1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. OLÜMPIAMÄNGUDEST 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. KRISTJAN PALUSALU Palusalu oli eesti maadleja. Sportima hakkas sõ javäeteenistuses 1929. Võitis 1936 Berliini OM-il raskekaalus (üle 87 kg) nii Kreeka-Rooma kui ka
See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus. Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km teatesuusatamises teine ja naiskond 3 x 5 km teatesõidus kolmas. 1952 - Esimene eestlane Juku Pent osales(Saksamaa värvides) sõjajärgsel Oslo
Isikuandmed Isikuandmed Riik Eesti. Sünniaeg 14. oktoober 1965 (46-aastane) Sünnikoht Tartu, Eesti. Medalid Medalid Olümpiamängud Hõbe 2004 Sõudmine Hõbe 2008 Sõudmine Maailmameistrivõistlused Kuld 1990 Sõudmine Hõbe 1995 Sõudmine Pronks 1989 Sõudmine Pronks 2005 Sõudmine Pronks 2007 Saavutused Maailmameistrivõistlustel 1989. aastal Bledis toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil pronksmedali. 1990. aastal Tasmaanias toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil kuldmedali. 1995. aasta maailmameistrivõistlustel Tamperes saavutas ta meeste ühepaadi klassis hõbemedali. 2005. aasta sõudmise maailmameistrivõistlustel Jaapanis võitis ta koos Andrei Jämsä, Tõnu Endreksoni ja Leonid Guloviga meeste paarisaeruliste neljapaadil pronksmedali. 2007. aasta maailmameistrivõistlustel Münchenis võitis ta koos Tõnu Endreksoniga
Allar Levandi Allar Levandi (sündinud 28.09.1965 Tallinnas) on endine Eesti kahevõistleja ja treener. Levandi tõusis esmalt esile, kui sai 1981-83 NL-i noortemeistriks. Pärast seda sai aastal 1985 juunioride maailmameistriks Nõukogude Liidu meeskonnas, olnud eelneval aastal jäänud 3. Kohale. MM-il võitis pronksmedali meeskondlikus kahevõistluses Nõukogude Liidu meeskonnas aastal 1987, 3x10km meeskonnasõidus. Levandi võistles kolmel korral ka taliolümpiamängudel, saavutades 1988. Aasta Calgary olümpiamängudel individuaalse pronksmedali kahevõistluses, sõites 15km. 1980.-90. aastatel tuli mitmel korral ka nii individuaal- kui meeskonnaarvestuses Eesti meistriks. Allar Levandi õppis Tallinna 44. keskkoolis (nüüd Tallinna Mustamäe Gümnaasium). Ta kandis Eesti lippu nii 1994
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal
hõbemedali Alonso Edward Panamast ning pronksi Ameeriklane Wallace Spearmon. Eestlane Marek Niit sai 39. koha. 1. Usain Bolt 19.19 2. Alonso Edward 19,85 3. Wallace Spearmon 19,85 4. Shawn Crawford 19,89 5. Steve Mullings 19,98 6. Charles Clark 20,39 7. Ramil Gulijev 20,61 8. David Alerte 20, … 39. Marek Niit 21,21 4 6. 1500m jooks. 1500 m jooksus sai kulla Yusuf Saad Kamel Bruneist, hõbemedali Deresse Mekonnen Etioopiast ning pronksmedali Ameeriklane Bernard Lagat. 1. Yusuf Saad Kamel 3.35,93 2. Deresse Mekonnen 3.36,01 3. Bernard Lagat 3.36,20 4. Asbel Kipruto Kiprop 3.36,47 5. Augustine Kiprono Choge 3.36,53 6. Mohamed Moustaoui 3.36,57 7. Mehdi Baala 3.36,99 8. Lopez Lomong 3.37,62 … 28. Tiidrek Nurme 3.43,73 7. Kõrgushüpe. Kõrgushüppes sai kulla Blanka Vlašić Horvaatiast, hõbeda Anna Tšitšerova Venemaalt ja pronksmedali Sakslane Ariane Friedrich. 1. Blanka Vlašić 2.04 2
Suure rahvaarvukusega üritus on ka Weekend Festival Baltic, kuhu tuleb kokku rahvast üle kogu maailma. Nagu ka 2015. aastal, oli ka 2016. aastal Weekend Festival Balticu toimumiskohaks Pärnu rand. Üheks kõige suuremaks saavutuseks on olnud ka sport ja olümpiamängud. Nii mõnigi Eesti tuntud sportlane on võitnud maailma olümpiatel medaleid, näiteks Rio olümpiamängudel, kus me saime sellel aastal pronksmedali. Pronksmedali tõid koju neli sõudjat. Peale meie sõudjate osales selle aasta Rio olümpiamängudel ka teised Eesti armastatud tegelased, nagu näiteks Rasmus Mägi, Karl Robert Saluri, Kaidi Kivioja ja Roman Fosti. Mainimata ei saa ka jätta meie taasiseseisvumist - minu arust on just see kõige tähtsam punkt, kus ma näen meie edukust. Juba palju aastaid tagasi, meie vanavanemad laulsid ennast vabaks Vene võimu alt - see näitab minu arust seda, et meie, kui üks väikseimaid maailma
