juht. Veto õigus.Presidendi võim on väga täpselt piiritletud • President valitakse 4. aastaks valijameeste poolt. • NB! USA on presidentaalne vabariik! • Kohtuvõimu teostavad kohtud, kõrgeim kohtuorgan Ülemkohus- teostab õiguslikku kontrolli ja järelevalvet ka presidendi üle. USA iseseisvumise tähtsus, mõju ja tähendus • Tekib uus riik- tänane maailmavõim • USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi; innustas teisi kolooniaid võitlema iseseisvuse eest (Haiti ülestõus 1791; Ladina-Ameerika riikide iseseisvumine 19.sajndi alguses) • USA Iseseisvusdeklaratsiooni põhimõtted on tänapäeval üldinimlikud ja elementaarsed inimõigused. • USA vabaduse ja võrdsuse ideed mõjutasid ka Prantsusmaa revolutsiooni (algas 1789) • Ameerika õiguskultuuri ja seaduskuulekuse põhimõtete levik. USA tänapäeval – 50 osariiki
täidetud määruse saamiseks. Tsentraliseeritud kohtusüsteemi tekkimine tõi endaga kaasa uuesti usu õigusmõistmisse, sest inimesed hakkasid aru saama selle toimimisest. Kohtute eestvedamisel võeti kasutusele tõedite esitamise reeglistik ja vandmeestekogu kriminaalvaidlustes, see muutis õigusmõistmise süstemati- seeritumaks. 3. Millest koosneb pretsedent ja mis on selle sisu. Ratio decidenti ja Obiter dictum. Pretsedent kohtulahendid ning kohtunike arvamused. Õigusakti ja pretsedendi konflikti puhul saab rohelise tule õigusakt ehk kui õigusakt ja pretsedent tõlgendvad mingit õiguspõhimõtet erinevalt, siis on suurem kaal õigusaktil. Prentsedendi näol on tegemist, õigusaktis sätestatud reeglite, põhilise tõlgenduvahendina ja see annab ka aluse täiendava õigusakti vastuvõtmiseks. Pretsedent koosneb kahest osast: 2
10 Kasutatud allikate loetelu 1.Kasvuhoonegaasid ja Eesti osa kliimamuutsuses [WWW materjal] http://www.roheline.ee/content/view/281/7 (viimati vaadatud 3.02.2012) 2.Velbri, K. (2009) Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid [WWW materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-3609/Kasvuhooneefekt-ja-kasvuhoonegaasid (viimati vaadatud 3.02.2012) 3. Eesti säilitas suured kasvuhoonegaaside saastekvoodid ja lõi pretsedendi tesitele [WWW materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-6040/Eesti-s%C3%A4ilitas-suured- kasvuhoonegaaside-saastekvoodid-ja-l%C3%B5i-pretsedendi-teistele (viimati vaadatud 3.02.2012) 4. Kyoto Protokolli järgne lubatud heitkoguste müük läbi rohelise investeerimisskeemi [WWW materjal] http://www.valitsus.ee/et/uudised/taustamaterjalid/20422 (viimati vaadatud 3.02.2012) 5. Hanson, M. (2011) Eesti vahetas saastekvoodid elektriautode ja laadimisjaamade vastu [WWW
puhta osutuse, kuna loob talle vastanduse (sekundaarse signifikaatori), mille abil me saame seda tõlgendada. MICHELLE FOUCAULT "SÕNAD JA ASJAD" Kõigis tõeotsingutes on oluline signifikatiivne mehhanism, mille abil võime eristada näilisust ja olemasolevat. Skolastikud arvasid, et tõde peitub asjade olemuses, mitte selles, kuidas nad hetkel juhuslikult paistavad/esinevad. Tõde on indviduaalne, minu tõde. "Hier stehe ich." Öeldes, et tema variant on õige (minu variant), lõi ta pretsedendi, kus tegelikult igaüks võib olla oma kirik. Tõde on olemuslikult seotus "minuga", tõde on vahetu, tõde on "kõhutunne". Igaüks on omamoodi reformaator, kuna kõik esindavad seda tõde, mis just nende jaoks tundub kõige õigem, hoolimata sellest, kuidas neid mõjutada üritatakse. Tõde ei või eksisteerida ilma valeta, mina ei eksisteeri sinuta. Vajalik on vastandamine (sekundaarsed signifikaatorid). H. Reichenbach - "Mina on see, kes ütleb mina
3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- Aasia 49.a eKr - Gallia 30.a. eKr- Egiptus I saj keskel- Britannia 117.a. Daakia, Araabia jt 7. Mis muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega?
