erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist. Taimehormoonid ehk fütohormoonid ehk kasvufaktorid Feromoonid Eikosanoidhormoonid : prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid Dokosanoidid Aminohappehormoonid Peptiidhormoonid Valkhormoonid Steroidhormoonid: androgeenid, östrogeenid, gestogeenid, glükokortikoidid, mineralokortikoidid Vitamiin D hormoonvormid Retinoidhormoonid Neurohormoonid Neurotransmitterid (jne) Hormoonide ülesanne Hormoonide ülesanne on reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest
Hormoonid Rakuvälise signaali ülekanne 1. Selgitage järgmisi mõisteid: a. Intratsellulaarne hormoon rakusisene hormoon. b. Ekstratsellulaarne hormoon rakuväline hormoon. c. Lokaalhormoon metabolismi produkt, mis on sekreteeritud ühtede rakkude poolt, mis mõjutavad lähedal asuvate rakkude funktsioneerimist. N: prostaglandiinid. d. Endokriinnäärmed - ehk sisesekretsiooninäärmed erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse; endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. e. Prostaglandiinid - rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe derivaate, mis
struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist C5H8. Sfingolipiidid ehk sfingosiidid liitlipiidid, mis põhikomponendina sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Fosfatiid ehk fosfoglütseriid multikomponentne ehk liitlipiid, mille koostisesse alkoholine kuulub glütserool, seega on glütserooli ester, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. Prostaglandiinid rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate. Omavad hormonaalset toimet. Steroidid - ühendite rühm, mille struktuurseks aluseks on nn steroidtuum, mis moodustub mavahel seostunud kolmest tsükloheksaani tsüklist ja ühest tsüklopentaani tsüklist. 2. Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi (perekondi): rasvhapped, rasvad, fosfatiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid.
emakas, patoloogia, ovulatoorsete tsükliline talitlus. h munasarjade hüpofüüsi kõrvalsuguelundit põletikud, tsüklite korral. Östrogeenide j vaheline täpselt tasandil, es või allpool üldhaigused või Põhjuseks on liigproduktsioon, u sünkroniseeritud vanematel naistel sünnituskanalis hormonaalsed prostaglandiinid. serotoniini- või s hormonaalne munasarjade häired Sekundaarse dopamiinivaegus, e talitlus pole üldse tasandil. düsmenorröa b6-vitamiini d käivitunud või on põhjused on vaegus,
rakumembraanide koostisse, vastutavad ainete transpordi jt funktsioonide täitmise eest.; Energeetiline - põhiliselt omane rasvadele; peamine energeetiline varuaine loomsetes organismides; 1 g rasva ~ 38 kJ (~ 9 kcal).; Kaitse - valdavait rasvad; nahaaluses ja siseorganeid ümbritsevas rasvkoes kaitsevad mehaaniliste tegurite eest ja toimivad soojusisolatsioonina; mõned glükolipiidid - seotud organismi immuniteediga.; Metaboliidid, sünteesi lähteained peamiselt: steroidid, prostaglandiinid, polüküllastumata rasvhapped. LIPIIDIDE VÕIMALIKKE KLASSIFIKATSIOONE: I. Ainegruppide järgi: 1. Rasvhapped; 2. Rasvad (ehk neutraalrasvad); 3. Fosfatiidid (ehk fosfoglütseriidid); 4. Sfingolipiidid; 5. Vahad; 6. Steroidid; 7. Prostaglandiinid; 8. Isoprenoidid. II. Seebistumise tunnuse järgi: 1)seebistuvad ()rasvad, fosfolipiidid, vahad sfingolipiidid. 2) Mitteseebistuvad (steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid). RASVHAPPED: Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped
B3-vitamiin: Puudusel areneb dermatiit, depigmentatsioon, karvade väljalangemine, endokriinnäärmete funktsioonide häired. B4-vitamiin: Rasvade ainevahetuse katalüsaator. Puudusel ainevahetushäired, kasvu aeglustumine, siseorganite ja närvitalituse häired, maksa ja neerude degenereerumine. Aminoalkohol. Atsetüülkoliin osaleb elektriliste potentsiaalide genereerimisel. B6-vitamiin: esimeb taimsetes ja loomsetes kudedes seotult valkudega. 2. Hormoonid: üldiseloomustus; Prostaglandiinid: Füsioloogiliselt aktiivsed lipiidid sünteesitavad organismis rasvhapetest. Molekuli moodustab 20C ahela. Ühed organismi regulatoorsetest molekulidest. Silelihased, vererõhk, lipiidide ainevahetus, palaviku mehhanism. 4. Valkudestruktuuritasemed, konfiguratsioon ja konformatsioonimõjud Primaarstruktuur: Primaarstruktuuri määrab amiinohappejääkide järjestus polüpeptiidahelas. Rida algab vaba aminorühma