polnud veel IAAFi liige. Kaks aastat hiljem sai temast aga esimene ametlik maailmarekordimees. 1920.aastal Antwerpeni olümpial võitis maratonijooksja Jüri Lossman juba hõbemedali. Väga edukad olid Eesti kergejõustiklased 1930ndatel, mil Arnold Viiding ja Aleksander Kreek tulid Euroopa meistriteks kuulitõukes.1920. Jüri Lossman võitis Antwerpeni olümpial maratonijooksus hõbemedali kaotades esikoha vaid 12,8 sekundiga. 1924. aastal pariisis võitis Aleksander Klumberg pronksmedali kümnevõistluses, asudes starti 1922. a. Helsingis püstitatud maailmarkordi omanikuna. 1936. Berliini olümpial võitis Adalberts Bubenko 50 km käimises pronksmedali. 1934. aastal alistas Kalev Kotkas esimese eurooplasena kõrgushüppes 2m(2.01), tulles Euroopa meistriks. 1938. aasta Emil võitis hõbeda ja oli kettaheites neljas. Eestlased 1920. aastate olümpiamängudel E.S.S. "Kalevi" poolt Belgia Olümpiakomiteele saadetud
20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased kokku 21 olümpiamedalit (6 kulda, 6 hõbedat ja 9 pronksi). Maailmameistrivõistlustelt toodi 116 ja Euroopa meistrivõistlustelt 52 medalit. Edukaimaks spordialaks oli kreeka-rooma maadlus. 2 Olümpiamängudest 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka-rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Eduard Pütsep Roman Steinberg 1927. aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ja 1928. aastal sõlmisid selle kergejõustiklased võistlussidemeid Nõukogude Liiduga. Alles1928. aastal hakkas Tartu Ülikooli juures toole Kehalise Kasvatuse Instituut, kus algas
Jamaical läks hästi lühema maa jooksudes, samal ajal kui Keenial läks hästi pikamaajooksudes. Kõige edukamad olid Saksamaa kolme- ja Ameerika Ühendriigid nelja kuldmedaliga. Kõige edukamad sportlased olid Usain Bolt ja Yohan Blake, kes võitsid Jamaicat esindades mõlemad kaks kuldmedalit. 100m finaalis diskvalifitseeriti Usain Bolt valestardi tõttu, mis võimaldas Yohan Blake'il võita jooks ajaga 9.92s. Etioopia mees Imane Merga sai algselt pronksmedali meeste 5000m jooksus, kuid hiljem diskvalifitseeriti, sest jooksis jooksuraja joonest seespool umbes 10 kuni 15m. Tänu sellele sai pronksmedali Dejen Gebremeskel. Meeste jooksude tulemused: Ala Kuldmedal Hõbemedal Pronksmedal 100m jooks Yohan Blake Walter Dix Kim Collins 9.92 10.08 10.09
Sõudmisspordi arengut on pidurdanud ka sõjad mis Eestimaast üle käinud.Näiteks Tartus hävis viimase sõja tules nii sõudeklubi hoone, paadikuurid kui ka paadid. Põhilisteks sõudespordikeskusteks on Tartu, Pärnu ja Tallinn. Nende linnade klubides on kasvanud suuri meistreid.1958.a tuli süstamees Ülo Berting 500m distansil hõbemedalile (hiljem võitis ta ka meistritiitli). Üllatuse valmistasid kanuusõitjad Arvi Oks ja Indrek Tuul, kes finaalis pronksmedali said.Medaleid hakkas tulema treenerite ja sõudjate aerutajate tööhakkas vilja kandma. Aino Pajusalust sai koguni NSV Liidu koondise neljase paarisaerulise paadi naiskonna liige ja ta naasis kolmedett Euroopa meistrivõistlustelt koju kuldmedaliga(1961, 1962, 1963). Tartu treeneri Jüri Kureli initsiatiive asutati ülikoolilinnas sõudespordikool. Alates 1960.a on tema õpilased võitnud rohkesti medaleid NSV Liidu noorte meistri võistlustel. 1967.astal tulid tartlased A. Veerma-A
Poolas Szczecinis toimunud kergejõustiklane. lühirajaujumise Euroopa Ta võitis 2011. aastal Daegu meistrivõistlustel naiste 50 m MM-lt kettaheites liblikujumise distantsil hõbemedali, tulemusega 66.95 samuti võitis ta 50 meetri hõbemedali. vabaltdistantsil ajaga 24,23 pronksmedali. ARVAMUSED Ma arvan, ma oken tervisesportlane, sest tegelen spordiga enda jaoks. Ma mängin jalgpalli ja korvpalli. Suvel ma käin iga hommikul pargis jooksmas, aga talvel ma käin uisatamas ja suusatamas. Kui mul on vaba aega, siis ma käin spordikomplekis. Tänan tähelepanu eest!
