tegemist on loodus-, või kultuurmaastikuga. Näiteks ürgmetsal, loodusmaastik, toetatakse tavaliselt suktsessiooni rada. Kuid puisniidul, mis on kultuurmaastik, üritatakse säilitada seisundit. Protsessi kaitsmisel, tuleks tagada sekkumatus, mis ei nõua suuri kulutusi, aga seisundi tagamisel on vaja sekkuda looduslikku arengut, mis võib nõuda suuremaid kulutusi ja pingutusi. Nagu ennem mainitud on looduskaitsjatel alati küsimus kumba kaitsta, kas seisundit või protsessi, kuid kultuurkomponendi kaitsjal sellist valiku küsimust ei teki. Kui ajast tagasi vaadata, on looduskaitse ennekõike olnud seisundi kaitse
Selleks, et vastata küsimusele, mis teeb Eestist Eesti, peab nägema Kõrvemaad. Ja mitte ainult. Veel peab mäletama kaheksateistkümne-aastase nooruki esimest muljet Pühajärve hingematvast ilust ja jälgmina sadade nahkhiirte lendu suveöös jõe kohal Suure Taevaskoja kalju all. Ja rändama Emajõe suudmeala soodes ning Alutaguse rabades ning vanades metsades. Õigupoolest oleks tore veel niita hästi teravaks käiatud vikatiga lõhnavat heina mõnel Hiiumaa või Ridala kandi puisniidul ja sõita jalgrattaga Vooremaa ning Saaremaa teid. Hea oleks ka seilata pisikese purjepaadiga Väinamere laidude vahel ja istuda mõnedki päevad Vilsandi kaljudel varjetelgis, et vahtida linde. Ei teeks halba pisut sisse hingata Peraküla luitemännikute õhku ja jääda mõnes Laeva kandi sookaasikus kevadise vihmahoo kätte. Katkend Fred Jüssi esseest raamatus „Mister Fred” Eestis on paiku, kuhu kunagi ei ole ulatunud võim. Neisse paikadesse ei juhata ükski
Joonis 2. Kaardianalüüsil kasutatud uurimisala Vene 1-verstasel kaardil oleva luhapiiri, 1959.a. loodud keeluala piiri ja Soomaa rahvuspargi välispiiriga. 21 2.2.2. Taimkatte uuringute materjal ja metoodika Välitööd taimkatte uurimiseks Soomaa rahvuspargi luhtadel viidi läbi 2002. aasta suvel. Uurimisalad paiknesid (lisa 3) Lemmjõe luhtade piirkonnas Mulgi heinamaal (tähistatud Mulgi 1, 2), Halliste jõe luhtade piirkonnas Halliste puisniidul ja Halliste keskluhal (Halliste 1, 2, 3), Tõramaa jõe luhtade piirkonnas Tõramaa luhal (Tõramaa 1, 2) ja Raudna jõe luhtade piirkonnas Kuusekäära luhal (Kuusekäära 1, 2). Uuriti kuut niiske ja viit märja luhaniidu kasvukohta (tabel 1) (klassifikatsioon Paal, 1997 järgi). Kralli jt. (1980) detailsema klassifikatsiooni järgi kuuluvad uuritud niisked luhaniidud märgade aasarohumaade ja märjad luhaniidud suurkõrreliste lammirohumaade alla.
