liituma Saksamaaga. Märts 1938 Müncheni kokkulepe - oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Poola koridor - oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele. Territoorium eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. MRP – sõlmiti 23. Aug. 1939, sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSV liidu vahel. MRP salajane lisaprotokoll – protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Antisemitism - on termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. Holokaust - on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal
2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut. 1422. aastal oli ordu sunnitud Melno rahuga loobuma Žemaitiast ja 1466. aastal Lääne-Preisimaast. 3. Miks on maailma ja Eesti ajaloos oluline aasta 1492? 3p ● Maailma ajaloos: Kolumbus avastas Ameerika, hispaanlased vallutasid viimase Pürenee ps asuva mauride riigi ● Eesti ajaloos: venenelased rajasid Narva Hermanni kindluse vastu, teisele poole
NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja põhiliseks relvaks oli tuumarelv, kuid hirm katastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Saksamaa ida-poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule. Viimasele määrati Potsdami konverentsi otsustega osa Ida-Preisimaast koos Königsbergiga. Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaana sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Juba sõja ajal oli iseseisvunud seni Taanile kuulunud Island. NSV Liit võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sealhulgas Viiburi linna. Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed oma aladelt lahkuma ja mõnel pool põhjustas see vägivalda. 1947
jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine b) Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? osa Poolast Baltikum osa Soomest osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast) osa Rumeeniast osa Jaapani saartest (Kuriilid ehk Põhjaterritoorium) Sõja tagajärjed a) Võitjariik b) Sõjapurustused. Osa purustustest ise tekitatud (põletatud maa taktika, vaenlasele ei tohtinud midagi jätta) c) Inimkaotused 1941-1945 arvestuslikult 20-25 milj inimest d) Mujal diktatuur asendus demokraatiaga, NSV Liit oli ainus sõjas osalenud riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule.
Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimisväärsel hulgal ei saabu- nud, kuna puudus maismaaühendus Saksamaaga, erinevalt täielikult koloniseeritu Preisimaast. Rannarootslased Seni hõredalt asustatud Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadele saabus aga tõenäoliselt alates 13. sajandi keskpaigast küllaltki suur hulk rootslastest vabatalu- poegi, seda ilmselt maaisandate kutsel, et tõkestada mereröövleid. Vadjalasi ja ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime. elas eesti aladel ka juba varasemast ajast Venelasi asus keskajal Eestis vähesel määral. Nad olid peamiselt linnades elavad
Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslovakkiale Sudeedid E. Poolale osa oma ida ja kagu territooriumist (Preisimaast) F. Leedule osa Klaipeda äärsest piirkonnast 2) Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa 3) GER - loobus suurtest aladest ja pidi tasuma reparatsioonil; 4) keelati omada tugevat armeed ( demilitariseeritud tsoon, sõjaväe suurus oli piiratud 100 000 mehega) 5) Saari 6) Reini jõe piirkond hõivati, sinna ei tohtinud sakslased sõjaväge viia ega kindlusi ehitada
Taolised lootused end aga ei õigustanud. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjutamist jasaksa rahva silme ees seisis pidevalt näljasurma ähvardus. Versailles' lepinguga kehtestati Saksamaale järgmised TINGIMUSED: TERRITORIAALSED · Elsass-Lotring Prantsusmaale; · Eupen-Malmedy - Belgiale; · osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga; · Põhja-Schleswing Taanile; · Hultesneri maad - Tsehhoslovakkiale; · Lääne-Preisimaa, Poseni ja osa Ülem-Sileesiast - Poolale; Poolale loovutatud ala nimetati hiljem "Poola koridoriks", kuna see jagas Saksamaa kahte ossa. + Lahutada Saksamaast Saarimaa ja liita see Prantsusmaaga; + Anda Reini vasaku kalda Kehl, Koblenz ja Köln liitlastele; + Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule;