10. Mario Pestano 62.76 11. Jarred Rome 62.47 12. Frantz Kruger 59.77 200m jooks 200m jooksus sai kulla Jamaicalane Usain Bolt, kes tegi maailmarekordi, hõbemedali Alonso Edward Panamast ning pronksi Ameeriklane Wallace 5 Spearmon. Eestlane Marek Niit sai 39. koha. 1500m jooks 1500 m jooksus sai kulla Yusuf Saad Kamel Bruneist, hõbemedali Deresse Mekonnen Etioopiast ning pronksmedali Ameeriklane Bernard Lagat. 1. Yusuf Saad Kamel 3.35,93 2. Deresse Mekonnen 3.36,01 3. Bernard Lagat 3.36,20 4. Asbel Kipruto Kiprop 3.36,47 5. Augustine Kiprono Choge 3.36,53 6. Mohamed Moustaoui 3.36,57 7. Mehdi Baala 3.36,99 8. Lopez Lomong 3.37,62 ... 28. Tiidrek Nurme 3.43,73 Kõrgushüpe Kõrgushüppes sai kulla Blanka Vlasi Horvaatiast, hõbeda Anna Tsitserova Venemaalt ja pronksmedali Sakslane Ariane Friedrich. 1
See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus. Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km teatesuusatamises teine ja naiskond 3 x 5 km teatesõidus kolmas. 1952 - Esimene eestlane Juku Pent osales(Saksamaa värvides) sõjajärgsel Oslo
takistusjooksus kaksikvõidu. London 1948 Mängude kangelane oli 30-aastane hollandlanna Francina Blankers-Koen, kes võitis kergejõustikus 4 kuldmedalit (100m, 200m, 80m tj ja 4x100m). Londonis algas pikamaajooksus epohhi loonud Emil Zatopeki võidukäik, kes võitis 10000m jooksu. Helsingi 1952 Nende olümpiamängude peategelasteks oli Tsehhoslovakkia abielupaar Zatopekid. Emil võitis kuldmedali 5000m ja 10000m jooksus, Dana naiste odaviskes. Eestlane Bruno Junk võitis 10km käimises pronksmedali. Melbourne 1956 Kergejõustikuvõistluste kangelane oli oma jooksjakarjääri Tallinnas alustanud Vladimir Kuts, kes võitis 5000m ja 10000m jooksu. Eestlased piirdusid ühe pronksmedaliga, mille võitis Bruno Junk 20km käimises. Rooma 1960 Kergejõustiklastest oli Rooma mängude suurtäht publiku lemmik Wilma Rudolph, kes võitis kolm kuldmedalit. Tokyo 1964 Eesti kümnevõistluse traditsioone jätkas Rein Aun, kes sai hõbemedali. Mexico 1968
Kuningas on Norra kiriku pea. Ta on ka nelja tärniga kindral, admiral ja Norra armee ülemjuhataja. Ihukaitsjad valvavad kuninga residentse: kuningapaleed, kroonprintsi residentsi Skaugumis ja Akershusi lossi mausoleumi. Harald V osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha. 1964. aastal Tkys kandis ta olümpiamängude avatseremoonial Norra lippu. Maailmameistrivõistlustelt on ta võitnud kuld-, hõbe- ja pronksmedali, vastavalt 1987, 1982 ja 1988. Juulis 2005 tulid kuningas ja tema meeskond kuninglikul jahil "Fram XV" Rootsis Euroopa meistriteks Harald V koos Klõpsake oma juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase naise Sonjaga George Kolmas tase W.Bush'i vastuvõtul. Neljas tase Viies tase Valdused
Samal aastal toimus tema tööde näitus Koblentzis, kus teda esitleti vürst Metternichile, kes tegi talle ettepaneku asuda Viini. 1843-1849 - Valmistas Lichtensteini lossi parkettpõrandad. 1850 - valmistas painutatud pöökpuust toolid ühele Viini kohvikule, kus need olid kasutusel 1876. aastani. Samal aastal valmistas veel 400 tooli Budapesti hotellile "Inglismaa Kuninganna". 1851 - Esimesel maailmanäitusel Londonis pälvisid Thonet' toolid suure pronksmedali ja said sealtpeale maailmakuulsaks "müügihitiks". 1885 - Pariisi maailmanäitusel eksponeeriti aga Thonet' firma loomingut juba kui tööstusliku masstootmise saavutust. Thonet' tehaste toodang vallutas kiiresti mitte ainult Euroopa, vaid ka Ameerika. Võrreldes XIX sajandil valitsenud eklektikaga oli Thonet' stiil palju pehmem ja andis aimu millises suunas liigub mööblitootmise tulevik. Thonet' mastaapsusest annab ettekujutuse see, et 1896. aastal valmistati mööblit kokku
1.3. Millal hakati pidama ametlike maailmameistrivõistlusi? 1925 1937 1853 1.4. Mis aastal peeti esimene avalik suusatamise võistlus? 1698 1843 1823 1.5. Kus ja millal toimusid esimesed taliolümpiamängud? 1932. a USA Lake Placid 1928. a Sveits Sankt Moritz 1924. a Prantsusmaa Chamonix 1.6. Milline piltidest kujutab Sotsi taliolümpiamängude maskotte? EESTI KUULSAMAD SUUSATAJAD 2. Millistel olümpiamängudel võitis Jaak Mae pronksmedali? Torino 2006 Salt Lake City 2002 Vancouver 2010 2.1. Mitmekordne olümpiavõitja on Andrus Veerpalu? Kolmekordne Pole kunagi võitnudki. Kahekordne. 2.2. Millise halva kogemuse osaliseks sai Kristina Smigun-Vähi aastal 2002? Ta murdis rangluu. Teda süüdistati dopingu kasutamises. Ta murdis jalaluu. 2.3. Mitmenda koha saavutas Aivar Rehemaa Sotsi suusavahetusega sõidus? 34. koht. 51. koht. 4. koht. 2.4
