Mõisted (0)

Keskaeg : TUNNIPALVUS - lihtne, tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, peetakse 8 korda p�evas kloostrites MISSA - igap�evane peamine jumalateenistus, � ldehitus keerulisem, seotud paljude rituaalidega. 1) Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja s�naliturdia, mis on seotud p�hakirja tekstide lugemise ja kommenteerimisega jutluses. 2) Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud . Missas igal p�eval korduvaid osi nim. ORDINAARIUMIKS (kohustuslikud igal missal), muutuvaid osi PROPRIUMIKS (lisatakse vastavalt kirikukalendri p�evale). RETSITEERIMINE - k�ige lihtsam teksti esitamise viis, palvete ja p�hal� ikude esitamine �hel noodil lauldes, tavaliselt vaimulik ANTIFOON - �ks sagedaseim laulut��p, refr��niliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, ajajooksul psalmidest eraldunud. H�MN - stroofilise v�rsstekstiga laul GREGORIUSE LAUL - �heh��lne, taktim��duta, vabalt h�ljuv r�tm j�lgib ladinakeelset proosateksti (harva teistes keeltes v�i vabav�rsiline) Gregorius Suur viis l�bi kirikurefomi, millega v�eti kasutusele uus liturgia , mis juurdus kogu L��ne-Euroopas. Tema �htlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said l��ne kirikulaulu - gregooriuse laulu - aluseks. NEUMA - noodim�rk, mis ei t�hista mitte �ksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi TROOP - omap �rane loomingumeetod, traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine LITURGILINE DRAAMA - teatraalne stseen jumalateenistusest, kus kanti lauldes ette selle p�ha juurde kuuluv ja poeetiliselt t��deldud piiblil�ik GOLJAARID E VAGANDID - r�ndavad �li�pilased v�i teenistuseta vaimulikud , esimeste ilmalike laulude kirjapanijad. KANGELASLAULUD - vanimad s�ilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid m��tiliste kangelaste v�gitegudest, mida lauldi lihtsate , igas v�rsis korduvate meloodiavormelitega R��TLILAUL E KESKAEGNE �UKONDLIK LUULE TRUBADUURID - provantsi keeles luuletanud laulikud L�una-Prantsusmaal, k�ige peenem stiil, palju kaunistusi, kuulsaim Bernart de Ventadorn TRU��R - laulik P�hja-Prantsusmaal; kuulsaim Adam de la Halle, kes kirjutas ka mitmeh��lseid laule MINNESINGER, SAKSA KEELES LEMBELAULIK - laulik Saksamaal, kuulsaim Walther von der Vogerweide, hiljem Heinrich von Meissen(daamide �listaja) ESTAMPII - varaseim instrumentaalne tantsuvorm 13. ja 14.saj k�sikirjadest tuntud. FIIDEL - p� hiline poogenpilli t��pi, lamedap�hjalise k�lakastiga REBEKK - -//-, pooliku pirni kujulise k�lakastiga LAUTO - �marap�hjaline araabia p� ritolu n�ppepill PSALTEERIUM - kandle sarnane, 3- v�i 4-nurksele k�lakastile pingutatud keeltega, m� ngiti n� ppides , poognaga keelt t�mmates v�i keeltele l��es ORGANISTRUM(ratasl��ra) - keelpill , mille keeled paneb k�lama nahaga �let�mmatud v�ndaga p��ratav ratas � ALMEI - kahekordse roohuulikuga, ka vanaaja iseloomulikumaid pille. puhkpill BURDOON - liikumatu v�i l�hikestes korduvates motiivides liikuv saateh��l, tavaliselt meloodiast madalamal. PARAFOONIA - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli v�rra k�rgemalt v�i madalamalt HETEROFOONIA - �he meloodia pisut erinevate variantide koosk �la ORGANUM - saateh��lte kaasalaulmine gregooriuse koraalile, mitmeh��lsuse t��p MOTETT - mitmeh��lsuse vorm,kirikumuusika �anr, kus iga h��l laulis erinevat vaimulikk luuleteksti. mitte ainult mitmeh��lsus vaid ka mitmetekstilisus