Kunagi väga iseloomulikke kuivi liigirikkaid tammepuisniite on praeguseks vähe säilinud. Neid leidub peamiselt kaitsealadel Laelatus, Nedremal, Matsalu looduskaitsealal. Niiskeid arupuisniite leidub peamiselt Kasari jõgikonnas luhaniitudega külgnevatel aladel (Kaur, 2008) Lääne-Eesti puisniidud on üks maailma liigirikkamatest taimekooslustest. Eesti liigirikkuse rekord on registreeritud Laelatu puisniidul 76 taime ruutmeetri kohta. Oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja vari, niiskus ja kuivus, toitaineterohkus, neutraalne keskkond), mis võimaldab koos kasvada nii tüüpilistel niidu- kui ka metsataimedel. Taimed: sinililled kevadel, järgnevad võsa- ja kollane ülane, suviti hakkavad massiliselt õitsema madal mustjuur, harilik härghein, verev kurereha ja paljud käpalised, hilissuvel ädallill ja sügiseti seanupp
Puistud ja puisniidud Ligikaudu 4500 hektaril levinud puistutest on kõige iseloomulikumad märjad ja liigniisked lehtmetsad ning puisniidud. Varasematest puisniidualadest annavad tunnistust mõned säilinud lagendikud ning noore metsa sees kasvavad üksikud põlispuud, enamasti tammed. Puisniite on säilinud ligikaudu 50 ha. Metsade linnustik on rikkalik, pesitsevate liikide arv küündib peaaegu sajani, kõrge on asustustihedus. Erakordselt liigirikas on aga puisniitude taimestik, Allika puisniidul - 62 liiki/m 2. Matsalu kõige kõrgem Suitsu vaatetorn (21 m) asub Matsalu metsa servas, sealt avaneb suurepärane vaade Matsalu lahele, roostikule ja Suitsu jõe luhale ning karjamaadele. Luht Matsalu Rahvuspargi kõige idapoolsema osa moodustab Kasari jõe alamjooksu luht (ligemale 4000 hektarit), mis on üks Euroopa suuremaid säilinud lageluhtasid. Luht nagu teisedki poollooduslikud kooslused vajab iga aastaseid hooldustöid. Siiski on ligemale 1/6 luhast
Leedus ja Lätis le idus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. 1 Puisniit on sajandeid olnud osa meie ta lumaastikust, tema põhiväärtus on kaunis maastikupilt ja liigirikkus. Mõlemat tingib asjaolu, et s iin saavad kokku mets ja niit. Puisniite on me il eriti pa lju Lääne-Eestis, kus nende liigirikkust soodustab lubjarikas muld. Nad on üldse kõige liigirikkamad taimekooslused me ie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii avamaastiku kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. Aastateni ulatus puisniitude pinda la Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnangulise lt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa va id 1/3 kogupinnast. 2 1
Kirbla mägi ja Salevere Salumägi. Matsalu laht ja sellesse suubuv hargnev Kasari jõgi 8 moodustavad Eestis ainulaadse lehtersuudme. Rahvuspargi kõige silmatorkavamad elupaigad on aga delta lääneosas ja Matsalu lahe idaosas kujunenud Eesti suurim roostik. Metsades kasvavad peamiselt lehtpuud. Matsalu märgala on taimestikuliselt väga rikas, teada on 772 liiki soontaimi. Eriti palju taimi leidub niitudel, näiteks Allika puisniidul ühel ruutmeetril on loendatud 62 taimeliiki. Rahvuspargi olulisemaks loodusväärtuseks on linnustik. Kokku on registreeritud 275 linnuliiki, pidevaid pesitsejaid on nende hulgas 162. Kevadel lendab üle delta ja lahe tohutute veeväljade enam kui 2 miljonit vee- ja rannikulindu, kes peatuvad seal mõningaks ajaks. Linnurikkad on ka Väinamere väikesaared, kus elavad kormoran, kühmnokk-luik, rohukoskel ja tõmmuvaerast (Lisa 4 pilt 7). Väinamere lahel on tavaliselt ka hall- ja viigerhüljes
