saabub surm. Hormooniks PARATHORMOON. See hormoon kindlustab Ca taseme veres mobiliseerides seda luukoest. Hüpofunkt. põhjustab tetaaniat ehk krampe Hüperfunkt. põhjustab häireid seedetraktis ( kõhulahtisus, oksendamine ) KÕHUNÄÄRE ehk PANKREAS. Pankreas produtseerib lisaks seedenõrele ka glükagooni ja insuliini. Suur osa kõhun. Toodab seedenõret. Näärmes paiknevad endokriinse aktiivsusega rakud e. LANGERHANSI saarekesed . - Alfa rakud produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni. - Beeta rakud produtseerivad insuliini. Mõlemad hormoonid on valgulise ehitusega. Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkrutõbi. Veresuhkru sisaldus tõuseb mitmekordseks glükosuuria. - Suur janu, suureneb diurees ( 6-10 liitrit ööpäevas ) - Lihastes ja maksas väheneb glükogeeni hulk, töövõime langeb. D- rakud produtseeriva SOMOSTATIINI, mis inhibeerib e. takistab, pärsib, aeglustab insuliini ja glükagooni sekretsiooni
tekkinud raku kahjustusi nimetatakse tsütopaatiliseks efektiks (TPE). Abortiivsed viirused ei põhjusta raku hävingut, nad võivad organismis esineda isegi kongenitaalselt (kaasasündinud), näiteks veiste viirusdiarröa/mukooshaiguse tekitaja. Raku kahjustusi põhjustavad mehhanismid: 1. peremeesraku nukleiinhapete sünteesi inhibitsioon (pärssimine). Peremeesraku DNA sünteesi inhibitsioon on omane kõigile viirusinfektsioonidele. Näiteks poksviirused produtseerivad DNaasi, mis vähendab raku DNA sünteesi; 2. peremeesraku RNA transkriptsiooni pärssimine. Paljud viirused, poksviirused, reoviirused, paramüksoviirused ja pikornaviirused pärsivad peremeesraku RNA transkriptsiooni; 3. peremeesraku iRNA sünteesi inhibeerimine on iseloomulik vesikulaarstomatiidi-, influentsa- ja herpesviirustele; 4. peremeesraku proteiinide sünteesi pidurdamine. Paljude viirusnakkuste
SEEDIMINE Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise
Erituslik funktsioon. Seedekulgla kaudu väljutatakse toitainete lõhustamisel tekkinud jääkaineid ja sapipigmente. Teatud süsivesikute lõhustamisel jäävad jääkained/kiudained. Alles jämesooles. Sapipigmendid lisanduvad sapiga soolde. Pigmendid tekivad punaliblede lagunemisel. Tumepruun uriin pigmentidega. Sapi äravoolu takistus. Kollaseks läheb hemolüüsikorral, kui punalibled purunevad. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeensüüme produtseerivad seedenäärmed, aga nende toime mõjule pääsemiseks on vajalikud teatud tingimused: Teatud kindla temperatuuri olemasolu - Inimesel +37 kraadi. Teatud kindla pH olemasolu erinevad seedeensüümid vajavad erinevaid pH'sid. Süljeensüümid ajavad neutraalse lähedast pH'd. 6,7-7,2. Aktivaatorite juuresolek aktivaatoriteks võivad olla mineraalsoolade ioonid (nt kaltsiumiioonid või klooriioonid) ja spetsiaalsed ensüümid. 2
pärmi. 3. Puhastatud teraviljad tuleb idandada temperatuuril 17-18 °C, et tärklis muutuks suhkruks. 4. Suhkru kogusest sõltub õlle kangus. 5. Tulevase õlle värvus sõltub linnaste kuivatamisest. 6. Pruulimisel kasutatav vesi ei tohi olla liiga kare. 7. Humal annab õllele meeldiva mõrkja maitse ja parandab õlle säilivust. 8. Tuleb osata eristada kasulikke pärme, mille elutegevuse üheks produktiks on alkohol, ja ebasoovitavaid, mis produtseerivad piimhapet. 9. Kui pärm on oma töö teinud, siis pärmijäägid filtreeritakse õllest välja.. 10. Vaht iseloomustab õlle kvaliteeti: hea õlle vaht sarnaneb šampanjavahuga.