kergejõustiku juurde. Tema esimene treener oli endine pikamaajooksja Florencio Aguilar, kes avastas tema talendi kaugushüppajana. Esimestel rahvusvahelistel võistlustel Guatemalas 2002. aastal hüppas ta 7.51, sai Barbadoses Kesk-Ameerika ja Kariibi noort meistrivõistlustel pronksi tulemusega 7.39, kuid pidi pettuma Jamaicas Kindstonis peetud noorte maailmameistrivõistlustel, mitte jõudmise pärast finaali. 2003. aastal võitis ta Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel pronksmedali tulemusega 7.46. 2004. aastal Saladino hüppas Bogotás 2600 m kõrgusel merepinnast 8.12 ja pääses Ateena olümpiamängudele, kus ta ei pääsenud 7.42 kvalifikatsioonivõistlusest edasi. Olümpiamängude ajal pakuti talle võimalust harjutada São Paulo treeningkeskuses Brasiilias, kus teda hakkas treenima Nélio Moura. Tulemused hakkasid märgatavalt paranema, kui 2005. aasta aprillis hüppas ta riigi rekordiks 8.18 ja hiljem 2,3 meetrit sekundis puhunud taganttuulega 8.51
Alates 2008. aastast saab ta riikliku spordipreemiat noorsportlasele. 2011. aastal tunnistati Grit Eesti parimaks noorsportlaseks. Tulemused: Kõik, kes on spordiga sina peal teavad, et Gritil Eestis vastast pole, ei omaealiste kui ka täiskasvanute seas. Maailma mastaabis, tema tulemused omaealiste arvestuses on väga võimsad, täiskasvanute klassis on tulemused keskmisest tugevamad. Ta praeguse elu parimad saavutused on 2011.a. juuniorite EM`i kuldmedali ning 2008. a. juunioride MM´il pronksmedali võitmine. Kuna Eestis on ta peaaegu võitmatu, siis on ta Eesti meistri tiitlite hulk päris suur. Peale mitmevõistluse on ta Eesti meister veel 60m ja 100m tõkkejooksus, 100m, 200m ja 400m jooksus ning kaugushüppes. 1 J. Filippov (2011). Kaks spordikaunitari: röövlitüdruk ja õrn haldjas. - Eesti Ekspress, 17. juuni Suurematelt võistlustelt on ta ette näidata, peale juuniorite EM´i ja MM´i, 2011.a. Daegu MM´i 26. koht ning 2011. aastal toimunud Parisi sise EM´i 9
1940 aasta 21. juunil okupeeris NSV Liit Eesti. 20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased kokku 21 olümpiamedalit (6 kulda, 6 hõbedat ja 9 pronksi). Maailmameistrivõistlustelt toodi 116 ja Euroopa meistrivõistlustelt 52 medalit. Edukaimaks spordialaks oli kreekarooma maadlus. Olümpiamängudest 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreekarooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. 1927. aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ja 1928. aastal sõlmisid selle kergejõustiklased võistlussidemeid Nõukogude Liiduga. Alles1928. aastal hakkas Tartu Ülikooli juures toole Kehalise Kasvatuse Instituut, kus algas võimlemisõpetajate koolitamine. Samal aastal asus ka tööle kergejõustikukomisjon
Nõukogude Liit, Saarimaa, Saksamaa LV ja Tai. Noorim olümpiavõitja oli sõudja Bernard Malivoire (sündis 20. aprillil 1938, Prantsusmaa): 14 aastat, 3 kuud ja 3 päeva. Noorim sportlane oli 1500 m ujuja Enirique Granados (sündis 9. augustil 1939, Hispaania): 12 aastat, 11 kuud ja 21 päeva. Kuldmedali sai Johannes Kotkas kreeka-rooma maadluse raskekaalus, hõbemedali Heino Kruus, Ilmar Kullam ja Joann Lõssov korvpallis, pronksmedali Bruno Junk 10 km käimises. August Englas oli vabamaadluse poolraskekaalus 4. Nõukogude Liidu koondises osalesid eestlastest veel kergejõustiklane Mihhail Velsvebel, ujujad Endel Edasi ja Endel Press ning jalgrattur Nikolai Matvejev. Varumeestena olid Helsingis kaasas purjetajad Aare Aavik ja Hans Kaasik. Melbourne 22. november 8. detsember 1956 Esmakordselt toimusid olümpiamängud lõunapoolkeral, millest johtus hiline aeg.
koha. 1970. aastal valmis Otepääl laskesuusatajatele mõeldud Andsumäe lasketiir, mille ehitasid peamiselt sportlased ise. Veebruaris 1970 saavutas Tõnu Pääsuke juunioride MM-il taas 5. koha ja 4x7,5 km teatesõidus tuli Pääsuke NL-i koondise koosseisus pronksmedalile. 1972. aastal võitis Matti Paavo juunioride maailmameistrivõistlustel N-liidu koondisega 3x7,5 km teatevõistlusel pronksmedali. 1974. aastal võisteldi esimest korda Eesti meistrivõistlustel 10 km sprindis. 1975. aastal täitis Matti Paavo suurmeistri normi. 1976. aastal oli Ants Freimuth Eesti parimana NL meistrivõistlustel 20 km distantsil üheteistkümnes. 1983. aastal võitis Even Tudeberg juunioride laskesuusatamise MM-il 15 km distantsil pronksmedali ja NL juunioride koondises 3x7,5 km teatesõidus hõbemedali. Aastatel 1984-1988 võitis Kaija Parve maailmameistrivõistlustelt 9 medalit. Kaija Parve
distantsil kui Haljand kahevõistluses saavutasid 12. koha. 1980 USA-s Lake Placidis võttis ainsa Eestist pärit sportlasena osa kahevõistleja Fjodor Koltshin, kelle tulemuseks jäi 15. koht individuaalvõistluses. 1984. aastal Sarajevos, Jugoslaavias võistles eestlastest väliseestlane O'Brien, kes kuulus Suurbritannia koondisse. Ta sai kiirlaskumises 33. koha. 1988 Kanadas, Calgarys toimunud talimängudel osales ainsa eestlasena kahevõistleja Allar Levandi, kes saavutas pronksmedali individuaalses kahevõistluses. 1992 Albertville'is, Prantsusmaal toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 20 sportlast. Neist saavutas parima tulemuse kahevõistleja Allar Levandi, kes oli 6. individuaalses kahevõistluses 1994 Lillehammeris, Norras toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 26 sportlast. Eesti esindusse kuulunud sportlastest saavutas parima tulemuse 4. koha saavutanud kahevõistlusmeeskond koosseisus Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt.