tingimuste kogum. Taimede puhul räägitakse kasvukohast. Ökosüsteem- organismid koos ümbritseva keskkonnaga, on isereguleeruv ja arenev tervik Elupaikade killustumine-ehk fragmenteerumine tervikliku elupaiga jagunemine mitmeks väiksemaks laiguks, sj väheneb elupaiga kogupindala, suureneb seraeffekt ja laikude isoleeritus Kooslus- mingil kindlal alal ja ühetaolises keskkonnas elavate liikide kogum, suhteliselt stabiilne. Nt Laelatu puisniidul on 1 m2 peal 76 liiki Liigirikkuse tulipunkt- kohad maailma kaardil, kus liigirikkus on eriliselt ohus, globaalse liigirikkuse koondumisalad. Nt ameerika läänekallas, indoneesia, amazonase ala, uus-meremaa. 39 tk. Ökoloogiline jalajälg- Näitab, kuidas inimese elustiil mõjutab Maa jätkusuutlikkust. Mida enam me kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurem on jalajälg. Arvutab ligikaudse ala suuruse, mida on vaja
I Loe artikkel läbi. Seejärel loe nelja lühikokkuvõtet (AD) ja vali vastuseks see, milline neist artikli kokkuvõtteks kõige paremini sobib. Meie taimestiku liigirikkusele panid aluse muistsed karjakasvatajad Euroopa kõige mitmekesisema taimestikuga paik asub Läänemaal: sealsel Laelatu puisniidul loendati 2001. aastal ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Miks paistavad Eesti loodusmaastikud silma säärase liigirohkusega? Vastupidiselt laialt levinud arvamusele on Eesti loodus nõnda rikas mitte hoolimata inimtegevusest, vaid pigem just inimese tõttu, näitasid Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi teadlased. Nad tõestasid, et inimasustuse püsivuse ja looduse liigirohkuse vahel valitseb seos. Veel tänapäevalgi kasvab
Looniidud mullakiht, kõikuv veerez iim, enamasti Lääne- ja mägiristik, lamba-aruhein, Saaremaal vesihaljas tarn, lubikas Puisniidud - Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel, traditsiooniliselt hõredama asustusega lubjarikastel aladel. Puisniidul kasvavad koos metsa- ja niidutaimed. Eesti liigirikastel, karbonaatsete mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime liigi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. Niitude loomastik: Imetajatest elavad niidul eelkõige väiksemad loomad: mutid, uruhiired, karihiired. Mutid ja karihiired on loomtoidulised, kes toituvad putukatest ja teistest selgrootutest loomadest, uruhiired on taimtoidulised
Leedus ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Puisniit on sajandeid olnud osa meie talumaastikust, tema põhiväärtus on kaunis maastikupilt ja liigirikkus. Mõlemat tingib asjaolu, et siin saavad kokku mets ja niit. Puisniite on meil eriti palju Lääne-Eestis, kus nende liigirikkust soodustab lubjarikas muld. Nad on üldse kõige liigirikkamad taimekooslused meie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii avamaastiku kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. aastateni ulatus puisniitude pindala Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnanguliselt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa vaid 1/3 kogupinnast. (http://www.pky
äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav ilus rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puisniite ning kadastikke. Siia looduskaunisse piirkonda jõuab üha enam jalgrattaturiste. Mõnusaks rahulikuks puhkamiseks on loodud sobivaid telkimis- ja lõkkekohti. NEDRAMA PUISNIIT JA ÕPPERADA Nedrema puisniit on üks Eesti ja kogu Euroopa suurimatest. 1998 alustatud taastamistööde tulemusena on niidu niidetava ala suurus kasvanud ligi 100 hektarini. Nedrema puisniidul saad jalutada õpperajal, nautida looduse ilu ja liigirikkust ning näha paljusid kaitsealuseid taimi. Hea teada! Puisniidud on inimtekkelised, aastasadade jooksul kujunenud liigirikkad pärandkooslused, neis hõredates pargitaolistes puistutes tehti heina ja karjatati loomi, korjati ravimtaimi, marju ja seeni. 20. saj põllumajanduse intensiivistumine on Põhja-Euroopas laialt levinud puisniitude hävimise peapõhjus. SOOMAA RAHVUSPARK Rahvuspark moodustati 1993