Jaotus Farmakodünaamika Farmakokineetika Kõrvaltoimed Ravimite eripärad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Eikosanoidide süntees Erinevad kahjulikud tegurid stimuleerivad fosfolipaasi rakumembraani fosfolipiididest moodustub arahhidoonhape Arahhidoonhapet metaboliseerivad mitmed ensüümid Tsüklooksügenaasid (COX-1 ja COX-2) Lipoksügenaasid CYP450 ensüümid Arahhidoonhappest moodustuvad eikosanoidid on lokaalsed koehormoonid Prostaglandiinid Leukotrieenid Tromboksaanid Eikosanoidide süntees Tsüklooksügenaasid COX-1 COX-2 Konstitutiivne Indutseeritav Esineb enamikus kudedest Indutseerivad põletikutsütokiinid Sünteesib regulatsoorseid PG-e Sünteesib valu, põletiku, palaviku PG-e Oluline maolimaskestas Oluline trombotsüütides, endoteelis neerudes
Nõrgendavad valu tajumist, ei mõjuta teisi tundlikkuse liike ja teadvust. · Ajalugu - 19.saj alguses hakati kasutama paju (Salix alba) koort palaviku alandava vahendina - 1859 aastal sünteesiti aspiriini; farmakoloogilist toimet kirjeldati 1899 aastal - 1982 aastal avastati NSAID-de toimemehhanismi blokeerivad prostaglandiinide moodustumist arahhidoonhappest. · Prostaglandiinid - PG küllastamata rasvhapped, sünteesitakse kõikides keharakkudes - Ülesanne: Osalevad reproduktiivorganite tegevuses (emaka kontraktsioonid, munajuhade motoorika, viljastumisprotsess) Osalevad verehüübimise protsessis (trombi moodustumine) Põletiku mediaatorid osalevad põletiku, palaviku, valu tekkes Silelihaskontraktsioonide teke
Aitavad korraldada ainevahetust Juhivad sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi Hormoone iseloomustab Hormoonid sünteesitakse spetsiaalsetes kudedes või näärmetes Hormoonid eritatakse vereringesse ja seal kantakse nad toimekohtadesse Hormoonid muudavad selliste kudede ja organite aktiivsust, millesse nad toimivad Hormoonide tüübid Amiinid (katehoolamiinid, epinefriin, norepinefriin, türoidhormoonid) Prostaglandiinid (on tsüklilised mitteküllastunud rasvhapped) Steroidhormoonid (näiteks testosteroon, östrogeen) on kõik tsüklilised süsivesinikud, mis kõik sünteesitakse kolesteroolist Peptiidid ja proteiin hormoonid (näiteks insuliin) on suurimad ja enim kompleksed hormoonid Adrenaliin See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes.
3. Monoküllastamata rasvhappeid sünteesi puhul viiakse esimemne cis-kaksikside palmitaadi või stearaadi molekuli eukarüootides ahela keskele. Polüküllastamata rasvhapped sünteesitakse monoküllastunud rasvhapetest; taimed lisavad uusi kaksiksidemeid 9 ja metüülotsa vahele; loomad lisavad uusikaksiksidemeid 8 või 9 ning karboksüülrühma vahele. 4. Eikosonoidide esindajate rühmadeks on prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid. Sünteesi lähteaineks on arahhidoonhape. Lokaalseteks hormoonideks nimetatakse eikosanoide, mis toimivad samale või naaberrakule, kus see on sünteesitud. Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid toimivad eikosanididele inhibeerides COX'i. 5. Kolesterooli keskseks metaboliit spnteesil lähteaineks on atsetüül-CoA Kolesterooli sünteesi esimene etapp sarnaneb ketogenaasiga (ketoonkehade sünteesiga) esimeses etapis, kus
olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide,nagu näiteks kolesteriidid. 1. Rasvapleki proov Uurisin kahte erinevat proovi, millest eelduste kohaselt üks pidi lipiide sisaldama ja teine mitte. 1 g-le tahkele ainele lisasin 0
limaskesta põletik (seedimata toiduga), siis verre imenduvad halvasti lõhustatud valgud, aminohapeteks lõhustamata. Tekib allergia. Laps sensibiliseeritakse teatud toidu suhtes. Silmad vajuvad auku.. nagu vananenud raske juhus. Kolmas komponent lima e. mutsiin. Limal on kaitsefunktisioon kaitseb limaskesta happe söövitava toime eest. Lima tekke regulatsioonis on oluline osa etendada ainetel, mida nim. prostaglandiinid. Prostaglandiinil veel funktsioone seotud haiguslike protsesside arenemisega: põletik, turse, valu teke, palavik. Põletiku tunnuste mahavõtmiseks kasutatakse ravimeid, mis pärsivad prostaglandiinide aktiivsust. Need ravimid pidurdavad mao lima teket, mida poleks vaja... põletikuvastaste ravimite pikem kasutamine võib tekitada mao ülihappesuse ja haavandi. See asjaolu mittesteroidsete põletikuvastaste
Hingamiselunditesse toimivad ravimid Astmaravimid Astma patogenees. Põletikumediaatorite (histamiin, prostaglandiinid, leukotrieenid, proteaasid, kemotaktilised faktorid ja teised) roll bronhide hüperaktiivsuse arenemises. Astma raviprintsiibid. Bronhiaalastma… ... on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustavad bronhide hüperreaktiivsusja taaspöörduvadhingamisteede obstruktsiooniepisoodid Astma võib väljenduda pikaajalises köhas, koormusjärgses õhupuudustundes ja hingamisraskuses/füüsilise koormuse taluvuse vähenemises
Asendamatud rasvhapped Asendamatud on linoolhape ja alfa-linoleenhape. Nende segu nimetatakse vitamiiniks F. Linoolhape on eelühendiks arahhidoonhappele, millest omakorda moodustuvad organismis bioloogiliselt aktiivsed ühendid, üldnimetusega eikosanoidid. Viimastest on tuntumad makrofaagides, neutrofiilides ja monotsüütides tekkivad leukotrieenid; trombotsüütides esinevad tromboksaanid ning paljudes kudedes leiduvad prostaglandiinid. Kõik need ühendid on enamasti lokaalse hormonaalse toimega. Näiteks trombotsüütide tromboksaanid ja epiteelkoe prostatsükliinid on vastandliku toimega vaskulaarsele lihastoonusele. Olulisus Rasvade õppimine on meile sellepärast oluline, et me teaksime millised rasvad on meile kahjulikud ja millised on vajalikud. Head rasvad on nt. küpsetusrasvad. Halvad rasvad on aga transrasvhapped. Lipiidid eestlaste menüüs
Väljakantud lootel raseduse lõpus suureneb neerupealise koores toodetava kortisooli hulk ja selle mõjul muutub omakorda platsentas progesterooni ja östrogeenide suhe (östrogeenide kasuks). Suureneb tundlikkus östrogeenidele kui oksütotsiini suhtes. Emakakaelavenitus vallandab oksütotsiini tagasagarast, see jõuab emaka silelihastele, kontraktsioon tugevneb. Sama põhjustavad östrogeenid ise. Emaka seinast vabanevad prostaglandiinid. NÄGEMINE Silma ehitus: KINGISSEPA ÕPIK! Silma optilise süsteemi moodustavad: 1) sarvkest(cornea) 2) lääts (lens) 3) eeskamber (anterior camber)
Glütserofosfolipiidid sfingolipiidid, vahad) Liitlipiidid (fosfo- ja Sfingolipiidid Mitteseebistuvad glükolipiidid) Vahad (steroolid, Tsüklilised lipiidid Steroidid prostaglandiinid, (kolesteriidid) Terpenoidid terpenoidid) RASVAD=triglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad toiduenergia säilitamiseks. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid küllastunud ja küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtsad linool- ja -linoleenhape, kuna neid peab inimene saama toidurasvadega
Arahhidoonhappe derivaadid- Tseramiidide derivaadid – asendaja C1 juures lokaalse toimega bioaktiivsed ühendid eikasonoidid Sfingomüeliinid- tseramiid+ fosfokoliin fosfoetanoolamiin PROSTAGLANDIINID Tserebrosiidid- tseramiid+ suhkur (galaktotserebrosiidid, Silelihaste kontraktsioon glükotserebrosiidid) Kehatemp. regulatsioon LEUKOTRIEENID Ärkveloleku-une tsükkel
sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile: Lihtlipiidid ((neutraal)rasvad ja vahad) Liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid) tsüklilised lipiidid (tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide). Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks.
rakkudevahelise kontaktse suhtluse üks järjestikku rea signaali kõige tuntumaid vorme, toimub edasikandemolekule neuronite ja märkrakkude vahel (teised 6. Millised ained on signaalideks rakkudele? neuronid, gliia, lihasrakud jne.) · Hormoonid, kasvufaktorid, Signaaliks on neurotransmitterid, mis prostaglandiinid, lahustunud gaasid toodetakse ja väljutatakse neuronitest 7. Signaalmolekulide näited sünapsites. · Valgud kasvufaktorid, tsütokiinid 2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale · Peptiidid signaalid signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. immuunsüsteemis · Rakud võivad reageerida signaalidele
sünteesi soodustav toime). Duodenaalhaavandi ravis efektiivsemad kui maohaavandi korral. 1.4. Maosekretsiooni pärssivad ained: • m – kolinoblokaatorid (nt pirensepiin) • H2 – histaminobokaatorid (nt tsimetidiin, ranitidiin) • soolhappe teket pärssivad ained (prootonpumba inhibiitorid - omeprasool) • gastriiniretseptorite antagonistid (nt proglumiid) • prostaglandiinid (maolimaskesta kaitsvad ained, nt misoprostool) 1.4.1. H2-retseptorite antagonistid: esimese põlvkonna H2-blokaatorid (tsimetidiin), teise põlvkonna H2- blokaatorid (ranitidiin). Erinevused esimese ja teise põlvkonna H2-histaminoblokaatorite vahel, nende kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja koostoimed teiste ainetega. Tsimetidiin, ranitidiin Kineetika – imenduvad seedetraktist kiiresti, biosaadavus kuni 70%, erituvad neerude kaudu.