Peamised kasvatajad on Turkmeenia, Lõuna-Venemaa piirkond ja Kasahstan. Ahhal-Teke nimi tuleneb Turkmenstani teke hõimust, kes elavad praeguse ajani Ahhali oaasis Karakumi kõrbes Iraani piiri lähedal. Absent Absent, 8-aastane ahhal-tekiini täkk, võitis 1960. aastal Roomas toimunud olümpiamängudel kuldmedali koolisõidus. Neli aastat hiljem võitis ta Filatoviga Tokyos toimunud olümpiamängudel pronksmedali ja 1968. aastal võideti meeskondlik kuld Ivan Kalitaga. http://et.wikipedia.org/wiki/Ahhal-tekiini_hobune http://www.akhalteke.ee/ Eesti Ahhal-Tekiini Assossatsioon3 Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsiooni (EST-ATA) eesmärgiks on Eestis elavate ahhal-tekiinide ja ahhal-tekiini sporthobuste registri pidamine. Kavatsetakse korraldada hobuspordialaseid koolitusi ning treeninguid, osutada nõuandeteenuseid hobuste pidamise, söötmise, tervishoiu jt. alal
september 1972 Münchenis, Baieri liidumaa pealinnas Mängudel osalesid 122 riigi sportlased, kokku 7113 sportlast. Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristide organisatsioon Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11. Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem. Eesti sportlastest tulid NSV Liidu koosseisus olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes, Jaan Talts tõstmises ja Svetlana Tsirkova vehklemises. Pronksmedali võitis Georgi Zazitski vehklemises. Mark Spitz tegi USA eest ajalugu kui võitis 7 kuldmedalit ning tegi ujumises maailmarekordi Korvpallis kaotas USA finaalis Nõukogude liidule pärast mitut mängulõppu ning keeldus võtmast hõbemedalid. 1972 Talveolümpia Toimus 3.13. veebruaril 1972. aastal Jaapanis Sapporo linnas, Hokkaid piirkonna halduskeskuses Mängudel osales 35 riiki 1006 sportlasega (neist 206 naist).
Sai kolmanda koha, kuid see pole kindel, kas ta sai 1912 Stockholm Mart Kuusik Sõudmine pronksmedali. Võistles Tsaari- Venemaa koosseisus. Harald 1924 Pariis Tõstmine Tammer Aleksander 1924 Pariis Kergejõustik Kümnevõistlus Kolmpere
lähedal tuli vaatama ligi 20 000 krossisõpra. Kodupublikule tegi rõõmu 3,1 kilomeetrisel rajal ,mis oli ka hästi jälgitav külgvankripaaride hea esinemine. Päevakangelased olid Nuia Motoklubi mehed E.Untera ja V.Viira ,kes 350-kuubikuliste masinate klassis saavutasid mitmekordse Nõukogude liidu meisterpaari A. Rautenfeldi ja A. Portnjagni järel hõbemedalid. Tore oli ka Türi motomeeste R.Saadlo ja V.Kitsingu saavutus kes 750 cm 3 masinatel hõimasid kolmanda koha ja said pronksmedali. Sooloklassides paraku me medaleid seekord ei saanud. Aeg oli sealmaal, et ellu viia üritus, millest Kalev ALMAVÜ ja motoföderatsioon olid mõnda aega plaane pidanud. Nii leidi 1968 aasta sügisel aset veel üks sündmus, mis hakkas meie motospordi elus tähtsat rolli mängima: avati ALMAVÜ ja Kalevi noorte motokool. Esimesse spetsialiseeritud mootorispordikooli asus õppima kakssada noort, esimeseks diretoriks määrati mootorispordientusiast R.Reindov
Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis. Ivar Stukolkin Eesti ujuja. Lõpetas 1983 a. Leningradi Kehakultuuriinstituudi. Võitnud 1980 a. Moskva olümpiamängudel kuldmedali 4x200m vabaujumises ajaga 7.23,50 (NSV Liidu meeskonnas) ja pronksmedali 400m vabaujumises (3.53,95) ning MM-võistlustel 1982 a. hõbemedali 4x200m vabaujumises. Tulnud 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks. Parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises). Parimad tulemused: 200m vabalt 1.51,93 (1982), 400m vabalt 3.53,95 (1980). Oli 1986-91 Eesti Spordikomitee ujumise vanemtreener. Indrek Sei
Nazarov, Erki Nool, Aivo Normak, Kristjan Rahnu, Villu Sepp, Martin Sigus, Sven Simuste, Indrek Turi. Välismaal aga Tomas Dvorak, Lev Lobodin, Jon Arnar Magnusson, Dean Macey, Roman Seberle, Daley Thompson ja teised. Eesti kümnevõistluse legend on aga kindlast Aleksander Klumberg, kes valiti aastal 1925 ,,Spordilehe" poolt Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks. Tema nimel oli kümnevõistluse maailmarekord ja ta oli võitnud pronksmedali Pariisi olümpiamängudel. Hiljem sai ta rahvusvahelise tunnustuse ka Poola olümpiameeskonna treenerina ning mitmete spordiraamatute autorina. Klumberg sündis 17.04.1899 ja suri 10.02.1958. Eesti kergejõustikus on mitmevõistlus alati aukohal olnud. Rahvusvahelisele areenile pääsesid juba düünipoiste esindajad. Need Tallinna töölisnoored, kes sajandi algul hakkasid Tondi liivaluidetes mitmesuguseid kergejõustiku alasid harrastama, olid algul kõik omamoodi mitmevõistlejad