10.10 9 Taimed Looduskaitsealalt on teada üle 460 soontaime liigi. Samblikke on leitud 130 liigist. Erinevaid samblaid on 165, neist turbasamblaid 24, nii mõnigi Euroopas haruldane nende hulgas. Rabad on liigivaesed, rohkem liike on soosaartel, allikate ümbruses ning vähestel niitudel. Viljaka mullaga kühmudel ja künnistel asuvad soosaared erinevad rabadest üllatavalt. Mõnehektarises salumetsas on loendatud 88 erinevat taimeliiki. Endisel puisniidul Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Iseloomulik on lubjalembeste taimede esinemine allikajõgede kallaste kooslustes sinine kuslapuu, pääsusilm ja lubikas nende hulgas. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 34 taimeliiki, neist 19 käpalist. Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Kaunist kuldkinga esineb kaitsealal paiguti ohtralt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult
4 ülesharimine ning seetõttu kaitsti niite kahjustamise eest. Hilisemal ajal ohustab niite peamiselt kasutamisest väljalangemine koos kinnikasvamisega. Milliseid põhireegleid tuleb jälgida metsastunud puisniidu taastamisel? Taastada tasub puisniitu, millel on veel märgatav endine struktuur ning säilinud niidule omast rohukamarat. Tugevasti võsastunud puisniidul on mõistlik raiuda pigem mitmel aastal ja vähem kui ühe korraga ja palju. Taastamisel on oluline nii vanade puude säilitamine kui järelkasvu eest hoolitsemine. Ka põõsaid peaks puisniidule jääma. Puisniidu taastamisel tuleks lähtuda kohalikest traditsioonidest (liigiline koosseis, struktuur). Peale puisniidu taastamist on seal kasulik mõnel aastal loomi karjatada. Taastamist ei tasu ette võtta, kui: 1)
väga vähe.(1) 1.7.2 Niidud ja loopealsed Niidud on rohumaad, mida kasutatakse põhiliselt heinamaana, vahel ka karjamaana. Eesti praegustest niitudest on enamik kujunenud endistele metsa- või põllumaadele.Suur osa Eesti niitudest, eriti Lääne-Eestis, on puisniidud. Selliste niitude rajamisel jäeti osa metsa puid ja põõsaid kasvama. Puisniidud on erakordselt liigirikkad. Läänemaal asuval Laelatu puisniidul loendati 1 m² suurusel alal 2000. aasta suvel 76 liiki rohttaimi, mis on Põhja-Euroopa rekordiks.Suuremate jõgede ja järvede ääres võib kohata luha- ehk lamminiite. Luhaniitudele iseloomulik lopsakas taimestik on selline peamiselt iga-aastaste perioodiliste üleujutuste tõttu, mis setitavad niidule orgaanilisi ja mineraalaineid, aidates kaasa mullaviljakuse tõusule.ehk alvarid on levinud Eesti lääne- ja põhjaosas. Need on õhukese, kuitoitainerikka mullaga paepealsed alad
ning seal ei niideta üldse või tehakse seda väga harva. Majandamiserinevuse tõttu on ka puude tihedus veidi erinev. Puisniidud on eriti väärtuslikud rikkaliku loomastiku ja taimestiku ning väga suure liigitiheduse tõttu. Väikeseskaalaliselt on kuivad või mõõdukalt niisked lubjarikka mullaga puisniidud Euroopas kõige liigirikkama taimestikuga parimates kohtades võib koos kasvada üle 60 liigi soontaimi ühel ruutmeetril. Suurim liigitihedus on leitud Laelatu puisniidul, mis asub Eesti läänerannikul ja kust on leitud 76 liiki ruutmeetrilt. Eesti puisniitude taimestikus on loetletud 603 soontaimeliiki, mis on umbes 40% kõigist Eestis kasvavatest soontaimeliikidest. Puisniidud on levinud peamiselt Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Nad paiknevad aladel, kus lumiste talvede tõttu on kariloomadele heina tehtud. 20. sajandil jäid põllumajanduse intensiivistumise tingimustes paljud puisniidud kasutusest välja.