vahel. Kaotajate kohustused: 1) peavad loovutama territooriume 2)peavad maksama reparatsioone 3) piirangud sõjaväele Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa kaotas oma kolooniaid, ligi 1/8 oma territooriumist. Prantsusmaa sai tagasi Elsass- Lotringi, Belgia, Taani ja Tsehhoslovakia said väiksemad alad, suured alad läksid Poolale. Poolale läinud ala nimetati Poola koridoriks ja see eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. Poolale lubati iseseisvust ja väljapääsu Läänemerele. 2) Saksamaa sõjatehnika piiratud. Ei tohtinud omada lennukeid, allveelaevu ega tanke. Sõjaväekohustus kaotati ja moodustati vabatahtlikest koosnev armee. Reini demilitariseeritud tsoon ala, kus Saksamaa ei tohtinud omada sõjaväge, ega sõjatehnikat. 3) Saksamaa pidi maksma reparatsioonimakse, neilt nõuti 132 miljardit. Kuna
juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine 2. Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? · osa Poolast · Baltikum · osa Soomest · osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast) · osa Rumeeniast · osa Jaapani saartest (Kuriilid ehk Põhjaterritoorium) 3. Sõja tagajärjed a) Võitjariik b) Sõjapurustused. Osa purustustest ise tekitatud (põletatud maa taktika, vaenlasele ei tohtinud midagi jätta) c) Inimkaotused 1941-1945 arvestuslikult 20-25 milj inimest d) Mujal diktatuur asendus demokraatiaga, NSV Liit oli ainus sõjas osalenud riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule.
Ajaloo Kordamine Sõja järgne maailm Uus jõudude vahekord maailmas · Muutis riigipiire ja tekkisid uued riigid · Saksamaa idapoolsed alad läksid poolale ja NSV liidule · NSV liidule määrati potsdami konverentsi otsusega osa ida preisimaast koos königsbergiga · Itaalia pidi loovutama oma aafrika kolooniad · Ungari ja bulgaaria suruti tagasi 1938.a piiridesse · Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt · NSV liit võttis soomelt mitu olulist piirkonda sealhulgas viiburi linna · Uute piiride tõttu pidid paljud inimesed ümberasustuma, mis põhjustas mõnelpool vägivalda
vigaseks jäi 3,5 miljonit inimest. Kadunud põlvkond. Hukkusid peamiselt sõdurid. Rahvusvaheline kohus Nürnbergi protsess II MS tagajärjed demokraatia levik Taastati enamikes Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. majanduskriis Paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandud, aitasid demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan neil oma majanduse kiiresti taastada. uued piirid Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSVL-ile (+osa Isa-Preisimaast koos Königsbergiga). Itaalia pidi loovutama oma Aafika kolooniad. Albaania taasiseseisvus. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Bessaraabia läks NSVL-ile+mitu Olulist piirkonda Soomelt. Island iseseivus sõja ajal. Potsdami rahukonverents. USA Tõusis läänemaailma võimsamaks riigiks. Muutus diplomaatia: isalotasiooni asemel asus USA looma liite teiste riikidega, lootes sedasi peatada kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina. Suurbritannia
Suurriikide varasemate kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents, 17. juulist kuni 2. augustini.(Churchill/Attlie, Roosevelt Trumann) Otsustati: 1) Saksamaa jagati 4-ks okupatsiooni tsooniks: ENG, FRA, USA ja NSVL tsoon. NSVL tsooni jäänud Berliin jagti samuti 4-ks sektoriks 2) Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati "Liitlaste kontrollnõukogu" 3) Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisse pool asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast 4) Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine(sõjaväe kaotamine/hävitamine), denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks. 5) Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle, Nürnbergi kohtuprotsess 6) Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerimise nõudega, NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin
ühineda, kolooniatest loobumine. 6. Millised alad võeti Saksamaa valdusest ajutiselt või alaliselt ära ja miks kahjustas see oluliselt Saksamaa arengut? Millised sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale, miks ei saanud need kesta lõpmatuseni? Mida kujutasid endast Saksamaale kehtestatud reparatsioonid? Elsass-Lotringi tagastamine Prantsusmaale. Reinimaa lääneosa okupeerimine 15 aastaks. Taanile Scleshvigi põhjaosa, Poolale osa Ida-Preisimaast. Sileesia Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Poola sai väljapääsu merele. Saksamaal ei võinud olla lennuväge ega allveelaevu, pidi loovutama sõjavarustuse liitlastele, kohustusliku sõjaväeteenistuse keelamine, automaatrelvade tootmise keelustamine, laevastiku laevade piirarv. Reparatsioonid: 132 miljardit marka. (raha, toiduaine, tooraine). 7. Miks ja millal loodi Rahvasteliit, mis rolli see pidi mängima riikidevahelistes suhetes?