5 18:1( 9) Oleiinhape 13.4 18:2( 9,12) Linoolhape 5 18:3( 9,12,15) Linooleenhape 11 Rasvhapete näited C18 happed: Steariinhape Oleiinhape Linoolhape Linoleenhape Arahhidoonhappe derivaadid lokaalse toimega bioaktiivsed ühendid eikasonoidid PROSTAGLANDIINID Silelihaste kontraktsioon Kehatemp. regulatsioon LEUKOTRIEENID Ärkvelolekuune tsükkel Kopsus bronhide kokkutõmbumine Põletikulised protsessid, palavik Astmaatiline atakk cAMP süntees Anafülaktiline shokk, allergia Vererõhu regulatsioon põletikud TROMBOKSAANID
vaginaalselt, nahapealse plaastriga või nahaaluse implantaadiga. Tibolooni kasutatakse, et lühiajaliselt ravida östrogeeni defitsiiti. Sellel on östrogeenne, progestrogeenne ja nõrk androgeenne aktiivsus ja seda ravimit võib kasutada pidevalt ilma progesteroonita. K. Vahenõmm 2018 - Müomeetriumisse toimivad ained. Emaka motoorikat aktiveerivad ja toonust tõstvad ained: hüpofüüsi tagasagara hormoonid (pituitriin, oksütotsiin), sünteetilised prostaglandiinid (misoprostol, dinoprostoon), tungaltera alkaloidid (ergometriin). Nende ainete toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja vastunäidustused. Oksütotsiin: see on neurohüpofüüsi hormoon, mis reguleerib müomeetriumi aktiivsust ja põhjustab emaka kontraktsioone. Hormooni vabanemine on stimuleeritud emakakaela laienemisest. Östrogeen indutseerib oksütotsiini retseptorite sünteesi ja jõuab kätte sünnitamise aeg, siis on emakas väga tundlik sellele hormoonile
ehk pürogeenid. Väljas organismi sattunud pürogeenid on sagedasti viirustest ja bakteritest pärit ained (lipopolüsahhariidid). Pürogeenideks võivad olla ka organismi enda vigastatud rakkudest pärit valgud (n. peale operatsiooni). Miks tekib külmatunne kui palavik tõuseb? Väljastpoolt kehasse sattunud pürogeenide toimel moodustuvad sisetekkelised pürogeenid (valgud, mille mõjul ajus sünteesitakse rasvhapped prostaglandiinid) ja nad nihutavad peaajus paikneva termoregulatsioonikeskuse talitluse kõrgemale temperatuurile. Siis käitub soojusregulatsioonisüsteem nii nagu oleks välistemperatuur langenud, mistõttu tuleb teha kõik keha soojuse säilitamiseks (naha veresooned ahenevad, higinäärmed lõpetavad tegevuse, sooja vere juurdevool nahasse väheneb ja nahk muutub jahedaks). See tekitab külmatunde, millele lihased vastavad kokkutõmmetega (külmavärinad). Samal ajal tugevdab
hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide, nagu näiteks kolesteriidid. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga
Seetõttu põhjustab seleeni defitsiit antioksüdantse staatuse langust, müokardi düstroofiat, seksuaalfunktsiooni häireid ja immuundefitsiite. Peale selle on seleenil antimutageenne, antiteratogeenne (teratogeen – kahjustav välistegur, mis raseduse ajal toimides võib tekitada loote väärarenguid) ja radiatsiooni eest kaitsev efekt, ta reguleerib nukleiinhapete ja -valkude ainevahetust, parandab reproduktiiv-funktsiooni, normaliseerib eikosanoidide (prostaglandiinid, prostatsükliinid, leukotrüeenid) ainevahetust ja reguleerib kilnäärme ning kõhunäärme tööd. Eelnevale toetudes võib öelda, et seleenil on vananemisvastane toime (geroprotektor). TSINK (Zn) Tsink kuulub mitmesaja metallofermendi struktuuri aktiivsüdamikku. Ta on hädavajalik DNA ja RNH- polümeraasi funktsioneerimisel, osaledes pärilikkuse informatsiooni ülekandeprotsessides ning valkude biosünteesis ja samaaegselt ka organismi separatiivsetes protsessides
alaosa, et lapse pea saaks vaagnasse asetuda, ning pehmendada ja õhendada emakakaela. Värisemine või lõdisemine: Kui ilmuvad sünnitustegevuse esimesed sümptomid, võite ilma ühegi nähtava põhjuseta hakata värisema, sageli üldse külma või nõrkust tundmata. See tuleneb stressihormoonidest või progesteroonitaseme muutumisest. Kõhulahtisus: Prostaglandiinid, kehakemikaalid, mis vallanduvad sünnitustegevuse alguses, võivad põhjustada kõhulahtisispuhanguid. 2. SÜNNITUSE PERIOODID 2.1. Esimene periood ehk avanemiseperiood Esimene periood jagatakse sageli kolme faasi: varajased või latentsed tuhud, aktiivsed tuhud ja siird- ehk üleminekufaas ehk tugevad tuhud. Paljude naiste juures on need faasid selgesti eristatavad. Teist puhul ei pruugi erinevused nii märgatavad olla. Varajased ehk varjatud tuhud:
olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide,nagu näiteks kolesteriidid. 1.3.1. Rasvapleki proov Teooria