Tallede nuumamine Kiirnuum kulukas, kasutatakse vähe. 4 elukuul - 40kg ja siis realiseeritakse. Jõusööta 1kg päevas, farmides granuleeritud jõusööt, 25% rohujahu. Mõõdukas nuum - talled tapetakse 6-7 kuuselt. Põhisööt on karjamaarohi, pärast võõrutamist lisatakse 0,5kg jahu + 4-5kg rohtu või juurvilja. Lammaste söödad Peenkõrreline looduslik hein - parim puisniidul kasvanu. Uttedele 1,2 kg ja jääradele kuni 3 kg/päevas. Talus liskas lehissööt paju-, kase- või tammevihad, männioksad. Kartul 1,5-3 kg päevas - nuumlambale keedetult. Silo- 3-4 kg. Kui on kuivsilo 2-3kg, siis heina polegi vaja. Silo peab olema peenekõrreline. Kaer - pressitult või jämejahuna, max 1kg päevas. Odra- ja maisijahu - nuumikud Nisuklii - imetavad uted Mineraalsööt - 5-10g soola ,3-5g söödafosfaati Loomsed söödad - ei anta
kakshammastigu (Perforatella bidentata). (Kukk, Kull 1997) Putukaid uurides uuriti nii hooldatavaid kui ka juba kasutusest väljalangenud puisniite. Mardikalistest on arvukalt leitud kärsaklasi(Curculionidae), poilasi(Chrysomelidae), põrniklasi(Scarabaeidae) ja pehmekoorlasi(Cantharidae).Lisaks mardikalised (siklased, naksurlased) ja ka jooksiklaste liigirikkus on suur. Suurliblikaid (Macrolepidoptrea) on samuti palju. Laelatu puisniidul on leitud kahepaiksetest ja roomajatest: rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997).
Konkurentsi uurimine labori- ja välikatsetes: I organismide hulga vähendamine, organismide hulga suurendamine. Näiteks konkurentsieksperimendid: osaliselt aditiivne (üht liiki lisatakse juurde), asenduskatse (üks liik asendatakse teisega), aditiivne (mõlemat liiki lisatakse juurde), täielikult aditiivne (mõlemat konkureerivat liiki lisatakse juurde sama palju). II ressursside hulga vähendamine, ressursside hulga suurendamine. Näiteks peeglikatse Laelatu puisniidul, kus pandi peeglid üles, mille tõttu valguskonkurents vähenes, kuna valguse hulk tänu peeglile suurenes. II näide: suhkru lisamine mulda. See on mikroobidele toiduks ja suurendab denitrifikatsiooni, mille käigus eraldub õhku rohkem hapnikku. Konkurentsi uurimine looduslikes ökosüsteemides läbi ressursside taseme muutmise, organismide eemaldamise/lisamise ja taimeorganite isoleerimise. Konkurentsi intensiivsus:
Regulaarne niitmine tähendab seda, et tavaliselt niidetakse igal aastal, kuid mõni aasta võib ka vahele jääda. Levik: Saaremaa ja Läänemaa, Pärnumaa, Hiiumaa Taimestik: Harilik lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, Puisniitude suur väikeseskaalaline liigirikkus ja selle põhjused. Puisniitude rohustu on kõrge liigirikkusega. Eesti liigirikastel, karbonaatse mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime ligi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. Seega on puisniitude väikeseskaalaline liigirikkus tunduvalt suurem, kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Liigirikkuse põhjused: regulaarne ja pikka aega kestnud majandamine (eelkõige niitmine) – suuremad liigid ei saa hakata domineerima keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus – puude all kasvavad metsataimed, lagedal niidutaimed mulla reaktsioon (pH) 3. Mõisteid:
nad kivile koputamas. Kivi on olnud kaluritele meremärgiks. Praegu on Altja Titekivi oluline turismiobjekt ja koos võrgukuuridega üks Lahemaa sümboleid. (LISA 7) Jaani-Tooma Suurkivi Jaani-Tooma Suurkivi asub Harju maakonnas Kasispea külas. Rabakivist hiidrahnu pikkus on 12,7 m, laius 7,4 m ning kõrgus 7,6 m. Ümbermõõt on kivil 34,7 m. Kadakasel puisniidul paiknev omapärase kujuga Jaani-Tooma Suurkivi on üks Lahemaa sümboleid. Tegemist on kõrgusesse pürgiva lõhedest läbitud teravaservalise püramiidi kujuga rahnuga, mille idaküljest on eraldunud kiiljas tükk. Sellisena kujutati kivi juba 1882. a G. Helmerseni raamatus enam kui 150 aasta vanustel joonistel. Eesti hiidrahnude suurusedetabelis on kivi alles 14. kohal, aga külastatavuselt kuulub esimeste hulka. (LISA 8)