Nõukogude Liidu tunnustamine 1941 piirides. Arutati ka Lääne-Euroopas II rinde avamist (II rinne Normanni dessant). 1945 Jalta konverents: · Kesk- ja Ida-Euroopa jäeti Nõukogude Liidu mõju alla · Määrati sõjajärgne poliitika Saksamaa suhtes · 1945 Potstami konverents · Roosevelt -> Truman · Churchill -> Ahlec · Kiideti heaks Ida-Preisimaast osa loovutamine Nõukogude Liidule. · Määrati Saksamaa jaotus Nõukogude Liidu, Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vahel. · Võim Saksamaal läks liitlaste ühisvalitsusele. · Määrati reparatsioonimaksete kord. Pariisi rahukonverents 1946 juulist oktoobrini, osales 21 riiki. Sõja võitjad allkirjastasid rahulepingud 10 veebruar 1947. Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soomega. Saksa tulevik jäi esialgu lahtiseks
MS ajal USA, NKL, SB olid liitlased. · Üksmeelel: Saksa purustamine. · Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents- Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik ja sõjaline vastasseis USA ja NKLi vahel.Propagandistlik vastasseis- üksteise mustamine
1946-1947 toimus Pariisi rahukonverents, kus kirjutati alla rahulepingud Saksamaa liitlastega (Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome), kuid Saksamaa endaga rahu ei sõlmitud. Seega formaalselt jäi sõjaseisukord Saksamaa ja liitlasvägede vahel püsima. Saksamaa tuleviku üle oli mäletatavasti otsustatud Potsdami konverentsil (17.07-02.08), kus osalesid Suurbritannia poolelt Churchill (alates 29.07 uus peaminister Clement Attlee), Stalin ja ameeriklastest president Truman. Osa Ida-Preisimaast koos Königsbergi linnaga läks NSVL-i koosseisu. Ülejäänud Ida-Preisimaa ja alad Oder-Neisse jõgede joonest ida pool läksid Poolale. Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Saksamaal viidi läbi nn 4 D-poliitika: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine ja demonteerimine. Otsustatakse siiski võtta ka reparatsioonimakseid. Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks oli otsustatud juba varem Krimmi konverentsi aegu.
USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Taolised lootused end aga ei õigustanud. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjutamist jasaksa rahva silme ees seisis pidevalt nälja- surma ähvardus. Versailles' lepinguga kehtestati Saksamaale järgmised tingimused: 1. Võtta Saksamaalt ära talle seni kuulunud alad ja anda: · Elsass-Lotring Prantsusmaale; · Eupen-Malmedy - Belgiale; · osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga; · Põhja-Schleswing Taanile; · Hultesneri maad - Tsehhoslovakkiale; · Lääne-Preisimaa, Poseni ja osa Ülem-Sileesiast - Poolale; Poolale loovutatud ala nimetati hiljem "Poola koridoriks", kuna see jagas Saksamaa kahte ossa. 2. Lahutada Saksamaast Saarimaa ja liita see Prantsusmaaga; 3.Anda Reini vasaku kalda Kehl, Koblenz ja Köln liitlastele; 4.Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule;
Ida-Poola, Bessaraabia) Territoriaalsed muutused · Pariisi rahulepingud teljeriikidega: Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soomega 1947 · Kaotajariigid maksavad reparatsioone rahas, toiduainetes, tööstuskaubana, tehaste sisseseadena · Kaotajariikide territooriumi kärpimine sõjaeelsele tasemele või veel rohkem. · Saksamaa kaotas ¼ territooriumist. Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. · Soome kaotas Karjala NSV Liidule · Saksamaa ja Berliini jagamine 4 okupatsioonitsooniks · Itaalialt kolooniate äravõtmine. · Jaapanilt vallutatud alade äravõtmine 1897. a piirid Riigikorralduse muutumine · Saksamaa ja It poolt okupeeritud riikide iseseisvuse ja seaduslike valitsuste võimu taastamine Norras, Taanis, Prantsusmaal jm. Kohtuprotsessid kollaborantide üle. · Austria, Albaania iseseisvuse taastamine
(Pariisi rahukonverents)? Koalitsiooni viimane ühine ettevõtmine oli Pariisi rahulepingule sõlmimine 1947. aastal Rahulepingute tulemusena muutusid paljude riikide territooriumid. · Soome pidi nõustuma Talvesõja tulemusena loovutatud alade NSVL jäämisega · Poola valdustest jäid Nõukogude Liidule juba varem amnesteeritud Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene. · Kuid Poola sai endale Saksamaalt ida pool Oder-Neisset asuvad alad ja lisaks ka osa Preisimaast · Teine osa Preisist tuli sakslastel anda venelastele · Tsehhoslovakkia pidi Nõukoguse Liidule andma Taga-Karpaatia, mille tulemusena sai NSVL ühise piiri Ungariga · Rumeenia aladest jäeti NSVL valdusesse juba 1940. aastal amnesteeritud Bessaraabia. · Korea tunnistati iseseisvaks, kuid jagati kaheks okupatsiooniks. 14. Tunda kaarti.
taasühinemise kasuks.“ Kui Hitler Austriat 12. märtsil 1938 Saksamaaga liites paljude miljonite inimeste demokraatliku enesemääramisõiguse lõpuks ellu viis, nimetati seda anastamiseks – anšlussiks? Rudolf Hessi süüdistati Nürnbergis koguni Austria anšlussi korraldamises! Saksa juhtkond oli rahu püsimise huvides loobunud Lõuna-Tiroolist, Elsass-Lotringist, Eupen-Malmedist, Põhja-Schleswigist, Poznanist, Lääne-Preisimaast ja Ülem-Sileesia idaosast, maa-aladest, mis olid kuulunud 1914. aastani Saksamaa ja Austria külge. Nende ainukeseks sooviks oli saada Danzigi linn tagasi ja luua eksterritoriaalne ühendustee Poola koridorina Saksamaast lahutatud suure Ida-Preisi provintsiga, et pääseda tülikast tollikontrollist. 1. septembril tungib Saksamaa Poolasse, mille peale Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja, samal ajal tungis ka NSVL Poolasse
Saksamaa pidi loobuma kolooniatest Saksamaa ja Austria-Ungari - peamised sõjasüüdlased 14. Millised alad võeti Saksamaa valdusest ajutiselt või alaliselt ära ja miks kahjustas see oluliselt Saksamaa arengut? Saarimaa 15 aastaks Rahvasteliidu haldusesse (süsi Prantsusmaale) Elsass-Lotring tagasi Prantsusmaale Reinimaa lääneosa okupeerimine 15 aastaks. Taanile Schleswigi põhjaosa Poolale osa Ida-Preisimaast Poola sai väljapääsu merele, nn koridori loomine. Danzig vabalinnaks Sileesia jagati Poola ja Tsehhoslovakkia vahel Klaipeda hõivas Leedu loovutatud aladele jäi palju tööstusalasid ja majanduslikult tähtsaid alasid. 15. Millised sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale, miks ei saanud need kesta lõpmatuseni? · Olemasoleva relvastuse loovutamine · Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine. Max 100 tuh palgaarmee. · Laevastiku laevade arvu piiramine
piirid pärast II maailmasõda? Kuidas muutus riigikord? Territoriaalsed muutused · Pariisi rahulepingud teljeriikidega: Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soomega 1947 · Kaotajariigid maksavad reparatsioone rahas, toiduainetes, tööstuskaubana, tehaste sisseseadena · Kaotajariikide territooriumi kärpimine sõjaeelsele tasemele või veel rohkem. · Saksamaa kaotas ¼ territooriumist. Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. · Soome kaotas Karjala NSV Liidule · Saksamaa ja Berliini jagamine 4 okupatsioonitsooniks · Itaalialt kolooniate äravõtmine. · Jaapanilt vallutatud alade äravõtmine 1897. a piirid 13. Mõisted. Partisanid ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest. Koonduslaagrid - Auschwitzi , Treblinka koonduslaagrid.