Tsüstiline fibroos Sander Randoja 11. klass R2 Tsüstiline fibroos Tsüstiline fibroos on hingamiselundeid ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Näärmed produtseerivad tavalisest sitkemat sekreeti klooriioonide transpordi häire tõttu. Sekreet ummistab väikesi bronhe Emfüseem Südame parema poole hüpertroofia Haigustunnused · Pidev köha sitke rögaga · Füüsiline alaareng · Seedehäired · Kõhunäärme korduvad põletikud · Kopsujoonise deformatsioon · Kloriididesisaldus higis on suurenenud Tekkepõhjus, sagedus Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Kõige rohkem esineb Euroopas Kõikjal maailmas 1:2000
www.besthealth.com/.../images/Thymus_spleen.jpg PANKREAS e KÕHUNÄÄRE q Kõhunäärme rakkude põhimass töötab eksokriinse näärmena, produtseerides kõhunääre seedenõret. q Selles üldises massis paiknevad Langerhansi saarekestena endokriinse aktiivsusega rakud. Need rakud jagunevad omakorda kahte gruppi: § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni, § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka langetavat insuliini. www.fairview.org/.../content/pancreas.gif PANKREAS e KÕHUNÄÄRE Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkurtõbi. Sel puhul kaotavad koed võime süsivesikuid omastada, mistõttu vere suhkrusisaldus kasvab mitmekordseks. Ilmneb tugev janu ja seoses vee rohke tarvitamisega kasvab diurees 6 kuni 10 liitrini ööpäevas.
noradrenaliili produktsioon, mis kõik stimuleerib südame ja siseorganite tööd. Suureneb ka ensüümide aktiivsus, mistõttu paraneb ainevahetus ja organism vabaneb paremini jääkainetest. - Kuna intensiivistub maksarakkude funktsioon, siis suureneb toksiliste ainete kahjutuks muutmine. - Kõrge temp. mõjub mikroorganismidele (eriti viirustele) nende elutegevust pidurdavalt, nad pole võimelised paljunema. - Rakud produtseerivad kõrgemal temperatuuril viirustevastast ainet interferooni. 3. Miks palavik ei ole kasulik? - Kõrge temperatuur võib kahjustada närvirakke. - Mida kõrgem on temperatuur, seda tugevamad on erutusprotsessid. - Kuna palaviku korral on hingamine kiirem ja sügavam, võib see esile kutsuda respiratoorse alkaloosi tekke, mis võib olla krampide tekke aluseks. - Kõrge temperatuuri tõttu higistamisega võib tekkida tugev keedusoola kadu.
sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemnerakke), naistel munasarjades, proditseerivad munarakke. · Mitteklassikaline ehk difuusne neuroendokriinne süsteem (DNS) ühendab neid organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu
läbi kõhukatete pannakse toru, mille kaudu toidetakse aastaid. MAGU Mao ehitus Magu on õõnes elund, millel eristatakse kahte kõverat osa – suur ja väike kurvatuur (kõverik). Magu koosneb kolmest kestast. Kõige sisemine on limaskest, siis tuleb lihaskest (millel on kolm kihti - pikilihas, pikilihas ja ringlihas kihid) ja kõige välimine kest – serooskest. Limaskest on hatulise (?) ehitusega, mis võimaldab väga suurt pindala. Limaskestas paiknevad mao näärmed, mis produtseerivad maonõret. Maol eristatakse ka eraldi osi. See on vajalik selleks, et kirjeldada erinevata maopiirkondade funktsioone. Funktsioonid kogu mao ulatuses pole kaugeltki ühesugused. Need osad on: 1) Maolävi (kõige kõrgemal – sealt, kus toit makku jõuab); 2) mao põhimik (fundus) – skeemil viirutatud ala; 3) mao keha ehk corpus – skeemil kollane ala; 4) antrum (koobas); 5)pylomus (üleminekuosa peensoolele) – ringjas sulgurlihas takistab kokkutõmbunult söögi üleminekut
Söögitoru. Ligi 25 cm pikkune ja 1,5 cm läbimõõduga. Algab 6-7 kaelalüli kõrguselt ja 11. rinnalüli kõrguselt suubub makku. Magu. Magu on laienenud seedetrakti osa mille suurus ja kuju muutub. Mao maht on 1,5-4 liitrit. Pikkus 20-25 cm ja laius on 12-14 cm. Magu paikneb kõhuõõnes, diafragma all ja keha kestjoonest 5/6 osas vasakule. Maonäärmed asuvad limaskesta pärislestmes ja annavad maoseinale poorse ehituse (munakivisillutis). Maonäärmed produtseerivad lima ehk mukoidi. Arvtakse et mukoid ehk lima kaitseb eneseseedimise eest, sest ta ei lahustu happelises keskkonnas. Kõige rohkem on maos pärisnäärmeid mis produtseerivad maomahla (1 mm² = 100 nääret). Maomahl sisaldab seedefregmente (pepsinogeen, renniin) ja soolhapet. Soolhape aktiveerib pesinogeeni ja hävitab bakterid. Mao limaskest on kolmekihiline: - välimine pikikiht vahepealne ringkiht
hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib süsivesikute, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis, hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Invertaas β-D-fruktofuranosiid + H2O → β, D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Looduses on kõige levinumaks β-D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Sahharoosi hüdrolüüsi produktideks on β-D-fruktoos ja α-D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline peensoole limaskesta rakkude poolt toodetav seedeensüüm, sest selle toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Sahharoosi kasutatakse ka invertaasi aktiivsuse määramisel, mis põhineb sahharoosi hüdrolüüsil vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit.
soolelõik lüheneb. Kokkutõmbunud osa lõõgastub ja pikilihaste kokkutõmme toimub teises kohas. Sedalaadi liigutuste tõttu muutub soolesisaldise asukoht peensoole seina suhtes. Miks tähtis, et seina suhtes muutub? Osa peensoole ensüüme seedivad justnimelt vahetus kontaktis peensoole seinaga seedivat toitu vahetus kontaktis peensoole seinaga, need on peensoole enda ensüümid, mis nii toimivad. Mis peensoole limaskesta rakud produtseerivad. Valendiku keskel aga seedivad toitu kõhunäärme ensüümid.
viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Millega tegeleb arengupsühholoogia ja tema eesmärgid Arenupsühholoogia tegeleb: 1) Inimese arengu mehhanismidega 2) Arengu mõtestamisega 3) Tunnetuse, sotsiaalse arengu uurimisega Arengupsühholoogial on kaks eesmärki: 1) kirjeldada inimeste käitumist läbi nende arengu; 2) selgitada põhjusi ja protsesse, mis produtseerivad muutusi käitumises ühest ajahetkest teise. Inimese areng jaguneb Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Sotsiaalne areng- väliste, kultuuriliste, sotsiaalsete mõjude poolt määratlev areng. Täiskasvanuiga 20/25 60/65 aastat Täiskasvanuiga ei ole vanus vaid seisund, milles inimesel on teatud teadmine iseendast - John Fowles. Täiskasvanueaga seondub mõiste küpsus. Seega:
ja veearu - Hingamine Kuidas mõjutavad elusorganismid lämmastikuringet? 1. Bakterite ja seente elutegevuse tulemusena toimub ammonifikatsioon, ilma energialisata, Tulemuseks on NH4 või NH3. 2. Mikroorganismid oksüdeerivad ammooniumi nitraadiks, ilma energialisata kaheetapilise protsessina - NO3 ja NO2 moodustumine. (nitrifikatsioon 1. Kuidas on bakterid seotud süsinikuringega? - orgaanilise aine lõhustamiseks on vaja baktereid. Nad produtseerivad keskkonda CO2 ja H20. - Kõdunemine 2. Kuidas mõjutab inimtegevus lämmastikuringet? 1. Väetiste kasutamine - mulda liigub lämmastikku, NH4 / NO3 2. Fossiilsete kütuste põletamine - põlemise käigus eraldub atmosfääri N2 või NO2 3. Süsinikuringe protsessid Lämmastikuringe leidumine 1. Fotosüntees 1. atmosfäär 2. Vulkaanupursked 2. muld 3
täiskasvanud mäletsejalised ei ole sõltuvad nende vitamiinide saamisest söödaga. Kuid vitamiini B12 adekvaatne süntees saab toimuda ainult juhul kui söödas on piisavalt koobaltit (Co kuulub vitamiini B12 koostisse). Mäletsejaliste eesmagudest läheb pooleldi seedunud sööt edasi pärismakku e libedikku. Pärismaos e libedikus algab sööda toitainete tõeline seedimine seedeensüümide toimel. Pärismao näärmerakud produtseerivad mitmeid proteolüütilisi ensüüme ja vesinikkloriidhapet (HCl).
(pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme-osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone; sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemnerakke), naistel munasarjades, proditseerivad munarakke. · Mitteklassikaline ehk difuusne neuroendokriinne süsteem (DNS) ühendab neid organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu
Vastavalt kollageenkiudude mõõtmetele ja paigutusele jaotakse pärisnahk: 1. Papillarderma, 2. Retikulaarderma. 2 Peenemaid kollageenkiude sisaldav papillaederma on õhuke, moodustades ligikaudu 1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii kollageen- kui ka elasted kiud. Retukulaarderma läheb märkamatult üle nahaaluseks rasvkoeks. Kolmaks peamiseks rakutüübiks pärisnahas on kollageeni produtseerivad fibroblastid, makrofaagid ja nuumrakud. Dermas on tihe vere- ja lümfisoonte ning perifeersete närvilõpmete võrgustik. (Kaur 1999: 4) 2. MELANOTSÜÜDID JA MELANIIN Näha värvus sõltub hemoglobiini, korotenoidide ja melaniini hulgast. Peamiseks värvuse määrajaks on melaniin. Inimesel eristatakse kahte pigmentatsiooni tüüpi: 1. Konstitutsionaalne, on määratud geneetiliselt, ja 2. Fakultatiivne e. indutseeritud e. päevitus Melaniin sünteesitakse melanotsüütides
minutis, mistõttu kõlab see nii nagu nad sumiseksid. Meemesilased saavad nõelata ainult ühe korra, kuna nende astel on nagu oga ning rebeneb tagakehast välja kui mesilane üritab minema lennata. Nende nõelamine võib olla väga valulik, kui nõela ei eemaldata nahast koheselt. Raskemaks juhuks on allergiline reaktsioon mesilaste nõelamise puhul. Nõelavate putukate, mesilasete ja vaablasete tõttu, on sattunud aastas rohkem kui 500000 inimest traumapunkti. Meemesilased produtseerivad mett taimede õietolmust ja nektarist, mida nad tolmeldavad. Nad koguvad mett oma pesadesse meekärgede sisse, mida nad kasutavad noorte toitmiseks külmematel kuudel. Meemesilaste pesad varieeruvad suuruste poolest. Üldjuhul ehitavad nad oma pesad puulõhedesse, aeg-ajalt ehitavad pesasid ka näiteks korstnatesse ja pööningutele. Meemesilaste kolooniad on tavaliselt väga suured ning nende eemaldamine võib osutuda raskeks ettevõtmiseks
sünteesi). See toime on enam avaldanud just kasvueas. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. Nimelt stimuleerib rasvkoe rakkude lammutamist e lipolüüsi ja võimaldab rasvkoe rakkudest paremini energiat kätte saada. Samuti stimuleerib glükogeneesist glükoosi teket. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid Neurohüpofüüsi moodustavad tagasagar ja hüpotalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Paraventrikulaarne 2)supraoptiline Nemad produtseerivad antidiureetilist hormooni (ADH) ja oksüdotsiini. Nende kahe hormooni süntees toimub hüpotalamuse tuumas. Mõlemad transporditakse piki aksonit tagasagarasse. Sealt vabanevad nad verre vastava stiimuli korral. Nad võivad jääda esialgu tagasagarasse aksoni lõppossa graanulite kujul pidama (ehk kohe ei väljutata, kui tuleb stiimul, paisatakse verre, aga võib ka kohe paisata verre). ADH e vasopressiin teket ja vallandumist stimuleerib A) osmoose rõhu tõus see võib olla
Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Seente elutegevusekson vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur. Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas,vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened. 2.1 HALLITUSE KUJU JA EHITUS Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 120 mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Hallitus esineb laigutena .Nad on ülituntud roheka sinaka või muu värvina. Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil. Nagu tavalistel seentel on ka hallitusseenel niidistik. 2.2 HALLITUSSEENTE MÕJU
hormoone produtseerivate rakkude kogumit, millel on rikkalik verevarustus, kuid kus puudub innervatsioon. Eessagara rakud on jaotatavad kolme tüüpi: basofiilid, atsidofiilid ehk eosinofiilid ja neutrofiilid ehk kromofoobsed rakud. Nimetused tulenevad sellest, milliste värvainetega ja kuivõrd üldse on ühed või teised neist histoloogilisel uuringul värvitavad ja seega teistest eristatavad. Neil rakutüüpidel on aga ka olulised funktsionaalsed iseärasused - nad produtseerivad erinevaid hormoone. Hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs moodustub hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist. Seega on ta vaadeldav kui närvisüsteemi spetsialiseerunud osa, mis on kohanenud sisesekretoorse näärme funktsiooni täitmiseks. Kuna hüpofüüsi tagasagarast verre eritatavad hormoonid sünteesitakse eespool mainitud suurte neuronite