reabsorbeerub. torukese vedelikust → verre – Na+, K+, Cl-, bikarbonaat, vesi, glükoos, AH Väga palju transporditakse aineid (aktiivselt ja passiivselt). Palju Na +, Cl-, fosfaati imendub – kontrollivad hormoonid angiotensiin II, aldosteroon, antidiureetiline hormoon, endoteliin-1, nartiuretic peptiid, paratrüoidhormoon, vitamiin D 3 ja kaltsitoniin. Sekreteeritakse: endogeensed - sapphappe soolad, oksalaat, uraat, kreatiniin, prostaglandiinid, epinefriin, hippuraat. Lisaks ravimid ja toksiinid: AB (penitsilliin G, trimethoprim), diureetikud (chlorothiazide, furosemide), viirusvastased (acyclovir, ganciclovir), anesteetiline morfiin ja selle derivaadid, herbitsiid paraquat jpt * Henle ling (alanev osa ja peen/ ülenev jäme osa). ülenev peen osa: - uurea läheb toru valendikku, vesi tuleb torust välja, teeb U-ringi, seejärel läheb NaCl torust verre. Säilitab torus hüpertoonilisuse. ülenev jäme osa: - imenduvad Na+,K+, Cl
reaktsioon. Ketoon taandatakse NADPH abil. Atsüleerimisele järgneb kaksiksideme lisamine. Eikosanoidid on lokaalsed rakuhormoonid, mis osalevad mediaatoritena reproduktiivses funktsioonis, vereliistakute agregatsioonis, vererõhu regulatsioonis, neerufunktsiooni tagamisel, maohappe sekretsiooni regulatsioonis, kuid ka põletikuprotsessides ja vähkkasvajate tekkes jne. Tsüklooksügenaas oksüdeerib ja vabastab arahhidoonhappe. Esindajaid: prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid. Kolesterool reguleerib loomarakkude membraanide voolavust. Oluline eellane mitmetele bioaktiivsetele ühenditele: steroidhormoonid, sapphapped, vitamiin D. Biosüntees toimub peamiselt maksas. Süntees algab tsütosoolis mevalonaadi sünteesiga atsetüül-CoA-st; esimene aste on tiolaasi katalüüsitud reaktsioon; teises astmes sünteesitakse HMG-CoA; kolmas aste on
kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide vees lahustumatus on põhjustatud hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluivad rakumembraanide koostisse, on loomsetes organismid4es energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse- ja regulatoorseid funktsioone. Seebistuvad lipiidid: rasvad, fosfoglütseriidid, stingolipiidid, vahad, mitteseebistuvad: steroidid, prostaglandiinid, isporenoidid Akroleiinproov: glütserooli kuumutamisel, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal ( akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfaadid, kuid ei anna gllütserooli mittesisaldavad lipiidid. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Küllastumata rasvhappete tuvastamine lipiidides: Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik
allergilise reaktsiooni tekkeks olemas. Kui nüüd antigeen (allergeen) taas organismi satub ja teda küllalt kiiresti nii öelda „heatahtlike“ antikehade (IgA, IgG või IgM ) poolt ei blokeerita, siis seondub ta IgE- tüüpi antikehadega ja põhjustab nuumrakkudest histamiini vabanemise. Histamiin on bioloogiliselt väga aktiivne aine, mis toimib kiiresti ja tugevalt. Lisaks histamiinile vabanevad ka mitmed teised bioloogiliselt aktiivsed ained nagu prostaglandiinid ja leukotrieenid, mis tekitavad lokaalse (paikse) põletikulise reaktsiooni. Allergilise reaktsiooni iseloom sõltub sellest, millises kohas organismis toimub kombinatsiooni antigeen-IgE-nuumrakk teke. Kui see leiab aset näiteks hingamisteedes, on tagajärjeks lima sekretsioon, limaskestade turse, hingamisteede silelihaste kontraktsioon ja hingamise takistus. Nuumrakud võivad allergeeni mõjul minna ka vereringesse, sellisel juhul langeb järsult vererõhk kogu organismis,
kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Sellele lisaks täidavad nad ka kaitse- ja regulatoorseid funktsioone, on signaalmolekulideks ning olulisteks osatäitjateks hormonaalses tasakaalus. Lipiidide levinuim rühmitamine on järgmine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Samuti saab neid liigitada seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad) ja mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Lihtlipiidid - rasvad, vahad Liitlipiidid - fosfo- ja glükolipiidid Tsüklilised lipiidid - tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid ehk kolesteriidid. Rasvad e triatsüülglütseroolid/triglütseriidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad hüdrofoobsuse tõttu toiduenergia säilitamiseks ning on loomades akumuleerunud rasvadepoodesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai
Katalüsaatoritena võtavad lõhusumisest osa fosfolipaaside tüüpi ensüümid. Fosfolipiidide ainevahetus annab mitmesuguseid lõpp-produkte. Alkoholide ja rasvhapete jäägid võivad oksüdeeruda veeni ja CO2-ni. N-aluste käive lõpeb kas asjaomaste N-ühendite või karbamiidi ja kusihappe moodustumisega. Steroidid hüdrolüüsuvad kudede kolesteriinesteraaside toimel, vabanedes kolesteriin ja kõrgmolekulaarsed rasvhapped. 41. Arahhidoonhape. Prostaglandiinid. Arahhidoonhape on polüküllastamata rasvhape, millel on 20 C'd ja 4 kaksiksidet. Inimkeha fosfolipiidides olev arahhidoonhape sünteesitakse linoolhappest. Arahhidoonhappe derivaatideks on lokaalse toimega bioaktiivsed ühendid eikasonoidid. Leukotrieenid kopsus bronhide kokkutõmbumine, astmaatiline atakk, anafülaktiline sokk, allergia, põletikud. Tromboksaanid verehüübeprotsesside initseerimine.