ÕIGUS Õiguse valdkonnad ERAÕIGUS(isik-isik) AVALIK ÕIGUS(isik-riik) ÕIGUSHARUD(tööõigus,riigiõigus,karistusõigus) Õiguse instituudid õiguse allharud Õigustloovad aktid e üldaktid. N:seadused,määrused,vanusepiirangud jne. Õigusnormid SELGITA välja 2 suure õigusperekonna 3 erinevust! ANGLO-AMEERIKA Pretsedent-lahendatakse sarnaselt varem toimunud juhtumitega(anglo-ameerika õigusperekonnas)kui pole,peab kohus tegema uue pretsedendi,õigust mõistab vandekohus(12 liiget),kohtunik määrab karistuse,juhib protsessi,KOHUS LOOB ÕIGUST. Avalik-era ei eristata. Õigusnormid pole grupeeritud. Rooma õiguse mõju olematu. ROMAANI-GERMAANI Kohtuvõim eraldatud. Järgitakse seadusi,iga juhtum eraldi. KOHUS EI LOO ÕIGUST. Kontrollib seaduskuulekust,aluseks seadused. Eestis pole pretsedendiõigust.avalik-eraõigusel tehakse vahet. Õigunormid on grupeeritud e kodifitseeritud. Rooma õiguse mõju suur. Õigussüsteem Õigusharu
suhteid. era ja avalikus õiguseks, suur osa õigusest on kodifitseeritud, kohus ei loo uut õigust, vaid ainult rakendab seda. (Suur osa Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab Aafrika riike ja Lähis-Ida ka) Angloameerika: pretsedendi indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja õigus, vandekohus otsustab kas süüdi või mitte (11 vandemeest) indiviidi võrdõiguslikuse. Kohtunik määrab karistuse, ei eristata avalikku ega eraõigust, Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees, reeglina ei ole reeglid kodifitseeritud ehk süstematiseeritud. samuti õigus õiglasele õigusemõistmisele
“Õiguste Bill” 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Absolutism: kuningal on piiramatu võim (seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim) , mõukogud ja ministrid. Prantsusmaa, Hispaania, Austria, Rootsi Sarnasus: päritava võimuga valitsemine Parlamentalism: piiratud võim ( ainult täidesaatev võim). Inglismaa 5.Millised olid Ameerika avastamise tagajärjed? 4p Tekib uus riik- tänane maailmavõim USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi; innustas teisi kolooniaid võitlema iseseisvuse eest USA Iseseisvusdeklaratsiooni põhimõtted on tänapäeval üldinimlikud ja elementaarsed inimõigused. USA vabaduse ja võrdsuse ideed mõjutasid ka Prantsusmaa revolutsiooni Ameerika õiguskultuuri ja seaduskuulekuse põhimõtete levik. 6.Kirjelda USA kujunemist ja iseseisvumist.5p 7.Iseloomusta USA kodusõda. Millal? Osapooled? Tagajärjed? 3p. 8.Iseloomusta USA riiklikku korraldust. ( seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) 4p
1)Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. 2)Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. 3)Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. 4)Soovitused, arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 1.3. Kirjutamata ehk pretsedendiõigus Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest. Pretsedendiõiguse tähtsus on liidus olnud suurem kui enamikus liikmesriikides, seda eelkõige tänu Euroopa Kohtu jõulisele tegevusele seadusandluse ja lepingu põhimõtete kohaldamisel. VI EL peamised regulatiivsed õigusaktid 1.1. Määrused (regulations)
õigusseadusel, väga suur mõju Rooma õigusel, õigus jaguneb: era ja avalikus õiguseks, suur osa õigusest on kodifitseeritud, Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab kohus ei loo uut õigust, vaid ainult rakendab seda. (Suur osa indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja Aafrika riike ja Lähis-Ida ka) Angloameerika: pretsedendi indiviidi võrdõiguslikuse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste õigus, vandekohus otsustab kas süüdi või mitte (11 vandemeest) võrdsus seaduse ees, samuti õigus õiglasele õigusemõistmisele. Kohtunik määrab karistuse, ei eristata avalikku ega eraõigust, reeglina ei ole reeglid kodifitseeritud ehk süstematiseeritud. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse
rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud riikide(demokraatlik poolt) Üldised põhimõtted: täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused: pretsedendiõigust ei ole, kohustuslikud osalejatele Rahvusvahelise kohtu otsused pole pretsedendi mõjuga. See kehtib vaid osapooltele. RÕ põhiallikad: tava lepped Mis on tava, kuidas tavad tekivad? Järjekindel/üldine praktsis, mida enamus riigid järgivad ja nad järgivad, sest nad tunnetavad ja teavad, et see on nende jaoks kohustuslik. Millest koosneb üldine praktsis?