24. oktoobril 2012 teatas ta, et lõpetab koostöö treener Vésteinn Hafsteinssoni ja tiimijuht Raul Rebasega. Kanter võitis 2012. ja 2013. aastal IAAF-i Teemantliiga. Abiellus Liina Pärteliga 7. oktoobril 2008 Uus-Meremaal. 20. märtsil 2014 sündis perre poeg Kristjan. 3 Saavutused Olümpiamängudel on Gerd Kanter võitnud 2 medalit. Kuldmedali 2008. aastal Pekingis tulemusega 68.82 ja pronksmedali 2012. aastal Londonis tulemusega 68.03. Olümpiamängudel osales Gerd Kanter ka 2004. aastal Ateenas ja saavutas 19. koha tulemusega 60.05. Maailmameistrivõistlustel on Kanter võitnud 5 medalit. Kaks hõbemedalit, esimese 2005. aastal Helsingis, tulemusega 68.57 ja teise aastal 2011 Daegus tulemusega 66.95. Kuldmedali on ta võitnud aastal 2009 Berliinis, tulemusega 66.88 ning kaks pronksmedalit, ühe 2009. aastal Berliinis, tulemusega 66.88 ja teise 2013. aastal Moskvas, tulemusega 65.19.
Sel aastal võideti esimesed medalid tiitlivõistlustelt (noorte EM), medaliteni jõuti Nõukogude Liidus ja taliolümpial jõudis Tõnu Haljand esimese Eesti suusasportlasena tosina tugevama sekka. Kaheksakümnendad aastad olid Eesti suusaspordile medalirohked. Seda eelkõige tänu kahele selle kümnendi sportlasele: laskesuusatajale Kaija Parvele ja kahevõistlejale Allar Levandile. Tänu neile võideti medaleid MM-võistlustelt, ning Levandi suutis saada ka pronksmedali Calgary taliolümpialt. Kaija Parve võitis nendel aastatel seitse MM-kulda ning seda saavutust ei suutnud 20. sajandi naislaskesuusatajad ületada. Kümnendi lõpetasid aga uued tähed eesotsas Urmas Välbe, Jaanus Teppani ja Elmo Kassiniga. Saavutusspordi kõrvalt väärib sel kümnendil kindlasti tähelepanu ka Tartu maratoni kui omaette nähtuse väljakujunemine. Maratonil osalejate arv tõusis 10 000 juurde ja sellest osavõtt kujunes lausa prestiizi küsimuseks. 10
2004 Ateenas ja 2008 Pekingis võitis Jüri Jaanson sõudmises medali. 2008 Pekingis võitis ka Tõnu Endrekson olümpiamängudel. Tõnu Endrekson võitis ka 2016 aastal Euroopa meistrivõistlustel kuld medali. Kokku võitnud 10 medalit Euroopa meistrivõistluste, Maailmameistrivõistluste ja Olümpiamängude vahel. 1912 võitis Stockholmis Mart Kuusik üksiksõidus pronksi. 1976 võitis Montrealis Raul Arnemann pronksmedali. KASUTATUD KIRJANDUS Sõudmine- http://www.eok.ee/s%C3%B5udmine Medali võitnud sõudjad- https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_sportlaste_ol %C3%BCmpiamedaliv%C3%B5idud
(kolmikhüppaja ja kau gushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Ivar Stukolkin on eesti ujuja. Click to edit Master text styles 1980. aasta Second level Third level Fourth level suveolümpiamängudel Fifth level sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. Tiit Sokk Click to edit Master text styles Second level on eesti korvpallur ja Third level Fourth level Fifth level korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla.
Hiljem süüdistas ta talle steroidide sokutamises oma treenerist abikaasat. Maria Isabel Moreno Esimeseks dopingupatuseks osutus Hispaania naisjlagrattur Maria Isabel Moreno. Jalgrattur andis positiivse dopingutesti 31. juulil mil ta ka Hiinast lahkus. 6 Keelatud ainena oli tegu EPO-ga. Moreno pidi osalema naiste eraldistardist sõidus. Kim Jon Su 9. augustil 10. meetri õhupüstolist laskmises pronksmedali ja kolm päeva hiljem 50. meetri laskmises hõbeda võitnud Põhja-Korea sportlane Kim Jong Su jäi positiivse dopinguprooviga vahele. Keelatud ainena tarvitas Su närvide erutuvust pärssivat beetablokaatorit propranolooli. Kuigi propranolool on keelatud aine ainult neil aladel, mis nõuavad suurt täpsust ja keskendumist nagu laskmine ja vibusport. Põhja-Korealane peab medalitest loobuma ja saadeti Olümpiamängudelt minema.