- Rasvhapped SEEBISTUVAD: - Rasvad 1. rasvad - Glütserofosfolipiidid 2. glütserofosfolipiidid - Sfingolipiidid 3. sfingolipiidid - Vahad 4. vahad - Steroidid MITTESEEBISTUVAD: - terpenoidid 1. steroolid 2. prostaglandiinid 3. terpenoidid ALUS: struktuur LIHTLIPIIDID LIITLIPIIDID TSÜKLILISED LIPIIDID nt neutraalrasvad nt fosfo-ja glükolipiidid nt kolesteriidid (tsükliliste (triatsüülglütseroolid; alkoholidebaasil baasil diatsüül-ja moodustuvad lipiidid;
Endokriinnäärmed · Hüpotalamus · Hüpofüüs · Käbinääre (epifüüs) · Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed · Harknääre (tüümus) · Pankrease (endokriinosa) · Neerupealised · Munasarjad ja seemnesarjad Hormoonide klassifikatsioon · Aminohappehormoonid, peptiid- ja valkhormoonid (nt. angiotensiin II) · Steroidhormoonid (steraantuum), vitamiin D hormoonvormid · Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid), endokannabinoidid (sisuliselt rasvhapete derivaadid) · Retinoidhormoonid (vitamiin A) Aminohappe-, peptiid- ja valkhormoonid · Hüpotalamuse hormoonid o Liberiinid, statiinid (peptiidid) · Hüpofüüsi hormoonid o Somatotropiin, kasvuhormoon (STH, GH) (valk) o Adrenokortikotropiin (ACTH) (valk) o Melanotropiinid o Arg-vasopressiin (ADH), oksütotsiin (peptiidid) · Pankreas
asendamatud rasvhapped, mida organism peab normaalseks füsioloogiliseks talituseks tingimata toiduga saama. Asendamatuteks rasvhapeteks on linoolhape ja linoleenhape. Nende segu nimetatakse vitamiin F-ks. Linoolhape on eelühendiks arahhidoonhappele, millest omakorda moodustuvad organismis bioloogiliselt aktiivsed ühendid: makrofaagides, neutrofiilides ja monotsüütides tekkivad leukotrieenid; trombotsüütides esinevad tromboksaanid ning paljudes kudedes leiduvad prostaglandiinid. Kõik need ühendid on enamasti lokaalse hormonaalse toimega. Asendamatud RH-d on vajalikud ka biomembraanide integraalstruktuuride säilitamiseks ning lipiidide metbolismi häireteta kulgemiseks. Polüküllastamata rasvhappeid ((polynsaturated fatty acid ehk PUFA) jaotatakse: oomega-3 (n-3) ja oomega-6 (n-6) rasvhapeteks vastavalt mitmenda süsinikaatomi juures on esimene kaksikside. N-3 rasvhappeks on asendamatu linoleenhape ja temast sünteesitakse organismis rida teisi n-3 PUFA- sid.
Samuti on neil kaitse- ja regulatoorne funktsioon ja mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele jagada mitmeti, üldlevinud on lipiidide jagamine järgmiselt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõime järgi võib lipiide jaotada ka seebistuvateks (rasvad, vahad, sfingolipiidid, glütserofosfolipiidid) ja mitteseebistuvates (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jagada ka liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalsed rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid. Tsüklilised on alkoholide baasil moodustuvad lipiidid nagu näiteks kolesteriidid. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Loomades on hüdrofoobsed rasvamolekulid akumuleerunud rasvapooridesse ja säilitavad niiviisi toiduenergiat
45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene. Inimkehas on primaarsed, kesksed ja domineerivad arahhoidoonhapetest tekkivad eikosainoidid. Prostaglandiinid on lokaalsed signaalmolekulid, osalevad paljude füsioloogiliste protsesside regulatsioonis. Nende biotoime erinevates organites on erinev.
45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene. Inimkehas on primaarsed, kesksed ja domineerivad arahhoidoonhapetest tekkivad eikosainoidid. Prostaglandiinid on lokaalsed signaalmolekulid, osalevad paljude füsioloogiliste protsesside regulatsioonis. Nende biotoime erinevates organites on erinev. Füsioloogilised toimed:
Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkude taastootmises ning nendega seotud toimingutes. Hormoonide ringlus on katkematult seotud väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja organismi enamike elundite, kudede,rakkude ning retseptorite ja ka geenide töös ja töötuses. Hormoonid, sarnaselt vitamiinide ja kofaktoritega on kasvufaktorid.) 29. Hormonoidid Koehormoonid - Ained, mis on sarnased hormoonidele (hormonoidid) Prostaglandiinid (arahidoonhappe derivaadid, võivad vallandadasilelihasrakkude kontraktsiooni, panna agregateeruma vereliistakuid või avaldada pärssivat mõju munasarja kollakehale. Atsetüülkoliin (neuromediaator, substants, mis töötab närviimpulsside ülekandes keemilise signaalkmolekulina). Histamiin (neuromediaator, lõõgastab veresoonte silelihasrakke, muudab veresoonte endoteeli läbilaskvamaks ja ärritab kihelusetunnet vahendavaid sensoorseid närvilõpmeid) 30. Antibiootikumid