Pintselhallitus - mütseel koosneb mitmerakulisest hüüfist, mis noorelt on valge ja peale eoste tekkimist muutub rohelise muru taoliseks või ka sinakaks. Mütseelist kerkib pintsli- või luuataoliselt mitmekordselt hargnenud eostekandja. Igal harul on 1-4 eostuge, mille otstest vabanevad eosed - koniidid. Pinnases ja koresöötadel eriti levinud. Leidub ka piimasaadustes, köögi- ja puuviljadel, samuti niisketel esemetel. Mitmed liigid produtseerivad penitsilliini. Kasutatakse ensüümpreparaatide, antibiootikumide tootmiseks ja juustu valmistamisel. Kolbhallitus - hulkraksest hüüfist moodustunud mütseel. Noorelt on see valge. Pärast eoste tekkimist muutub seene värvus liigist olenevalt roheliseks, kollaseks või mustaks. Hallituse mütseelist kasvab üles eostekandja, mis lõpeb niitja eostoega. Sellest hargnevad eosniidid kiirja pärjana. Eosniidi tipust eraldub pidevalt eoseid - koniide
Toimivad (14) glükosiidsidemetele Toimib (16) Glükosiidsidemetele OLIGOSAHHARIIDIDE HÜDROLÜÜS SAHHAROOS (Invertaas) GLÜKOOS + FRUKTOOS LAKTOOS (Laktaas e. -galaktosidaas) GALAKTOOS + GLÜKOOS MALTOOS (Maltaas) 2 GLÜKOOS Oligosahhariidide hüdrolüüs leiab aset peensooles. Vastavaid ensüüme produtseerivad soolte seintes olevad näärmed. GLÜKOLÜÜS (glycus- magus, lysis- lõhustumine, kr.k) Süsivesikutega kaetakse 50...60 % inimese energiavajadusest. Süsivesikute metabolism glükoosi metabolism · Glükoos on põhiline "kütus" enamike organismide jaoks · Glükoos on mitmetele kudedele ainus energiaallikas (aju, erütrotsüüdid, neerupealised jt) · Glükoos siseneb rakku soodustatud difusiooni teel membraanis olevate transporterite (GLUT-de) abil
Terje Robal 19.03.2012 arvestatud: Teooria Invertaas ehk -fruktofuranosidaas, on ensüüm, mis katalüüsib O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib fruktoosi sisaldavate süsivesikute hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Invertaas on oluliseks seedeensüümiks. Teda produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed ja ka mesilased. Aktiivsuse määramisel on reeglina substraadiks sahharoos kui mittetaandatav suhkur. Selle hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus põhinebki invertaasi aktiivuse määramise meetod. Töö käik · Invertaasi preparaat, mis kaalutakse analüütilisel kaalul, lahjendatakse
B lümfotsüütide eelrakkude kaudu · Plasmarakud on humoraalse immuunsüsteemi efektorrakkudeks. Nende ülesanne on toota antikehi. Nuumrakud · Nuumrakud on kumera või väljavenitatud kujuga. Tuum on suhteliselt väike, intensiivselt värvuv ja paikneb raku keskel · Tsütoplasma sisaldab hulgaliselt varieeruva suurusega sõmeraid, mis värvuvad basofiilselt ja metakromaatiliselt (metüleen- või toluidiinsinisega) · Nuumrakud produtseerivad hepariini (vere hüübimisvastane toime) ja histamiini (osaleb lokaalses põletikureaktsioonis ja turse tekkes suurendades kapillaaride permeaabelsust) Rasvarakud (adipotsüüdid e. lipotsüüdid) · Rasvarakud on neutraalse rasvatilgaga täitunud kerajad rakud. Rakutuum on lamenenud, tuuma ümbritsev pisut paksem tsütoplasmakiht sisaldab põhilisi organelle. · Rasvarakud paiknevad hajali üle keha kohevas sidekoes. Teatud kohtades
kaitseb peaaju, vaagen ja rindkere siseelundeid, lülisambad seljaaju). Luud koosnevad luukoest (sidekoe alaliik) kõhrekude, mille osa on suurem kasvueas ja puhas luukude, kus kõhrerakkudesse on ladestunud ka soolad, mis muudavad luu kompaktseks, tugevaks. Epifüüs toruluu ots Diafüüs toruluu keskmine osa Luuümbris luud ümritsev osa, mille kaudu sisenevad luusse veresooned ja närvid Luukoes on kahesugused rakud, need, mis produtseerivad luukudet juurde osteoblastid, ja need, mis luukude lammutavad osteoklastid (võimaldavad Ca-d viia verre), mis asuvad kõhre- ja luurakkude piiril Looteeas koosneb algul skelett ainult kõhrkoest, 7.-8. Nädalal ilmuvad luustunud punktid. Vastsündinul on toruluude diafüüsid luustunud, pärast sündi luustumisprotsess jätkub ja eri luudel eri kiirusega. Luu Ca-soolad on ladestunud epifüüsi, epif ja diaf vahel on kõhred epifüüsiplaat. Diaf piirkonnas on luukude olemas.