korraldusel põhinevad õiguskord. Põhilised on romaani- germaani ja anglo- ameerika õigusperekonnad. · Romaani-germaani õigus põhineb seadustel. Õigus tekib läbi seaduse või muu õigustloova üldakti vastuvõtmise ja jõustumise. Seaduse rakendamine on vaid seaduslooja tahte elluviimine. Peamiseks õiguse allikaks on seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt · Anglo-ameerika õigus pretsedendi põhiline ehk kohtuotsuse langetamisel lähtutaks eelnevatest kohtuotsustest, mitte niivõrd seadustest. Seaduse rakendamine ei ole pelgalt seaduselooja tahte elluviimine vaid õigustloov tegevus. Peamiseks õiguse allikaks on kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. Kohustuslikud allikad: rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud, EL määrused, EL otsekohaldatavad direktiivid, seadused ja määrused. Allikad, mida tuleb kindlalt kasutada
Arhailises ühiskonnas loodi eeldused objektiivse õiguse e ius scriptumi tekkeks. Hakati kasutama talioonipõhimõtet (ehk veritasu vähendamiseks karmistati seaduseid ja karistusi). Kuningal lasus armuandmisõigus ja kuningarahu (,millega oli piiritletud kuritegude ring, mis kahjustasid kuningat). Kreeklased olid arhailise riigi ajal tugevad õigusfilosoofias. Rooma õiguse all kujunes välja hagide (actio-) süsteem, mille tulemina lõi iga uus kohtulahend uue pretsedendi ja positiivse kehtiva õigust. Roomas hakati keiser Theodisianus II algatusel kokku kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi ning lõpuks ka teostas keiser Justinianus 500ndatel aastatel. Moodustati esimene õiguse kodifikatsioon Corpus iuris civilis: 1) Codex Justinianum, mis hõlmab codex Theodisianus 2) Digesta kui tähtsaim kodifikatsiooni osa (tsitaadivormis) 3) Institutiones, mis on
a.ii. Romaani õigussüsteem Lõuna-Euroopas. Seal on palju koodekseid või seadustikke. Mõlema süsteemi puhul on kindlasti olemas põhiseadus. b. Anglosaksi õigussüsteem Suurbritannia, USA, Uus-Meremaa, Kanada, Austraalia. b.i. Põhiseadus pole tingimata vajalik (UK-s pole) b.ii. Õigusaktid on laiali pillatud b.iii. Kehtib pretsedendi õigus b.iv. Vandekohus süü otsustab 12 vandemeest. Mõlemale neist õigussüsteemidest avaldas suurt mõju Rooma õigus! c. Islami õigussüsteem c.i. Arhailine c.ii. Seadysed kehtivad ka väljaspool riigiterritooriumi c.iii. Abielu on eelkõige mehe ja pruudi isa vaheline tehing c.iv. Igapäevane elu on detailsemalt reguleeritud (nt. palved teatud kellaaegadel)
Ineligible? ei saa valida seda inimest Extraordinary elections erakorralised valimised Regular elections - ? Chancellor of justice - õiguskantsler Larceny, theft vargus Adopt a law seadust vastu võtma Case law systems kohtuasi; kohtulahend ???? Court ruling kohtuniku tehtud otsus Statute statuut To administrate law seaduste/õiguste tagamine, Civil disputes tsiviilvaidlus Uniform application seaduste 1kordne rakendamine Doctrine of precedent pretsedendi doktriin Was bound kohustatud Binding kohustuslik, siduv Unless otherwise provided by law kui seaduses pole teisite märgitud The court of equity parema äratundmise järgi otsustav kohus Equitable - õiglane Appealing - appelleerima Chancellor kantsler Solve disputes vaidlust lahendama Enforce sundima Fulfill a contract lepingut täitma Pay damages kahjutasu maksma Beneficiary kellegi kasuks Bring actions kohtuasja algatama
Islami õiguse seisund on oluliselt muutunud, sariaadi mõjuvõim on oluliselt nõrgenenud. Paljudes eluvaldkondades on see asendatud koodeksitega, mis on ülevõetud traditsioonilistest lääne ühiskondadest. 1915 a sundis kari mosleminaisi riiki sekkuma abielu - ja perekonnaseadustesse. Sündis dekreet, mille alusel võisid naised mõne koolkonna heakskiidul algatada abielulahutuse (1917). Common law e üldine õigus e pretsedendi õigus Kuni 18nda saj seotud ennekõike Inglismaaga, al. 18 saj levinud ka üle maailma (Briti Rahvasteühendus). Common lawd ehk üldist käitumismalli hakkasid kujundama kohtuinstantsid. See on siiamaani õiguse sünnitee common law-maades. Kohtuotsused on kohad, kust leida õigust. Konflikt on õigusemõistmisesse sisse programmeeritud. Sellisele pingele on vaja leida lahendus - common lawd moodustavate kohtute kõrvale tekkis teine instants -