See on Sinu ja Su abiliste koostöö. Teadlased väidavad, et sünnituse käivitajaks on just loode. Kui laps on saavutanud küpsuse, satub ema vereringesse üha rohkem beebi poolt toodetud aktiivseid aineid, mille mõjul hakkavad ema kehas toimuma muutused, mis viivadki sünnitustegevuse käivitumiseni. Väheneb nende hormoonide osatähtsus, mis aitavad rasedust säilitada ning suureneb nende hulk, mis muudavad emakalihase tundlikuks ja panevad ta kokku tõmbuma. Neist olulisemad on prostaglandiinid, mida toodetakse põhiliselt emakas, ja oksütotsiin, mis pärineb aju ürgsest sügavusest, hüpofüüsi tagasagarast. Lootevesi, mille tekkimine ja imendumine on raseduse ajal olnud tasakaalus, hakkab vähenema. Nii liibub emakas tihedamalt ümber lapse. Samal ajal muutub emakalihas tundlikuks puudutusele: nii seestpoolt, beebi liigutustest tingitud, kui ka kõhu välistele puudutustele. Kuna paljunemine on iga organismi üks ürgsemaid funktsioone, siis töötab sünnituse
glutaminhape Hormoonid - bioaktiivsed endogeensed ained, mida sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone. Türoksiin, kortikosteroon Hormonoidid e koehormoonid e lokaalsed hormoonid - keemilised ained, mida toodavad mitmed kudede spetsialiseerunud rakud ja millel on regulatoorne mõju metaboolsetele protsessidele. Histamiin, prostaglandiinid Neurohormoonid - hormoonid, mis produtseeritakse spetsiaalsete närvirakkude poolt. Oxytocin Kuidas tekib membraanipotentsiaal? 9 Ioonpumbad ja -kanalid tekitavad ioone sisse-välja pumbates potentsiaalierinevuse membraani kummagi poole vahel, mis on üldjuhul membraanist seespool negatiivne, eukarüootides -40 mV kuni -80 mV. Puhkeseisundis on raku kaaliumkanalid avatud ning K +, mille konts rakust väljas
Kui kortisooli tase suureneb, siis pidurdub kortikliberiini ja AKTH produktsioon ning kortisooli produktsioon pidurub. Kortisooli toimed: 1) ainevahetuslikult on tema toime sarnane glükagooni ja adrenaliini toimega. See tähendab et stimuleeritakse liponüüs, glükolüüs ja glükoneogenees. See avaldub eriti nälgimise korral. Adrenaliini mõju nälgimisel ei ole oluline. 2) koritsool pidurdab mitmesuguste põletikus osalevate ainete vabanemist. Näiteks Prostaglandiinid, tromboksaanid. Need ained osalevad ka allergilistes reaktsioonides. Prednisoloon ja deksametasoon. Põletiku vastane toime avaldub ka selles, et veresoonte läbilaskvus väheneb. Seetõttu on glükokortikoidid efektiivsed tursevähendajad. Glükokortikoidid ei avalda aga bakteritele mingit toimet. Nad võtavad küll põletikutunnused ära, kuid põletikutekitajaid nad ei hävita. Glükokortikoidi pidurdavad antikehade teket. Ja seetõttu
suurenevad rinnanäärmed. Valmistatkse ette rinnaga toitmiseks. Sünnituse mehhanism Kui loode on välja kantud, siis laskub ta emakas allapoole, tekitab emaka kaela venituse. Venituse tõttu vabaneb hüpofüüsis tagasagarast oksüdotsiin, mis stimuleerib emaka kokkutõmbeid. Samal ajal on suurenenud emaka limaskesta tundlikkus östrogeenide suhtes, östrogeenid soodustavad kokkutõmbeid. Östrogeenide ja oksüdotsiini ühismõju + prostaglandiinid- nende koosmõjul muutuvad kokkutõmbed nii tugevaks, et loode väljutakse. Nii on vastsündinu. Emakas peab kokku tõmbma pärast sündimist, seda mõjutab oksüdotsiin. Kui ei mõju, siis pigistatakse käega emakat. Kui sellest ei ole kasu, siis süstitakse oksüdotsiini. Muidu ei jää veri seisma. Esimsese sissehingamine- co2 kontsentrasioon tõuseb, ärritab hingamiskeskus, toimub esimen sissehing.
antibiootikumid) mõju. Mast-rakud eritavad kemikaale (allergia mediaatoreid), mis tekitavad allergilise reaktsiooni: - Histamiin: suureneb lima eritus; organite seintes olevad silelihased tõmbuvad kokku; kapillaaride läbilaskvus suureneb ja koed punduvad vedeliku kuhjumise tagajärjel; halveneb vere ja O2 varustus, närvilõpmed depolariseeritakse – tekib sügelus, suureneb valu tundlikkus. - Prostaglandiinid ja leukotriinid – mõju sarnane histamiinidega kuid kestvus pikem 3) Krooniline allergia Mast-rakud meelitavad teisi vereringes asuvaid immuunsüsteemi rakke kudedesse, need eristavad kudedesse mürkaineid kahjustades koerakke (nt hingamisteede epiteeli), kudedes tekib pikaajaline põletikuline keskkond. Allergiavastaseid rohtusid on kahte sorti: 1) Tekitavad tugeva unereaktsiooni 2) Und ei teki, kuid toime väiksem Sport ja immuunsus:
suurenevad rinnanäärmed. Valmistatkse ette rinnaga toitmiseks. ' Sünnituse mehhanism Kui loode on välja kantud, siis laskub ta emakas allapoole, tekitab emaka kaela venituse. Venituse tõttu vabaneb hüpofüüsis tagasagarast oksüdotsiin, mis stimuleerib emaka kokkutõmbeid. Samal ajal on suurenenud emaka limaskesta tundlikkus östrogeenide suhtes, östrogeenid soodustavad kokkutõmbeid. Östrogeenide ja oksüdotsiini ühismõju + prostaglandiinid- nende koosmõjul muutuvad kokkutõmbed nii tugevaks et loode väljutakse. Nii on vastsündinu. Emakas peab kokk tõmbma pärast sündimist, seda mõjutab oksüdotsiin. Kui ei mõju, siis käega pigistatakse emakat. Kui sellest ei ole kasu, siis süstitakse oksüdotsiini. Muidu ei jää veri seisma. Esimsese sissehingamine- co2 kontsentrasioon tõuseb, ärritab hingamiskeskus, toimub esimen sissehing.