juulist kuni 2. augustini Churchill/Attlee, Stalin, Truman (asepresident). · Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja NSVL tsoon. Nõukogude liidu tsooni jäänud Berliin jagati samuti neljaks sektoriks. · Saksamaa kui terviku säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. · Saksamaa pidi loobuma idapool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demongratiseerimine, demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega. · NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin 18
tulemusel sai riik valdusi isegi ida pool Reini. Nii panid kardinalid aluse hilisemale Prantsusmaa domineerimisele Euroopas. Nende ajal kujunes merkantilistlik majanduspoliitika ja range klassitsistlik kultuur, mis avaldus nii kunstis, kirjanduses kui ka muusikas, kus nõuti täpsust, napisõnalisust ja selgust. Domineerima pääses ratsionalism, mille olulisim edendaja oli ilmselt René Descartes. Saksamaa Friedrich II peetakse meheks, kes tegi Preisimaast suurriigi. Seni oli see olnud küll üks Saksamaa suurimaid ja mõjukamaid riike, kuid võrreldes Habsburgide Austriaga nõrk, samuti jäi ta tähtsuselt alla mitmele teisele Saksa riigile, kuna Saksimaa hertsog oli ühtlasi Poola kuningas ja Baieri hertsog valitses tunduvalt rikkamat maad. Muutused olid alanud 17. sajandil, mil Brandenbugi kuurvürst Friedrich Wilhelm tugevdas oma sõjaväge ja liitis Preisi hertsogkonna Brandenburgiga
Versailles´i rahu sõlmiti 28.06.1919. 6. Millised alad võeti Saksamaa valdusest ajutiselt või alaliselt ära ja miks kahjustas see oluliselt Saksamaa arengut? Millised sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale, miks ei saanud need kesta lõpmatuseni? Mida kujutasid endast Saksamaale kehtestatud reparatsioonid? Kaotatud valdused läänes: saarimaa, Elsass-Lotring, Reinimaa lääneosa, Taanile Schleswigi põhjaosa. Kaotatud valdused idas: Poola sai osa Preisimaast, Sileesia jagati Poola ja Tsehhoslovakkia vahel, Leedu hõivas Klaipeda. Neil aladel olid olulised tööstuspiirkonnad (näiteks söekaevandused). Saksamaale kehtestatud sõjalised piirangud: olemasoleva relvastuse loovutamine. Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine, maksimaalselt 100tuh meest palgaarmees. Laevastiku laevade arvu piiramine, allveelaevade keelustamine (Saksa sõjalaevastik lasi nad ranniku lähedal põhja)
(Tannberg, T 2003) 3.5 Revolutsioon Saksamaal 1848. aasta veebruari lõpul algas revolutsioon Saksamaal, kulmineerudes 18. märtsi väljaastumisega Preisimaa pealinnas Berliinis. 1848. aasta aprillis alustas tegevust Preisi Asutav Kogu eesmärgiga koostada kningriigi jaoks põhiseadus. 1848. aasta lõpul saadeti aga Preisi Asutav Kogu laiali, Berliini toodi taas valitsusväed ning linnas taastati sõjaseisukord. Uue põhiseadusega sai Preisimaast konstitutsiooniline monarhia ning 1849. aasta suvel lõpetas Saksamaal oma tegevuse Frankfurdi parlament. (Tannberg 2, T 2003) 3.5.1 Revolutsiooni tagajärjed Pärast revolutsioone oli absolutistlik riigikord nõrgenenud, kehtestati põhiseadused ning sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused. Olulised olid ka revolutsioonide ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed: feodaaligantide kaotamine põllumajanduses,
baltisakslased ja rannarootslased. Esimesed saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt maaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeeste ja käsitöölistena. Baltisakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimisväärsel hulgal ei saabunud, kuna puudus maismaaühendus Saksamaaga, erinevalt täieluikult koloniseeritud Preisimaast. Seni hõredalt asustatud Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadele saabus aga tõenäoliselt alates 13. sajandi keskpaigast küllaltki suur hulk rootslastest vabatalupoegi, seda ilmselt maaisandate kutsel, et tõkestada mereröövleid. Mõlemad rahvagrupid kestsid ja kasvasid kogu keskaja vältel. Juba varasemast ajast elas eesti aladel ka vadjalasi ning ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime. Eestis asus vähesel määral ka venelasi, kes keskajal olid peamiselt linnades elavad
2. Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tšehhoslovakkiale? See tähendas seda, et nad pidid osa oma maast Saksamaale andma. 2.1. Milliseid nõudmisi esitas Hitler Poolale? Nõuti nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi. 2.2. Miks muutsid lääneriigid 1939. Aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? Sest nad ei tahtnud, et Saksamaa suureneks ja tugevneks. 3. Selgita mõiste Poola koridor – On seinaks ja eraldab Saksamaa Preisimaast ( Saksamaa tahab selle enda alla vallutada). 4. Lõpeta laused ja täida lüngad 23. augustil 1939. Aastal sõlmisid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas mittekallaletungilepingu ja selle juurde kuuluva salajase protokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksama huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri järgmised alad: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. 11A.Molotovi-Ribbentropi pakt
- Lääne-Euroopa efektiivsem isevalitsus ! - Vastutasuks sai aadel endale ,,Vabad käed" pärisorjadest talupoegade suhtes ning kõrged riigi- ja sõjaväeametid - 1717 määrus asutada rahvakoole talurahvale (usk ja armee) - Merkantilistliku majanduspoliitika eesmärgiks on suure armee finantseerimine. - Arendab põllumajandust ja manufaktuure - Austriast saabuvad prot. põgenik. FW1 Reformidel on pöördeline tähendus 18.saj. tingimustes: - 27 aastaga sai väikesest ja hajutatud Preisimaast võimas võimuriik. - Saavutus: Riigi väljaminekud ja sissetulekud olid tasakaalus. - Preisimaal ei esine rahulolematust ! (1730ndatel on austria sisemiselt nõrk) FWI poeg Friedrich II Suur (1740-86) tõstis oma aktiivse välispoliitikaga preisimaa Euroopa suurriikide hulka! Noorusaastad: 1712-1730 · Friedrich oli laia silmaringiga vaimne isik: huvi filosoofia ja kunsti vastu · Lihtsakoeline isa ei väärtustanud poja intellektuaalset tegevust, vaid proovis seda takistada
