Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suusatamise tööleht (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust on pärit vanim teadaolev suusk?
  • Millal ja kus peeti esimesi murdmaasuusatamise võistlusi?
  • Millal hakati pidama ametlike maailmameistrivõistlusi?
  • Mis aastal peeti esimene avalik suusatamise võistlus?
  • Kus ja millal toimusid esimesed taliolümpiamängud?
  • Milline piltidest kujutab Sotsi taliolümpiamängude maskotte?
  • Millistel olümpiamängudel võitis Jaak Mae pronksmedali?
  • Mitmekordne olümpiavõitja on Andrus Veerpalu?
  • Millise halva kogemuse osaliseks sai Kristina Smigun-Vähi aastal 2002?
  • Mitmenda koha saavutas Aivar Rehemaa Sotsi suusavahetusega sõidus?
  • Mis aastal lõpetas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri?
  • Kes on Eesti suusaliidu peasekretär?
  • Milliseid suusastiilid on kasutusel?
  • Mida eeldab uisustiili sõitmine?
  • Millist varustust vajab klassikalise stiili sõitja?
  • Milliseid sõidustiile eristatakse klassikalise sõidustiili puhul?
  • Millist jala osa toetab uisusuusatamise saabas?
  • Millised on õige pikkusega suusakepid?

Lõik failist

SUUSATAMINE

AJALUGU
  • Kust on pärit vanim teadaolev suusk ?
    Saksamaalt
    Hiinast
    Rootsist
  • Millal ja kus peeti esimesi murdmaasuusatamise võistlusi?
    1767 Norra
    1234 Aafrika
    1912 Venemaa
  • Millal hakati pidama ametlike maailmameistrivõistlusi?
    1925
    1937
    1853
  • Mis aastal peeti esimene avalik suusatamise võistlus?
    1698
    1843
    1823
  • Kus ja millal toimusid esimesed taliolümpiamängud?
    1932. a USA Lake Placid
    1928. a Šveits Sankt Moritz
    1924. a Prantsusmaa Chamonix
  • Milline piltidest kujutab Sotši taliolümpiamängude maskotte?

    EESTI KUULSAMAD SUUSATAJAD
  • Millistel olümpiamängudel võitis Jaak Mae pronksmedali?
    Torino 2006
    Salt Lake City 2002
    Vancouver 2010
  • Mitmekordne olümpiavõitja on Andrus Veerpalu?
    Kolmekordne
    Pole kunagi võitnudki.
    Kahekordne.
  • Millise halva kogemuse osaliseks sai Kristina Šmigun-Vähi aastal 2002?
    Ta murdis rangluu.
    Teda süüdistati dopingu kasutamises.
    Ta murdis jalaluu.
  • Mitmenda koha saavutas Aivar Rehemaa Sotši suusavahetusega sõidus?
    34. koht.
    51. koht.
    4. koht.
  • Mis aastal lõpetas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri?
    2013
    2010
    2008
  • Kes on Eesti suusaliidu peasekretär?
    Jaak Mae
    Edgar Savisaar
    Aivar Rehemaa
    TEHNIKA, STIIL JA VARUSTUS
  • Milliseid suusastiilid on kasutusel?
    Klassikaline ja tavaline sõidustiil.
    Vabastiil ja klassikaline stiil.
    Uisustiil ja vabastiil.
  • Mida eeldab uisustiili sõitmine?
    Kitsast ja stabiilset rada.
    Tihket lumekihti ja laia rada.
    Ettetehtud rada ja vähe lund.
  • Millist varustust vajab klassikalise stiili sõitja?
    Lühemaid suusakeppe, madalaid suusasaapaid ja pikemaid ja nõtkemaid suuski.
    Pikki suusakeppe ja suuski, natuke suuremaid suusasaapaid.
    Pole vahet, millist varustust kasutada.
  • Milliseid sõidustiile eristatakse klassikalise sõidustiili puhul?
    Vahelduvtõukelist sõidustiili ja paaristõukelist sõidustiili.
    Vahetuvtõukelist ja paaritutõukelist sõidustiili.
    Paaristõukelist ja vahetuslikku sõidustiili.
  • Millist jala osa toetab uisusuusatamise saabas ?
    Varbalihaseid.
    Kanna- ja pöialiigeseid.
    Kanna- ja põlveliigeseid.
  • Millised on õige pikkusega suusakepid?
    Vabastiili korral 10 cm kehapikkusest kõrgemad ja klassikalise puhul 10 cm madalamad.
    Klassikalise stiili korral 30 cm kehapikkusest lühemad, vabastiili puhul 20 cm lühemad.
    Suusakeppide pikkus ei oma tähtsust.
  • Suusatamise tööleht #1 Suusatamise tööleht #2 Suusatamise tööleht #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor clauaxx Õppematerjali autor
    tööleht suusatamisest, suusatamise ajalugu, Eesti kuulsamad suusaspordiga tegelejad, suusatamise stiil, tehnika, varustus. Kokku u 15 küsimust, jaotatud alagruppidesse

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    docx

    Murdmaasuusatamine

    Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, kus võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Olenevalt võistluse kriteeriumitest, kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti Norras Kristianias (hetkel asub seal Oslo) aastal 1767. Murdmaasuusatamine tuli taliolümpiamängude kavva alates 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. Aastal 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952.aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised ja seda 10 kilomeetri pikkusel distantsil. 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants. Alates 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.

    Suusatamine
    thumbnail
    9
    docx

    Murdmaasuusatamine

    ,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud

    Eesti keel
    thumbnail
    24
    rtf

    Suusatamine ja Eesti suusatajad

    paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas

    Suusatamine
    thumbnail
    6
    docx

    Suustatmine

    Avinurme Gümnaasium Suustatmine Referaat Koostaja: Joanna Fjodorova Juhendaja: Riina Väät 2014 Sisukord 1. Suusatamine 2. Sõidustiilid 3. Suusatamise maailmameistrivõistlused 4. Võistlusalad 5. Ajalugu 6. Eesti suusatajad Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks

    Suusatamine
    thumbnail
    11
    doc

    Suusatamine

    Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun ­ Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu.................................................................................10 8.

    Sport/kehaline kasvatus
    thumbnail
    10
    pdf

    Murdmaasuusatamine

    Tallinna Inglise Kolledz Murdmaasuusatamine Kristiin Sõõrumaa 5k klass Referaat 2018 Sissejuhatus - Mis on murdmaasuusatamine? Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Murdmaasuusatamine võib pakkuda reibastava elamuse. Suuskadel saab minna peaaegu kõikjale, kuhu süda iganes ihaldab ­ sõita mööda põlde ja niitusid, üle jäätunud järvede ja ojade, metsavaikuses ning lumistes orgudes. Sätendav lumikate muudab maastiku idülliliseks. Maa näib olevat nõnda värske ja puhas, otsekui alles ootaks avastamist. Läbi härmatanud metsa liuglemine mõjub rahustavalt nii hingele kui ka meelele. Igapäevane masinamüra vaibub pikkamööda ja peagi on kuulda ainult suuskade sahinat. Eesti murdmaasuusatamise ajalugu Kui kaugele ulatuvad suusaspo

    Suusatamine
    thumbnail
    12
    docx

    Suusatamine ja selle stiilid

    Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltsina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt). Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus. 1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel. Võistlusalasid Murdmaasuusatamine

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    13
    doc

    Suusatamine referaat

    ..................................................11 Suusatamise stiilid .....................................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................................................................................15 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 2 Suusatamine

    Kehaline kasvatus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun