Milles ja kus ma näen Eesti edukust? (0)

 Milles ja kus ma näen Eesti edukust ? 
 
 
Eesti  edukust  on  näha  kõikjal-  tehnoloogias,  ehituses,  hariduses,  muusikas  ja  paljus 
muus  ning  kui  inimene peaks hakkama võrdlema Eesti rahvaarvu ning tegevusalasid, milles 
oleme edukad , oleme me üllatavalt kõrgel kohal.  
Kui võrrelda tänapäeva riike ning meid ka sinna lisada, siis võib täiesti vabalt öelda, et
   
Eesti  on  tehnoloogiariik.  Nagu  näiteks  eestlaste  loodud   Skype   on  löönud   laineid   üle  kogu 
maailma - näiteks Briti  haigla  eelistab paljude
 
patsientidega
 
 suhtlemiseks Skype’i.
 
 Peale selle
 
 
on väikestest Eesti iduettevõtetest kasvanud suurteks firmadeks ka paljud teised
 
 nagu näiteks
 
 
Transferwise ,  Lingvist  ning  paljud  teised.  Minu teada on meil  digitaalne  tervishoiusüsteem, 
kus on kirja pandud detailselt üle ühe miljoni eestlase haiguslood.  
Eesti  üheks  teiseks  trumbiks  teiste  suurriikide  ees  nagu  Hiina,  Ameerika  ja  paljud 
teised, on Eestis siiski suurem osa haridusest võimalik omandada tasuta. Ameerikas see-eest 
maksab   kõrgharidus   hingehinda  -  ühe  õppeaasta  maksumus  võib   ulatuda   neljast  või  viiest 
tuhandest kuni neljakümne tuhande dollarini. Üheks õppeaastaks loetakse üldiselt 9t kuud ja 
kuna  koolis  peab  käima  kolm  aastat,  siis  selle  summa  pärast  võib  nii  mõnigi  tark 
gümnaasiumi  lõpetaja  vaid  unistada  sellest.  Eesti  on  maailma  kõige  ​arenenumate  tabelis 
neljandal kohal, see
 
 tähendab seda, et Eesti
 
 on võrreldes maailma suurriikidega
 
üpriski
 
 kõrgel 
kohal. 
Eesti  on  säranud  ka  filmimaailmas  -  Eesti- Gruusia   koostöös  valminud  mängufilm 
“Mandariinid”  kandideeris   parima   võõrkeelse  filmi  Oscarile  2015.  aastal.  Mängufilm  küll 
esimest  kohta  ei  võitnud,  kuid   saades   juba üheks Oscari nominendiks, siis vähemalt  minule  
tundub, et meie riigi tase on tõusnud tunduvalt viimase kümne aastaga. 
Eestlased  on  paistnud  silma  enda  laulmisega  tulles  seitsmendaks  2015.  aasta 
Eurovisioonil. Eestlaste duo  Elina  Born ja  Stig  Rästa esitasid laulu “Goodbye to yesterday”, 
võites  sellega  paljude  inimese  südame,  kes  mäletavad  seda laulu tänase päevani. Me oleme 
samuti  korraldanud  regulaarselt  üldlaulupidusid  juba  19.  sajandi  teise  poole algusest. 2014. 
aastal  käis  Eesti  üldlaulupeol  rekordarv  inimesi  -  ligikaudu  200’000  inimest.  Suure 
rahvaarvukusega  üritus  on  ka   Weekend   Festival   Baltic ,  kuhu  tuleb  kokku  rahvast  üle kogu 
maailma. Nagu ka 2015.
 
 aastal, oli ka  2016 . aastal Weekend Festival  Balticu
 
 toimumiskohaks 
Pärnu rand .  
Üheks  kõige   suuremaks   saavutuseks  on olnud ka sport ja  olümpiamängud . Nii mõnigi 
Eesti  tuntud  sportlane  on  võitnud  maailma  olümpiatel  medaleid,  näiteks  Rio 
olümpiamängudel,  kus  me   saime   sellel  aastal  pronksmedali.  Pronksmedali  tõid  koju  neli 
sõudjat.  Peale  meie  sõudjate  osales  selle  aasta  Rio  olümpiamängudel  ka  teised  Eesti 
armastatud  tegelased,  nagu  näiteks  Rasmus  Mägi,  Karl  Robert  Saluri,   Kaidi   Kivioja  ja 
Roman Fosti. 
Mainimata ei saa ka jätta meie taasiseseisvumist -  minu arust on just see kõige tähtsam 
punkt, kus ma näen meie edukust. Juba palju aastaid tagasi, meie vanavanemad laulsid ennast 
vabaks Vene võimu alt - see näitab minu arust seda, et meie, kui üks väikseimaid maailma 
rahvaid suudame teha kõike. Kui võrrelda meie riigi ja rahva suurust ning võrrelda seda 
sellega, kuidas me oleme suutnud ennast kaardile sokutada - me oleme väga innovatiivne 
rahvas ja me suudame üllatada inimesi üle terve maailma oma väljamõeldistega.