ainevahetust: insuliin (beeta-rakkudest); toime: glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse; glükagoon (alfa-rakkudest); toime: glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas jne. Somatostatiin (delta-rakud) – insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Sugunäärmed: Munand (testis) – kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene – progesteroon jt.), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, sperma tootmist jne. Munasari (ovarium) – kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene jne.), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki aspekte sekundaarsetest sugutunnustest raseduse ja sünnituseni.
Funktsioonile vastavalt eristatakse järgmisi T lümfotsüüte: · T hävitajarakud vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori; · T abistajarakud vallandavad B rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid; · T pärssijarakud muudavad B ja T lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsiooone; · T mälurakud jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni ja produtseerivad väikesel hulgal antikehasid. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T rakkusid, mis tagab kiire immunoloogilise vastuse. B lümfotsüüdid on väiksed lümfotsüüdid ja nad on humoraalse immuunsuse mediaatoriteks. Nad moodustavad umbes 10 20% perifeerse vere lümfotsüütidest ja neid esineb ka luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas, tonsillides ja seedetrakti lümfaatilises koes. B
hambakaariese suhtes. 5) Maitsmisfunktsioon keelel maitsmisensorid, mis esmalt puutuvad kokku maitseomadustega 6) Suu limaskesta niisutamine kuiva suuga rääkida ei saa Need protsessid kindlustatakse hammaste ja sülje osavõtul. Sülge produtseerivad süljenäärmed: suured ja väiksed süljenäärmed. Suured süljenäärmed - paarisnäärmed 1) Kõrva süljenäärmed (glandula parotis) parotiit (põletik) [Riniit nohu] 2) Keelealused näärmed kummalgi pool üks (glandula sublingualis) 3) Alalõua süljenääre (glandula submandibularis) mandibula-alalõualuu Väiksed süljenäärmed paiknevad suu limaskestal nii suulaes kui
kaudu levivad haigustekitajad Sisukord 1. Haiguste jagunemine 2. Tuntumatest haigustest Botulism Salmonelloos Rotaviirusenteriit Kampülobakter 5. Kokkuvõte Toidu kaudu levivad haigused jagunevad: Toiduinfektsioon on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidumürgitus, mille puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium
hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, mis produtseerivad enamasti peptiide. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas on bakteriaalsed proteaasid, mis lagundavad praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud on endopeptidaasid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0).
2 Sissejuhatus Taruvaik ehk tarupigi, meditsiiniline nimetus on proopolis, on mesilaste poolt valmistatud värvuselt rohekas, pruunikas või punakas omapärase meeldiva lõhnaga vaigutaoline kleepuv aine (wikipedia.org). Mesilased valmistavad taruvaiku taimede pungadelt kogutud lähteainetest. Taruvaigu üheks koostisosaks on palsam, mida produtseerivad amm-mesilased õietolmuterade kestadest. Taruvaik koosneb taimsetest valkudest ja palsamitest 50– 55%, vahast 30– 40%, eeterlikest õlidest 8–10%, ja õietolmust 5–10%. Taruvaigu sulamistemperatuur on 80°C (Suik,K.). Leidub inimesi, kes on taruvaigu suhtes allergilised, 3% inimestest. Meeallergiat omavate inimeste hulk on märksa suurem (Prügi, K.). Mesinik võib tarude ja raamiliistude puhastamisel ühel hooajal tarust koguda 50-100g vaiku (Luigele, A.).