igati aidata kaasa lääneriikide pingutustele rahu kehtestamisele Bosnias. Prantsusmaa otsustas pärast 30-aastast külmavõitu eraklikkust taastada tihedama sõjalise suhtlemise Põhja Atlandi alliansiga, mille liikmesriigid näivad olevat lõpuks mõistnud, et Euroopal pole suurt midagi panna USA sõjalise ja diplomaatilise võimsuse kõrvale. Ka seda näitas Bosnia konflikt, õieti sellele lahenduse leidmine ameeriklaste tugeval survel ja eestvedamisel. Kogu operatsioon loob lootustandva pretsedendi Euroopa julgeoleku- ja kaitsealases koostöös, kus lai riikide ring tegutseb NATO juhatuse all, sest ilma NATO relvajõududeta poleks ükski jõud suutnud viia Bosnia serblasi ja moslemeid tegema üksteisele kasvõi väikesi järeleandmisi. Rahu pole Bosnias loota ka tulevikus. Etniline konflikt on juba oma loomult väga püsiv. Eriti kehtib see väide Balkani kohta, kus annab otsida rahvusrühma, mis kellegagi vaenujalal ei oleks
ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist." * Art. 175 (1) (`Keskkond'): "Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele..." (*) "...ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende
ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist.” * Art. 175 (1) (‘Keskkond’): “Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele…” (*) “…ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid.” (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende
ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist." * Art. 175 (1) (`Keskkond'): "Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele..." (*) "...ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende
ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist." * Art. 175 (1) (`Keskkond'): "Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele..." (*) "...ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende
Liikmesriik peab siseriiklikult välja andma seda teemat puudutava uue seaduse või olemasoleva seadust täiendama. · Määrused on ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. Annab välja mõni ELi institutsioon. Liikmesriigid peavad hakkama määrust täitma. Hakkab kehtima automaatselt kõikides liikmesriikides. Liikmesriik ei pea määrusega midagi tegema hakkama ja ei tohi neid muutma hakata. 31. Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus · Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine. · Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32. Solidaarsuskohustus · Liikmesriigis võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste
on seetõttu õigustloovaks allikaks (st reaalsed ühiskondlikud suhted); 2) Formaalses: õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus. Õiguse allikad on riigivõimu õigusloome tegevuse tulemus. Selle tegevuse tulemus on....Õigusallikate liigid: 1) tavaõigus, 2) lepingud, 3) õigusteadlaste arvamused, 4) kanooniline õigus, 5) pretsedendi õigus, 6) normatiivaktid. 1) Tavaõigus- Riigi tekkimisega pandi tavad kirja. Seda peetakse õiguse vanimaks allikaks. See tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees (sugukonnas). Avaliku õiguse puhul see ei ole õiguse allikas. Tsiviil- ja eraõiguse puhul tavaõigus võib olla allikaks, kui ta ei ole vastu kehtivale õigusnormile. 2) Lepingud- Üldjuhul on vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel, on samuti üks iidsemaid õiguse allikaid nagu tavadki
Beneluxi riigid (1952) nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et · eelnevalt alanud omavahelise integratsiooniprotsessi loomulik saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) viide jätk kaasotsustamismenetlusele · kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi 31. Kirjutamata õigus e. pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev 38. Euroopa Komisjon keda/mida esindab? käitumisreeglite kindlaksmääramine. Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis Nt. Komisjoni liikmed volinikud ei esineda oma riiki tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest
Pärast William Vallutajat oli keskvõim nõrk Paralleelsed kohtud: kuningakohtud, anglo-sakside kohalikud kohtud (shire, sheriff), kirikukohtud Kasutati ordaale Kuningakohus (paikne ja reisiv) Kuninglikud writid (määras osapooled, asja ja protseduuri) Vandekohus (Jury) vox dei asemele vox populi Kitsamas tähenduses on üldine õigus kohtuotsuste kogum, mis tervikuna moodustavad pretsedendi tulevaste kohtuasjade otsustamiseks. Üldist õigust loovad kohtunikud. Magna Charta 1215 John Maata Piiras kuningavõimu, reguleeris aadlike ja kiriku õigusi (maksud, vangistamine) Mõjutas 13 koloonia iseseisvumist ja USA teket 18. Saj on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu. See koosneb hulgast dokumentidest, mille poolde pöördutakse ühise nime all.