Anatoli on endine suusataja ja töötab treenerina. Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises. · Rutt smigun sündis 4. mail 1954. Ta võitis 1970 juunioride EM-il 5 km murdmaasuusatamises kulla ja teatevõistluses hõbeda, 1973 sai mõlemal alal kulla. · NSVL meistrivõistlustel 1972 võitis ta teatesuusatamises pronksi. Aastatel 19711974 sai ta NSVL juunioride meistrivõistlustel kokku kolm kulda ja ühe pronksmedali. · Eesti meistrivõistlustel sai aastatel 19701984 20 kulda, 4 hõbedat ja 1 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda ja 2 hõbedat. Juunioride meistrivõistluste saavutused ja saavutused olümpiamängudel Kristina on juunioride maailmameistrivõistlustelt võitnud: kaks kuldmedalit (1997. aastal Kanadas Alberta provintsis Cannmore'is 15 km vabasõidus ja 5 km klassikas) ning neli hõbemedalit: 1) 1995
medali taaskord Erki Nool 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys, kus ta saavutas kullapositsiooni. See oli Eesti esimene kuldmedal kümnevõistluses. Enne teda saavutas hõbedapositsiooni eestlane Rein Aun, kes võistles küll NSV Liidu eest, ent sellest hoolimata võime uhkust tunda ta saavutuse eest punktiskooriga 7842 1964. aasta olümpiamängudel Tokyos. Kõige varasem medal läheb aga taaskord Eesti nimele 1924. aastal Pariisi olümpiamängudel tõi sportlane Aleksander Klumberg koju pronksmedali skooriga 7329. Medaleid eestlased küll rohkem pole võitnud, ent Eesti on hoidnud kord ka maailmarekordit kümnevõistluses. 16.-17. septembril 1922. aastal Helsinkis Aleksander Klumbergi saavutatud skoor 7485,61 oli piisav, et kanda ka Eesti maailma rekordite raamatusse. Hetkel on läbi aegade Eesti kolm parimat kümnevõistlejat olnud Erki Nool (tulemusega 8815 Edmontonis 2001. aastal), Kristjan Rahnu (tulemusega 8526 Arles's 2005. aastal) ning Valter Külvet (tulemusega 8506 Staikis 1988
3. GERD KANTER 3.1. Helsingis toimunud MM-võistlused Helsingis toimunud kergejõustiku MM-võistlustel tuli meeste kettaheites tulemusega 70,17 m maailmameistriks Virgilijus Alekna, Gerd Kanter võitis 68,57 meetriga hõbemedali. Kahekordne olümpiavõitja Alekna sai oma parima tulemuse, mis on ka uus MM- võistluste rekord, kirja viimasel katsel. Sakslane Michael Möllenbeck võitis tulemusega 65,93 m pronksmedali. Esimesena jäi medalist ilma eestlane Aleksander Tammert juunior, kelle parim heide oli 64,84 m. ETVle antud intervjuus ütles Kanter, et on väga õnnelik ja arvas, et ka kõigi nende inimeste ootused tasusid ära, kes polnud temasse lootust kaotanud. «Tegin seda, mida Eesti rahvas ootas,» ütles värske hõbemedalimees, kes oma parima tulemuse sai kirja neljandal katsel. Oma esimese ebaõnnestunud katse kohta ütles Kanter, et närvipinge oli päris suur
Väljakualadel aga meie mees külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 5.46 7.90 1.40 56,0 22,0 27.52 diskv. 30.40 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antverpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning Harald Tammer noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev
Väljakualadel aga meie mees külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks
tulemusega 16.97. Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Aasta : 1980 Spordiala : kergejõustik (kolmikhüpe) Tulemus : 17.35 m Ivar Stukolkin Ivar Stukolkin (sündinud 13. augustil 1960 Tallinnas) on eesti ujuja. 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Aasta : 1980 Spordiala : ujumine (4 × 200 m vabalt teade) Tiit Sokk Tiit Sokk (sündis 15. novembril 1964) on eesti korvpallur ja korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna
Väljakualadel aga meie mees külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander
Väljakualadel aga meie mees külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti šanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander
maailma eliidiga. Mexicos pandi kõik paika esimese kahe hüppevooruga. Kohe suutis teha oma sajandihüppe 8.90 Robert Beamon. Teise hüppevooru keskpaigast hüpati juba vihmasajus. Siiski suutis Tõnu Lepik siin Eesti rekordiga 8.09 tagada endale 5.koha ja jäädvustada sel moel oma nime olümpiakrooniks. Ka Eesti kergejõustiklaste järgmiste hooaegade meenutamisväärsed saavutused rahvusvahelisel areenil on seotud Tõnu Lepiku nimega. 1969. aasta EM-võistlustel Ateenas võitis ta 8.04-ga pronksmedali ja 1970. aastal Viinis peetud I Euroopa sisemeistrivõistlustel pälvis 8.05-ga kulla. Kui mõni võistkonnakaaslane sai sellise saavutuse eest NSV Liidu teenelise meistersportlase tiitli, siis Lepiku ajad arvati olevat ees. Ühest küljest ei eksitudki. Saavutuste lagi jäi küll ületamata, aga Lepik võistles väärikalt EM- võistluste finaalis veel Helsingis (1971) ja Roomas (1974), teenis 8-meetri- mehena viimase üleliiduliste meistrivõistluste hõbeda ja osales olümpial 1976
1981 mitmepäeva-, kriteeriumi-, paaris-, meeskonna-, treki- ja eraldistardist sõidus kokku 19 medalit: 12 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli. Ivar Stukolkin 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Püstitanud 29 individuaalset Eesti rekordit. 26- kordne Eesti meister (1976 -- 1985). Isiklikud rekordid: 100 m 51,95 (1982), 200 m 1.50,69 (1982), 400 m 3.49,51 (1980). N Liidu meister 1978 (4x200 m) Jaak Uudmäe Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati
kus otsustati kutsuda ellu laskurliit. Oma esimestel MM-voistlustel olid Eesti laskurid veel opipoiste osas, kuid uks medal siiski koju toodi. Vabapussi lamadesasendist laskmises sai pronksmedali Johannes Siir, kellest hiljem kujunes organisaatorina Eesti lasku- rite jargmiste aastate suure edu peamisi innustajaid. Kaitsevaes ja kaitseliidus laks hoogsalt kaima laskealane tegevus, korraldati rohkesti voistlusi. Kaitsevae Arsenali tehases hakati valmistama paksu rauaga tapsuspusse.