3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Teooria Invertaas on ensüüm (süstemaatilise nimega b-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas), mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib b-D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Kõige levinum b-D-fruktofuranosiid on looduses sahharoos, mille hüdrolüüsiproduktideks on b-D-fruktoos ja b-D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallituseened, paljud taimed, aga ka mesilased. Inimesel on invertaas vajalik seedeensüüm. Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks võib kasutada mitmeid meetodeid. Antud töös kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi (valmistatakse kõrge konsentratsiooniga lahuses, võttes üks ühele hulga ja triloon-B)
YKL3312 Biokeemia - praktikum Laboratoorse töö nr ja pealkiri 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Matriklinumber: Teoreerilied alused. Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib , D fruktofuranoosiide hüdrolüüsi: , D fruktofuranoosiide + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, aga ka paljud taimed. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisele uuuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisele reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüs invertaasi toimel. Glükoosi ja fruktoosi koguse kinladktegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit.
3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 3.05.2010 Protokoll esitatud: 13.05.2010 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Töö teoreetilised alused: Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni. Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisega, mille põhjustab uuritav ensüümipreparaat. Reaktsioonisegus detekteeritakse vabandenud taandavad monosahhariidid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel:
Loomade ökofüsioloogia 2. kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused 1. Miks on mäletsejatel loomadel sümbiontsed mikroorganismid, kui loomad söövad vähese toitainetesisaldusega toitu, näiteks valguvaene põhk? Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria? Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel. 4. Semiokemikaalid? Signaali kandev kemikaal, neid on erakordselt palju. Semiokemikaale kasutatakse: – Kahjurite monitooringuks
ÜL: produtseerib hormoone tümosiini ja tümopoetiini; seal muudetakse lümfotsüüdid T- lümfotsüütideks, mis on võimelised hävitama organismi sattunud mikroobe või antigeene. 18. PANKREAS. e KÕHUNÄÄRE; HORMOONID; ÜL: Kõhunäärmel on nii ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produtseerib seedeensüüme sisaldavadt kõhunääret, mis osaleb seedeprotsessis; endokriinne funktsioon seisneb hormoonide tootmises ja verre eritamises. INSULIIN: B rakud produtseerivad; kiirendab glükoosi transporti rakkudesseja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. GLÜKAGOON: A rakud produtseerivad; kiirendab maksas glükogeeni lammutamist ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 19. INSULIIN REGULEERIB glükoosi regulatsiooni.. Tema puudusel tekib veresuhkru taseme tõus üle normväärtuse, tekib HÜPERGLÜKEEMIA. 20. MEESSUGUHORMOON; ÜL: E. TESTOSTEROON
INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.1.) TEOORIA Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavlt skeemile: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos. Ensüüm võib katalüüsida ka fruktoosijäägi ülekannet. Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos, mis koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed. Inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisel uuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisel reaktsioonisegus.