ole dogmade kogum iseenesest, vaid see on õpetus dogmadest, ükskõik, kui palju neil ajalooga pistmist on. Eri 1 valdkondades on dogmaatikal erinev tähendus, kaal, erinev fn. Ühine on dogmadele ilmselt see, et need kujutavad endast siduvaid, tunnustatud põhiteadmisi antud valdkonnade jaoks; peavad olema ratsionaalselt tõestatud, pidama vastu ajaproovile. Pretsedendi Õeks on Euroopa kohtu poolt väljatöötatud printsiibid. On igati normaalne, kui Euroopas kaks õ kultuuri lähenevad – S- ja pretsedendiÕ. Jutt ei ole õ kultuuride asendamisest, vaid kultuuride kui suhteliselt iseseisvate õ tunnetusviiside põimumisest – selleks on ajaloolised ja objektiivsed põhjused. Õ dogmaatika aitab korrastada, vahel isegi süstematiseerida üha ulatuslikumaks muutuvat Õmassiivi. Just õ dogmaatika aitab tänapäeval kahe erineva õ kultuuri lähenemisele
· Aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimisel (kinnisomand tekib ainult siis kui see on fikseeritud, kantud teatud registrisse. Kinnisturegistrisse) · Väga palju on bürokraatiat, paberimajandust. · Kohtunik õiguse mõistmisel püüab lähtuda kirja pandud seadusest. 2. Anglosaksi e. inglise õigussüsteem. Tunnused: · Tava ehk kombeõiguse suur osatähtsus. · Koodeksite puudumine. (õigusaktid on süstematiseerimata) · Tihti kasutatakse pretsedendi õigust kohtunik õiguse mõistmisel ei lähtu mitte niivõrd kirjapandud seadusest, kuivõrd kohtupidamise ajaloost. Püüab leida kohtupidamise ajaloost leida mingi sarnase juhtumi ja selle alusel määrab karistuse. Tänapäeval leiab aset kahe erineva õigussüsteemi lähenemine. Eriti on see täheldata Euroopa Liiduriikides. Selle juures räägitakse ka euroõigusest mandri ja inglise õigussüsteemi baasil. Islamiõigus eksisteerib islamiusu riikides
olnud netotulude ebavõrdsust suurendav. Käibemaksusoodustustest ravimitele saavad kõige rohkem kasu madalamatesse detsiilidesse kuuluvad inimesed. Mitmed muud km-soodustused toovad pigem kasu jõukatele. Kui käibemaks toidule oleks 5%, siis suhteliselt saaks kõige rohkem kasu esimene detsiil, absoluutselt aga kõrgemad detsiilid. Pretsedendijuhtum – kui Kohus on juba sarnast juhtumit lahendanud, siis järgmised juhtumid lahendatakse sama pretsedendi alusel. Kaudsed maksud on ühtlustatud EL-s, sest mõjutavad rohkem majandust. Juriidilise isiku tulumaks – eesmärk vältida topeltmaksustamist (kapitali ja sissetulekutulu), direktiivid: subsidiaarsusprintsiip, ühtlustamise direktiiv, EÜ lepingu ülimuslikud sätted: diskrimineerimise vältimine, tööliste, kapitali, toodete ja teenuste vaba liikumine. Kui seadus on vastuoluline (üks ütleb piirata, teine mitte), siis rakendada tuleb seda, mis piirab inimesi kõige vähemal määral
peavad saama teatud kindla vormi. Õigusaktid peavad olema ka materiaalselt õiguspärased. See üldine põhimõte tähendab õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusele. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis püütakse kõik protsessid sätestada, kirja panna. Kohtus otsustab kohtunik süüdimõistva otsuse, on kaasistujate süsteem. 28. Anglo-Ameerika õigussüsteemi üldiseloomustus: Angloameerika õiglussüsteem sai alguse Inglismaalt, traditsiooniline süsteem. Põhineb pretsedendiõigusel, st. Põhimõtteline lahend on olemas ja analoogselt lahendatakse ülejäänud juhtumid. Õiguse mõistmine pretsedendi alusel on küllaltki keeruline. Kohtunik ei otsusta süüdimõistvat otsust, seda teeb kolleegium (vandemehed). Kohtunik rakendab aga sanktsioonid. Kolleegiumi liikmed ei tohi kohtuprotsessi vältel rääkida ega ühiselt aega veeta. Anglo-Ameerika õigussüsteem on täisulikum, sest on arvestatud maksimaalne juhtumite arv. Kaitsja ja süüdistaja on alalised pooled
o Süsteem on suuresti mõjutatud Rooma õigusest. o Era- ja avalik õiguse eristamine. o Suur osa õigusest on kodifitseeritud. (õigusaktide süstematiseerimise üks liikidest ja muudetakse sisu; teine on inkorporeerimine ametlik nt Balti riikide liitmine NSVL või mitteametlik nt oma õppematerjalide süstematiseerimine) Angloameerika ehk common law süsteem pretsedendi õigus üks juhtub on võetud aluseks järgnevate juhtumine lahendamisel (varem toimunud kasutamine uuesti). (USA, Kanada, Austraalia, Uus-meremaa, India) kohus loob uut õigust o Õiguse allikana kasutatakse kohtu pretsedenti ja tava. o Väga suur mõju tavadel. o Ei eristata avaliku- ja eraõigust. o Õigus ei ole kodifitseeritud (süteem puudub). Skandinaavia õigussüsteem o Eristatakse avaliku- ja eraõigust.