eraldada manused (kirjaga kaasa pandud failid) tekstist. Populaarseimad teenusepakkujad E-maili konto saavad teha endale absoluutselt kõik inimesed, kellel on vähegi arvutikasutamise kogemust. Teenusepakkujaid on palju ja teenuse kvaliteet, mida nad pakuvad on tihtilugu erinev. Paljud neist on tasuta. About.com-i uuringus tuleb välja, et kõige parem emailiteenusepakkuja on Google loodud Gmail. Teisele kohale jääb ZOHO korporatsiooni välja töötatud Zoho Mail. Pronksmedali võtab selles tabeliarvestuses Heinz Tschabitscher-i välja töötatud AIM mail. Imestuseks jäävad muidu palju teatud Windows Live Hotmail ja Yahoo Mail tabelis vastavalt üheksandale ja viiendale kohale. Internet Eestis Milleks meile internet Nii, nagu muu maailm, ei ole ka väikene Eesti jäänud interneti massilisest vallutusest või võiks öelda, üliheast turundustööst, puutumata. Kes meist oskaks enam ilma interneti ühenduseta elada
Temast sai hiljem 8-kordne olümpiavõitja. Irving Baxter USA võitis kergejõustikus 2 esimest kohta (kõrgushüpe ja teivashüpe) ja 3 teist kohta. Walter Tewksbury USA võitis kergejõustikus 2 esimest kohta (200 meetri jooks ja 400 meetri tõkkejooks), 2 teist kohta ja 1 kolmanda koha. John Flanagan (USA) saavutas esimese oma kolmest vasaraheite olümpiavõidust. USA võitis 23 kergejõustikualast 23. Autasud Kuldmedaleid ei antud. Esimese koha eest sai hõbemedali ja teise koha eest pronksmedali. Teistel andmetel ei antud üldse medaleid, vaid mälestusesemeid (vaagnaid, vihmavarje, mappe), mida enamasti keelduti vastu võtmast. Lõppsõna 1900 aasta olümpiamängud Pariisis olid suuresti läbikukkumise märgi all loodud ja kui ei nähtud vaeva korraldamisega siis ei olnudki võimalik ,et nendest olümpiamängudest midagi välja oleks võinud tulla. Väga palju oli keeldumisi võistlemisest ja ära ütlemisi
naelu ega naaste. Queensberry markii teeneks on ka esimeste amatöörpoksi määruste väljatöötamine 1890- ndatel aastatel. Nendes oli 11 punkti. Tähtsaim punkt seisnes selles, et raundide arv määrati kolmele. 3. Kaasaegne poks 3.1 Poks kaasaegsetel olümpiamängudel Käesolevate olümpiamängude kavva võeti poks 1904.a. St. Louis ´is. Võisteldi kuues kehakaalus ja osavõtjateks olid peamiselt ameeriklased, ka mõni kanadalane. Pronksmedali eest tuli võistelda. Oma kehakaalu võitja sai võistelda ka järgmises kaalus. Nii tuli Oliver Kirk kahekordseks Kullavõitjaks. Kavas oli ka naiste poks demonstratsioonalana. 1924. a. Pariisi olümpial võis riik viimast korda välja panna igas kaalus 3 poksijat. Eestist võistles Valter Palm. Startis 27 riiki. 182 osavõtjaga. 1936. a. Berliini mängudel oli 32 riiki 242 poksijaga. Eestlane Nikolai Stepulov saavutas
1998. aastal sai Lessing juunioride talvistel Euroopa meistrivõistlustel Minskis jälitussõidus 9. koha. Aasta hiljem samas peetud laskesuusatamise suvistel maailmameistrivõistlustel oli ta sprindis 24, jälitusjooksus 19 ja teatejooksus kolmas. 2000. aasta laskesuusatamise suvistel maailmameistrivõistlustel Hantõ-Mansiiskis oli ta sprindis 6, jälitusjooksus 5 ja teatejooksus teine.7. septembril 2007. aastal Otepääl toimunud suvistel laskesuusatamise MM-il sai Lessing 10 km sprindis pronksmedali. Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal,
annaabi.ee 