Eesti veerohkeimate allikate hulka. Mitmed siinsed allikad kuuluvad Eesti veerikkaimate hulka ning annavad alguse selgeveelistele ojadele ja jõgedele. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Looduskaitsealalt on teada üle 450 soontaime liigi. Samblikke on leitud 125 liigist. Erinevaid samblaid on 140, neist turbasamblaid 24, nii mõnigi Euroopas haruldane nende hulgas. Mõnehektarises salumetsas on loendatud 88 erinevat taimeliiki. Endisel puisniidul Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 29 taimeliiki, neist 18 käpalist. Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult soodes kasvavad ainulehine sookäpp ja kõdu-koralljuur. Loodusdirektiivi II lisa liikidest esinevad saarmas, tiigilendlane, võldas ja vingerjas, suur-
Eestis on kombeks valida aasta puu, lind ja loom. Algatuse eesmärk on tutvustada avalikkusele Eesti looduse eriilmelisust ja aidata seeläbi kaasa liikide kaitsele. 2013. aasta puu on harilik lodjapuu, lind nurmkana ning loom hunt. 2012. aastal hinnati hundi pesakondade arvuks 31. Looduse sõbrad leiavad Eestist huvitavaid pärandkooslusi, näiteks ranna-, lammi- ja puisniidud ning loopealsed. Pärandkooslused teeb eriliseks vaatamata majandustegevusele säilinud suur liigirikkus: Laelatu puisniidul Läänemaal loendati ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Pärandkoosluste püsimise tagab nende majandamine, mis tähendab peamiselt niitmist ja karjatamist. Alates 2007. aastast on toetusrahade abil hooldatud poollooduslike koosluste pindala kasvanud; 2008. aastal oli see 17 700 ha, 2010. aastal juba 23 000 ha, hõlmates 0,5% Eesti pindalast. Riigimetsa Majandamise Keskus rajas 2012. aastal Eesti kooslusi põhja-
Puisniitudel sagedamini esinevaid liike: Harilik lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, harilik käbihein, värvmadar, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, madal mustjuur, süstlehine teeleht. Kaitsealuseid liike: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käopõll, suur käopõll. Puisniitude rohustu on kõrge liigirikkusega. Eesti liigirikastel, karbonaatse mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime ligi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. -Laelatu (Läänemaa) – 76 liiki -Vahenurme (Pärnumaa) – 74 liiki -Tagamõisa (Saaremaa) – 67 liiki -Mäepealse (Saaremaa) . 67 liiki -Küdema Teeäre (Saaremaa) – 65 liiki -Tärkma (Hiiumaa) – 61liiki Seega on puisniitude väikeseskaalaline liigirikkus tunduvalt suurem, kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses
4) puisniitudel esinevad puudena eelistatult vanad lehtpuud; 5) võib leida suure läbimõõduga sarapuupõõsaid; 6) otsesed tunnused: karjaaiad, jootmiskohad, küünivared, kännuvõsudest kasvanud puud, pügamisjälgedega puud jmt. Puisniitude taastamine: · Taastamist ei tasu ette võtta, kui puistu on juba lootusetult tihe ja vanad puud kõrgelt laasunud; ei ole plaanis või ei jätku aega ja ressursse edasiseks hooldamiseks. · Tugevasti võsastunud puisniidul on mõistlik raiuda pigem mitmel aastal ja vähem kui ühe korraga ja palju. Etapiviisiliselt raiudes: tekib vähem juure- ja kännuvõsusid ning ei teki nii tugevat väetusefekti kõdunevatest juurtest. · Puisniidu taastamisel on oluline nii vanade puude säilitamine kui järelkasvu eest hoolitsemine. Ka põõsaid peaks puisniidule jääma. · Üldiselt tuleks puisniidu taastamisel lähtuda kohalikest traditsioonidest (liigiline koosseis, struktuur, puudevaheline kaugus jne).