Positiivne õigus võib olla sel juhul õige õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigus. Ülipositiivne õigus on aga loomu- ehk loodusõigus, mis põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Positiivne õigus saab olla kehtiv ainult siis kui ta vastab ülipositiivsele õigusele. Loomuõigus on kindlas õiguskorras valitsevad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Seadusõigus- seadusandlikus korras vastu võetud õigusaktidega loodav õigus. Pretsedendiõigus- kohtulahenditega loodav õigus. 7. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises (tasandeid on vajalik teada üldiselt). Level 1 Õiguspraktika Level 2 Praktiline (dogmaatiline) õigusteadus Level 3 Juriidiline meetodiõpetus Level 4 Üldine õpetus õigusest. Alates 60ndatest ,,üldine õiguse teooria" ehk ,,õiguse teooria" Level 5 Lingvistika Level 6 Sotsioloogia, õiguse sotsioloogia Level 7 Filosoofia (riigi-, õigus-, sotsiaal- ja keelefilosoofia)
rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud riikide(demokraatlik poolt) Üldised põhimõtted: täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused: pretsedendiõigust ei ole, kohustuslikud osalejatele Rahvusvahelise kohtu otsused pole pretsedendi mõjuga. See kehtib vaid osapooltele. RÕ põhiallikad: tava lepped Mis on tava, kuidas tavad tekivad? Järjekindel/üldine praktsis, mida enamus riigid järgivad ja nad järgivad, sest nad tunnetavad ja teavad, et see on nende jaoks kohustuslik. Millest koosneb üldine praktsis?
ajaloos. Neid valides oleme eelistanud järgmisi: ajakirjaga Loodushoid ja Turism. Toimetajana on välja kasvanud paljudest pisikestest algatustest. rannaprotsesside jälgimiseks. 1) esimesed omataolised (pretsedendi loonud) jätkas Gustav Vilbaste. Sageli on asjad käima läinud tänu üheainsa inimese sündmused; 1925 loodi Hiiumaal Tahkuna poolsaarele jugapuude 1941 oli Eestis 47 alalist keeluala, kaitse alla oli õigeaegsele pühendunud tegutsemisele
nimetas ametisse krahvid. See riik hõlmas valdavat osa Lääne-Euroopas va Lõuna- Itaalia, Hispaania, Inglismaa. Kuna paavstil olid Itaalia ülikkonnaga pidevalt tülid ning Karl Suur ulatas talle abistava käe. Paavsti häiris ka ,,Pippini kingi" ebalegaalsus. Kuna Bütsansi riigis keisrit sel hetkel ei olnud, siis ... aastal kroonis Leo III Karl Suure keisriks, kes võttis endale Keiser Augustuse nime ning lõi pretsedendi keskaegsele keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et taastada Rooma keisririik, tahtis Karl Suur taastada ka Rooma kultuuri. Et soodustada benediktiini kloostrite arengut kutsus ta riiki eelkõige Britannia munkasid,
linnakohtud. Oli sama pilt nagu Euroopas. 12 sajandil Henry II hakkas huvi tundma maaõiguse vastu. Kui tekkis vaidlus, siis kuningas kirjutas kirja kohtunikule. Ta märkis, mida tuleks kohtunikul teha ja millise otsuse peks tegema. Kohtunik saatis kohale ka reisikohtunikud. Inglismaal hakkas kujunema olukord, kus kohtunikud hakkasid kirjade järgi tegutsema, olukorrad hakkasid korduma. Kohtunik vaatas eelmist sarnast otsust ja nii hakkaski kujunema Inglise pretsedendi õigus. Kujunesid välja tüüphagid. Kui pole tüüpilist, siis luuakse uus. Uue hagi loomisega hakkas tegelema kantsler, kes lõi vastava registri ja pani kirja vastavad hagi tüübid. Kohtuprotsess Inglismaal: Euroopas oli olemas seadusandlus. Inglismaal ei olnud seadusandjat, vaid olid olemas hagitüübid, mille järgi asju lahendati. Kui kaks isikut sõlmisid lepingu, mille järgi peab kinkima, siis teisel on kohustus saada (leping). Kui üks võtab jõuga ära, siis teisel ka õigus