3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni. Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisega, mille põhjustab uuritav ensüümipreparaat. Reaktsioonisegus detekteeritakse vabandenud taandavad monosahhariidid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel:
hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, mis produtseerivad enamasti peptiide. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas on bakteriaalsed proteaasid, mis lagundavad praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud on endopeptidaasid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH
väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alustades toiduvalkude seedimisest ja lõpetades väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadidega. Proteolüütiliste ensüümide arvukad esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: · Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro) · Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro) Samas aga paljud bakteriaalsed proteaasid, nagu subtilisiin, savinaas, alkalaas jt omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele
Eristatakse: kardia regiooni: kitsas 1...4 cm laiune viirg allpool ösofaguse sisenemiskohta. Pikad, tugevasti hargnenud tubulaarsed näärmed. Maopõhja (fundus) ja maokeha (korpus) regioon: ¾ maost. Näärmed on sirged või vähe looklevad ja voodertatud lima produtseerivate kõrvalrakkudega, parietaalrakkudega (produtseerivad HCl ja Castle'i faktorit) ja pearakkudega (ensüüme). 8 Endokriinsetest rakkudest esinevad ECL (enterokromatofiil- like), EC (enterokromatofiil), X /A- like rakud, D- rakud. Püüloruse (ja antrumi) regioon: võtab alla 15...10% maost ja sisaldab lihtsalt hargnevaid tubulaarseid näärmeid, mis produtseerivad lima. Hapet produtseerivaid rakke siin eriti ei ole. Endokriinsed rakud on EC, G ja D rakud 7
*Karotenoidid toimivad ka fotoprotektoritena, lõhustades fotoergastamisel tekkivaid reaktiivseid hapniku osakesi e. vabu radikaale. *Fükobiliinid e fükotsüanobiliinid vetikates. 6.Valgusraktsiooni ül: *toota energia kandjat ATP (ADP fosforrüülimine); *toota redutseerijat taandatud NADPH; *hapniku formeerimine. Pimereaktsiooni ül: CO2-st orgaaniliste ühendite süntees. 7. a) Mõlemat fotsosüsteemi vajavad taimed vetikad ja tsüanobakterid ehk O 2 produtseerivad organismid; b) Fotosüsteeme eristatakse lainepikkuse järgi P700 (FS I) ja P680 (FS II); c) FS I ja FS II üheaegsel funktsioneerimisel produtseeritakse O2, ATP ja NADPH; d) vaid FS I funktsioneerimisel produtseeritakse ATP-d. 8. Fosünteesi Z-skeem on kujutatud loeng 20 slaid 17 ja 18. Redokspotensiaalide suurenemise suund tagab elektronide liikumise termodünaamiliselt soodsas suunas. 9
3. Biokatalüüs 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Tallinn 2010 3.BIOKATALÜÜS 3.1 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE TEOREETILISED ALUSED Invertaas ehk sahharaas on ensüüm , mis katalüüsib , D fruktofuranoosiide hüdrolüüsi: , D fruktofuranoosiide + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, aga ka paljud taimed. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisele uuuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisele reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüs invertaasi toimel: Glükoosi ja fruktoosi koguse kinladktegemiseks
nimetusega -D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas (EC 3.2.1.26) on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidenete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: Sahharoos on looduses kõige levinum -D-fruktoduranosiid ja tema hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, aga ka mesilased. Invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel kasutatakse reeglina substraadina sahharoosi. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüsi küigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse
3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIVSUSE MÄÄRAMINE Teooria Proteolüütilised ensüümid e. proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alustades toiduvalkude seedimisest ja lõpetades väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadidega Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro) Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2 Pro) Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro) Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0). Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi
produtseerida erinevaid toksiine ja erinevad seeneliigid ühte. Erinevalt hallitusest on mükotoksiinid nähtamatud, lõhna ja maitseta. Hallituse esinemine ei ole veel tõendiks mükotoksiinide esinemisele, hallituse puudumine ei välista seda - mükotoksiinid on termoresistentsed ja püsivad materjalis pikka aega pärast neid produtseerinud seente hukkumist. Järgnev üksiktoksiinide üldiseloomustus tugineb eelkõige Jouany ja Diaz (2011) andmetele. 2.1 Aflatoksiinid Aflatoksiine produtseerivad perekond Aspergillus seened A.flavus ja A.parasiticus. Keemiliselt on need difuranokumariini derivaadid. Levinuim, ohtlikuim ja enimuuritum on aflatoksiin B1 (AFB1), tähtsad on ka aflatoksiinid B2, G1, G2. Mäletsejaliste vatsamikroobid on võimalised muundama aflatoksiine aflatoksikooliks, lagunemise ulatus on veel ebaselge: ühtede autorite uuringutes lagunes in vitro vatsavedeliku keskkonnas 42% toksiinist, kuna teistel andmetel olulist toksiinilammutamist ei toimu
molekulmassida peptiide ja vabu aminohappeid. Proteolüütiliste ensüümide arvukad esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: · Trüpsiin (R1 = Lys, Arg; R2 Pro) · Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Lei, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro). Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud proteaasid kuuluvad endopeptidaaside rühma.
Tallinna Tehnikaülikool 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides. Seejuures nad produtseerivad madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase on kõikides organismides, sest nad täidavad füsioloogilisi funktsioone, sealhulgas katalüüsides toiduvalkude seedimist ja kõrgeltreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaade. Proteolüütiliste ensüümide esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Osa lõhustavad eelistatult spetiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (s.o. piiratud proteolüüs) ja teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (s
annaabi.ee 