munandimanusesse küpseb sperm edasi ja areneb liikumisvõime. Läbi munandimanuse liigub 10 päevaga ja seal: * saab liikumisvõime imendub üleliigne vedelik * edastatakse toitained ebaküpsetele spermidele * säilitatakse sperme * lihaskontraktsioonide abil liiguvad spermid alaneva seemnejuha suunas. Kopulatsiooni ajal liiguvad spermid kusitisse, kus nad segunevad lisasugunäärmete nõredega – moodustub sperma. Lisasugunäärmed: * põisiknääre – fruktoos, sorbitool, askorb. hape, prostaglandiinid (kassidel puudub see nääre) * eesnääre – ensüümid spermide aktivatsiooniks (koertel on ainult see nääre) * kusitisibulanäärmed – libestavad ja loputavad emassuguteid. Hobustel, veistel on kõik näärmed olemas. Kui looma kastreerida, siis näärmete suurus väheneb (testosterooni mõju kaob). Hormoonid LH mõjutab Leydigi rakke testosterooni tootma. Testosteroon stim. Sertoli rakke ja spermatogeneesi.
See on Sinu ja Su abiliste koostöö. Teadlased väidavad, et sünnituse käivitajaks on just loode. Kui laps on saavutanud küpsuse, satub ema vereringesse üha rohkem beebi poolt toodetud aktiivseid aineid, mille mõjul hakkavad ema kehas toimuma muutused, mis viivadki sünnitustegevuse käivitumiseni. Väheneb nende hormoonide osatähtsus, mis aitavad rasedust säilitada ning suureneb nende hulk, mis muudavad emakalihase tundlikuks ja panevad ta kokku tõmbuma. Neist olulisemad on prostaglandiinid, mida toodetakse põhiliselt emakas, ja oksütotsiin, mis pärineb aju ürgsest sügavusest, hüpofüüsi tagasagarast. Lootevesi, mille tekkimine ja imendumine on raseduse ajal olnud tasakaalus, hakkab vähenema. Nii liibub emakas tihedamalt ümber lapse. Samal ajal muutub emakalihas tundlikuks puudutusele: nii seestpoolt, beebi liigutustest tingitud, kui ka kõhu välistele puudutustele. Kuna paljunemine on iga organismi üks ürgsemaid funktsioone, siis töötab sünnituse juures
Põletiku mediaatorid: 1. Tsütokiinid: proinflammatoorsed: IL-1, TNF-, IL-6 ja kemokiinid 2. Plasma ensüümide aktivaatorid Kiniinid, bradükiniinid (vasoaktiivsed peptiid) 3. Komplemendisüsteemi aktivatsioon: C3a, C4a, C5a 4. Lipiidsed mediaatorid. (Arahidoonhappe metaboliidid) Nuumrakkude aktivatsioonil vabanevad: Deponeeritud mediaatorid: Histamiin, kiniinid, trüptaas, kümaas, hepariin Uuesti sünteesitud: 1)Tsüsteinüülleukotrieenid(cysLT): LTC4, LTD4, LTE4 2) Prostaglandiinid: PGD2, PgF2; 3) PAF, 4) Adenosiin Põletiku mediaatorid: HISTAMIIN 1. vabanev mediaator põletiku protsessis Põhjustab: arterioolide dilatatsiooni, suurendab permeaabelsust, Prostaglandiinid: parakriinne ja autokriinne toime Süntees: vereliistakud, nuumrakud, endoteelrakud Toimed: - valu - Silelihasrakkude kontraktsioon - Põletiku regulatsioon - Ca liikumist - Reguleerib hormoonide aktiivsust - Rakkude kasvu kontroll Leuktorieenid: autokriine ja parakriinnne toime
Osalevad: Proteiin türosiinkinaasid Fosfolipaas C Graanulites: Palju – HISTAMIINI (närilistel serotoniin), allergiaravimite proovimisel hiir ja rott ei sobi, sest neil käib asi üle serotoniini ja retseptorite vahekord on ka teine. Mesilasesuts on ka siin. Histamiini vabanemise inhibeerimine- käitumisreakstioonide mõjutamine, sest histamiin on ajus oluline. 10% graanulitest Retseptorid H1 , H2, H3 H1-enamik bioloogilisi efekte H2 –tagasiside,supressioon PROSTAGLANDIINID JA LEUKOTRIEENID, LEUKOTRIEENID 1000X AKTIIVSEMAD TSÜTOKIINID – IL-4,IL-5,IL-6,TNF IgE vahendatud ülitunlikkuse jaoks ei ole universaalset ravimit, sest reaktsioon liigub mitmeid eir radasid pidi. Kui me leiame, mis kokreetsele inimesele allergiat põhjustab, saame hakata teda immuniseerima nõrkade kogustega, siis hakkab rohkem IgG tüüpi antikehasid kui IgE tüüpi. Aksutatakse tahkeid osakesi. Mida rohkem interferoon gammat seda vähem IgE-d.
annaabi.ee 