Pikema selgituse andmine aga võtab aega, oletuslikult võiks see valmida augusti lõpuks." See, mis augusti lõpuks valmis, on arvatavasti seesama, mida saate lugeda Sotsiaalministeeriumi kirjast EML-ile. (6) Kõike eeltoodud arvestades on raamatupidajatel hetke seisuga vaba voli ise valida haigushüvitise arvutamise meetod ja jääda lootma, et ükski töötaja tööandjat Töövaidlusesse ei anna, või et kedagi teist kaevatakse enne kohtusse ja selle kohtulahend loob pretsedendi, millest edaspidi juhinduda saab. Nagu selgus, ei ole, vaatamata Eesti Maksumaksjate Liidu pingutustele, lähitulevikus oodata määruse täiustamist ja täpse haigushüvitise meetodi väljatoomist määruses ja seoses sellega ka seaduslikuks muutmist. Võib olla oleks abi erinevate institutsioonide ühisest pöördumisest Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga täiendada määrust nr. 91, mis näeb ette keskmise töötasu arvutamise korda. 39
info mittetäielikkus raskendab kompensatsioonide suuruses kokkuleppimist (kui suur on kellegi kahju); teiste kulul liugulaskjad hoiavad kulude kandmisest kõrvale, suurendades sellega kompensatsioonisummat ning alandades teiste motivatsiooni asjaga üldse tegeleda; lepingutega on seotud suured tehingukulud (läbirääkimised, kontrollmehhanismid); 35 õiguses valitsevad pretsedendid, mistõttu on uue pretsedendi kohtust läbisurumine kulukas. 168. Mis põhjustel on avaliku sektori üheks tähtsamaks ülesandeks välismõjude ärahoidmine või hüvitamine/kompenseerimine? Erasektor ei saa sellega alati iseseisvalt hakkama. AS saab seda teha avaliku hüvena, arvestades välismõjusid ressursside jaotamisel. 169. Milles seisneb välismõjusid korrigeerivate maksude olemus? Nende maksude eesmärgiks on muuta erapiirkulud võrdseks sotsiaalse piirkuluga.
Mõned avangardistlikud lavastajad (Meierhold ja Artaud) töötasid ka peavooluteatrites. Peavooluteater laenas avangardismist ja nii jõudis modernism ka tavavaatajani ning mõjutas oluliselt 20. saj teatriajalugu. Modernistlik teater tähendas tehnika laiemat kasutuselevõttu; kasutati avangardistide uuendusi. II MS alguseks oli modernism domineeriv joon lääne teatrites. Reinhardt on avangardi kõige suurem populariseerija. On nähtud, et tema tööd lõid pretsedendi tulevastele kommertslavastajatele. Sürrealismi on peetud viimaseks peamiseks rahvusvaheliseks avangardistlikuks liikumiseks. Pärast I MS poliitilised pinged killustasid teatri: erinevates riikides erinevad rahvuslikud teatrid; rahvusvahelisi voole ei olnud. 30ndate majanduskriis pööras inimesed oma riigi ja rahvuse poole, pöörduti ära rahvusvahelisest areenist. Stalinism ja fasism olid välja suretanud paljud utoopiad maailma tuleviku suhtes. Valitses illusioonitus.
üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud. § 61. Sätete rikkumise keelamine Seaduses sätestatud isik või asutus võib seaduses sätestatud korras nõuda pakkujalt, kes on rikkunud käesolevas jaos sätestatut, rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist. ———– Kui see teile mingil põhjusel ei sobi, võiks luua pretsedendi Infoühiskonna teenuse seaduse abil, https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12894694 ———– § 5. Kommertsteadaanne (1) Kommertsteadaanne on igat liiki teabe edastus, mis on kavandatud otseselt või kaudselt edendama teenuse osutaja nimel kaupade või teenuste pakkumist või tõstma teenuse osutaja mainet. 36 (2) Kommertsteadaanne peab: 1) olema selgelt tuvastatav kommertsteadaandena;
Kristlikul õhtumaal tekkis kaks vähem või rohkem iseseisvat institutsiooni, maine ja poliitiline võim, inimene pidi olema lojaalne mõlemale, inimene ülima kuuletumisega tegeles kirik. Lääne-Rooma riigi langemisel oli riik muutunud nõrgaks, kirik saanud tugevaks. Kirik omalt poolt nõudis kristlastelt kuuletumist maisele võimule. Kristliku keisri kohuseks sai õige usu kaitsmine. Milaano piiskop Ambrosius taotles 4. sajandi lõpus kiriku autonoomiat vaimsetes asjades. Ta lõi pretsedendi, mida hiljem tihti argumendiks toodi. Vaimsetes asjades omab kirik meelevalda kõikide kristlaste üle, keiser kaasaarvatud. Keiser on kiriku sees, mitte selle üle. Piiskopid otsustavad keisrite üle, mitte vastupidi. Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit. Muidu kristlane kuuletub tsiviilvõimule. Ambrosius sundis keiser Theodosiust Thessalonikes korraldatud veresauna pärast kiriklikult pattu kahetsema
Samas ei ole nii öelda pidurdamise strateegia absoluutne. (G. C. Edwards et. al., 2014, p. 371) Nimelt on igavese debateerimise takistamiseks olemas cloture ehk väitluse lõpetamise eeskiri. Cloture'i kasutamine nõuab 3/5 häälte enamusest senatis ja selle tulemusena võidakse võtta vastu 30 tunni limiit, pärast mida peab debatt olema lõppenud ja toimuma hääletus. (Gitelson jt, 1996, lk. 224; D. V. Edwards, 1998, p. 418) Samas on senaatorid selle suhtes tõrksad, sest see võib luua pretsedendi ning nad ei saa olla kindlad, et neil endal ei ole vaja tulevikus seda strateegiat rakendada. (G. C. Edwards et. al., 2014, p. 371) Alates 1990-ndatest on nii-öelda pidurdamine saanud relvaks isegi tühistes asjades. Igal senaatoril on vähemal 6 võimalust pidurdada ühte seadust ja neid on võimalik kasutada järgemööda. Seega taktikaline seaduste vastuvõtmise takistamine on aja jooksul laienenud. Selline alternatiiv annab
riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite kontrollitavust, kohtupraktika ühetaolisust, suvaotsustuste vähenemist ja kõigi isikute ühetaolist kohtlemist. Saab lähtuda ka välislepingutest ning riigikohtu lahenditest, kuigi pretsedendi õigus kui selline ei ole Eesti õiguskorrale omane. Õiguse allikaks on ka tava, kuid isiku õigusi saab piirata üksnes seadusega. Tsiviilõigusena tsiviilkohtumenetluses käsitletakse kõiki eraõiguslikke vaidlusi - nii klassikalist tsiviilõigust - perekonnaõigus, võla- ja asjaõiguslikud vaidluse, kahju hüvitamised- kui ka intellektuaalse omandi vaidlusi, ühinguõigust. Tsiviilkohtus arutatakse
Kristlikul õhtumaal tekkis kaks vähem või rohkem iseseisvat institutsiooni, maine ja poliitiline võim, inimene pidi olema lojaalne mõlemale, inimene ülima kuuletumisega tegeles kirik. Lääne-Rooma riigi langemisel oli riik muutunud nõrgaks, kirik saanud tugevaks. Kirik omalt poolt nõudis kristlastelt kuuletumist maisele võimule. Kristliku keisri kohuseks sai õige usu kaitsmine. Milaano piiskop Ambrosius taotles 4. sajandi lõpus kiriku autonoomiat vaimsetes asjades. Ta lõi pretsedendi, mida hiljem tihti argumendiks toodi. Vaimsetes asjades omab kirik meelevalda kõikide kristlaste üle, keiser kaasaarvatud. Keiser on kiriku sees, mitte selle üle. Piiskopid otsustavad keisrite üle, mitte vastupidi. Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit. Muidu kristlane kuuletub tsiviilvõimule. Ambrosius sundis keiser Theodosiust Thessalonikes korraldatud veresauna pärast kiriklikult pattu kahetsema
kommenteerida. See nõue käib faktide, õiguslike seisukohtade, materiaalõiguse ja menetlusõiguse kohaldamise kohta. Süüdimõistev otsus ei tohi üksnes või otsustaval määral tugineda tunnistaja ütlustele, keda süüdistatav ei saanud küsitleda. Inimõiguste konventsiooni art 6 lg 3 sätestab süüdistatava õigusi, mida kriminaalmenetluses minimaalselt tuleb tagada, et õigusemõistmine oleks võistlev. EIK pretsedendiõigusest saab välja tuua kaitse menetlusest osavõtu 4 iseloomulikku tunnust: 1. Süüdistatav ei ole kohustatud osalema tõendamisprotsessis. Teda kaitseb enese mittesüüstamise privileeg (enesesüüstamise keeld) 2. Igasugune osavõtt peab tuginema informeeritusele. See ringimus nõuab kaitsja osavõttu süüdistatava või kahtlustatava
annaabi.ee 