(väga mürgine ühend). Fotoperiodism organismide reaktsiooni päeva ja öö pikkuse vahekorrale. Fotosüntees orgaanilise aine tootmine roheliste taimede poolt päikeseenergia kaasabil süsinikdioksiidist ja veest: 6CO2 + 6H2O + 2820kJ = C6H12O6 + 6O2 Fragment fütotsönoloogias tsönofragment, mingil põhjusel (enamasti ruumipuudusel) taimekoosluses kujunemata jäänud väikeosa (nt. madalsookoosluse laik puisniidul). Fragmendid võivad olla vähe muutuvad, püsivad, hääbuvad või püsikoosluse kujunemise suunas arenevad. Fütofaagid taimtoidulised, rühm biofaage, elusaist taimedest või taimeosadest toituvad loomad. F-d moodustavad ökosüsteemis teise troofilise taseme, toiduahelais teise lüli. Saksa autorid nimetavad üksnes rohttaimedest toitujat herbivooriks, inglise-ameerika kirjanduses tähendab see fütofaagi.
o valgus, temperatuur, niiskustingimused, soolsus jm. Eri paigus on eluta looduse tegurid erinevad. Võrdleme näiteks kahte Eesti niidukooslust: ranna- ja puisniitu. Rannaniit on valgusrohke kasvukoht, mille meri aeg-ajalt üle ujutab. Seetõttu saavad seal kasvada vaid soolast vett ja tugevat päikesevalgust taluvad taimeliigid. Puisniit on kuivem, seal kasvavad üksikud puud, mis laiguti vähendavad väiksemate taimedeni jõudvat päikesevalguse hulka. Nii saavad puisniidul kasvada varjutaluvad, ning võrreldes rannaniidu taimedega, kuivemat kasvukohta eelistavad liigid. * Selgita, mis vahe on populatsioonil ja kooslusel. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik Mõlemal niidul kujuneb vastavalt sealsetele tingimustele taimedest, loomadest jt organismidest koosnev oma niidukooslus. Niidu eluta osa (mullatingimused, valgushulk, niiskus jm) ja seal esinevate elusolendite kooslus moodustavad koos ökosüsteemi
Kasutamine: tulikalistele omase alkaloidi protoanemoniini tõttu on kõik taime osad mürgised, värskelt loomad neid ei söö. Varem on kasutatud rahvameditsiinis. Ülased sobivad ilutaimedena haljasaladele varjulisematesse kohtadesse. IMEKANNIKE Viola mirabilis; nime päritolust: Viola (lad.k.) kannikese nimi vanaroomlastel, mirabilis imeline, eriline. Sugukond kannikeselised. Kasvukoht: salumetsas, sarapikes, puisniidul, lodumetsades mätastel; eelistab huumus- ja lubjarikast pinnast. Imekannike on mitmeaastane rohttaim, lühikese risoomiga, mis kevadel moodustab juurmiste lehtede kodariku. Lehed on noorelt torujalt kokku käändunud. Kevadel näeme ainult juurmisi lehti, need on laisüdajad, täkilise servaga. Suvel arenevad lehtedega varred, 15-30 cm kõrged, varre üks kant on ribana karvane. Kevadised (aprill, mai) kahvatulillad 1,5-2 cm pikad õied
Mosaiiksus taimekoosluse osakoosluste (mikrotsönooside, fragmentide) koosesinemine ja ruumiline vaheldumine taimkattes. Nt. moodustavad niidu-, madalsoo- ja metsakoosluse fragmendid puisniite. Viimasel ajal käsitatakse mosaiiksust ka komplekssuse tähenduses. Fragment fütotsönoloogias tsönofragment, mingil põhjusel (enamasti ruumipuudusel) taimekoosluses kujunemata jäänud väikeosa (nt. madalsookoosluse laik puisniidul). Fragmendid võivad olla vähe muutuvad, püsivad, hääbuvad või püsikoosluse kujunemise suunas arenevad. 2) Loomakooslus e. zootsönoos 3) Seenekooslus e. mükotsönoos 4) Tekiskooslus e. sekundaartsönoos inimmõjul (raie, põlengu vms. tagajärjel) põliskooslusest tekkinud taimekooslus. 5) Järgkooslus s.o. koosluse arenguaste. Üksteisele suhteliselt kiiresti järgnevad järgkooslused moodustavad suktsessioonirea (koosluste vahetumise rea).
annaabi.ee 