Itaalia põhjaosa; prantslased vallutasid Rooma vabariigi, kus taastati Kirikuriik ning paavsti võim; lõunas Sitsiilia kuningriigis jäid troonile Bourbonid. - Prantsusmaa - president Bonaparte tegi 1851.a. riigipöörde ja 1852 kuulutas end keisriks Napoleon III nime all - II keisririik. - Saksamaal - saatis Preisi kuningas Asutava Kogu laiali, kuid pidi siiski andma välja konstitutsiooni, millega Preisimaast sai konstitutsiooniline monarhia. Frankfurdi parlament lõpetas 1849.a. ilma tulemusteta oma tegevuse ja Saksamaa jäi ühendamata, kuna Preisi kuningas keeldus ühtse Saksamaa keisriks hakkamast (ei taha olla revolutsiooni pantvang). - Austrias - Ungaris oli 1849.a. kuulutatud välja iseseisev vabariik. Austria pöördus abipalvega Venemaa poole ning vene vägedega suruti ülestõus maha. Ungari muudeti Austria provintsiks 2)3
eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega. NSV liit oli nõus sõdima Jaapaniga ainult tingimusel kui ta saab Kuriilid ja kogu Sahhalini. Jaapan ei alistunud. 6. augustil 1945 viskas USA pommi Hiroshimale, 9. augustil Nagasakile. 2. september 1945 Jaapan kapituleerus. Teise maailmasõja tagajärjed
algas radikaalselt, levis üle Saksa väga kiiresti, Berliinis juba 18.märts. metterrnichi süsteem sai sellega ümber- vabadused taastati, moodustati lliberaalsed valitsused, võesti suund Saksamaa ühendamisele. 18.mai 1848 Saksa Rahvuskogu- Saksa ühendamine, konstitutsiooni välja töötamine. Berliinis toimus algselt rahumeelne meeleavalud, kuid muutus verevalamiseks. 19.mai FW IV kuulutas kõik hukkunud märtsiohvriteks, võttis vastu koalitsiooni, kuulutas et Preisimaast kasvab välja Saksamaa- tuleb rahvusliku ühendamise etteotsa. Rahvuskogu otsustas tulevas Saksa kun.krooni talle anda. 28.märts töötati konts.völja, kuid FW IV keeldus troonist. Tahtis Rahvuskogu laiali saata, ei tunnistanud konsti. Juunis saadeti RK laiali Preisi jõul. Revolutsioon Austrias (Ferdinand I, Metternich, Franz Joseph I) -puhkes 13.märts Viinis. Metternich põgenes. Keiser lubas konst. välja töötada, lib.ministrid, keiser Franz Joseph I
ja 9. aug USA tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile. Hukkus u 300 tuh inimest (põletus, varingud, kiiritushaigus, hiljem verevähk) Jaapan teatas kapituleerumisest 15. aug. Euroopa sõjajärgne korraldus Riigipiirid Jalta ja Potsdami konverentside otsused 1945. Pariisi rahulepingud teljeriikidega 1947. Saksamaa: taastati 1937. a piirid. Saksamaa kaotas ¼ territooriumist. Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. Sakslased deporteeriti oma etnilisele kodumaale N Liidu poolt 1940. a hõivatud alad jäid talle (Eesti, Läti, Leedu, osa Karjalast, Ida-Poola, Bessaraabia) Soome kaotas Karjala NSV Liidule Saksamaa valitsemine S jagati 4ks okupatsioonitsooniks. Liitlaste Kontrollnõukogu. DDD Demilitariseerimine: relvastus jagati ära Suure kolmiku vahel. Relvatehased demonteeriti, keelustati sõjaväeteenistus, Wehrmacht
Aga 1448 sai Ordu oma kandidaadi Silvester Stodevesches Riia peapiiskopiks ja 1451 tehti taas rõivastemuutus ning kapiitel inkorporeeriti. 1452 sõlmiti kokkulepe Riia osas (Kirkholmi leping) – Riia läks ordumeistri ja peapiiskopi kaksikvõimu alla. 1454 paavst kinnitas. Aga see Riiale ei meeldinud ja peagi tekkisid uued konfliktid. Vahepeal suured konfliktid ka piiskopi-ordu vahel. 1457 üldine maarahu ja status quo. Aga 1466 kaotas Ordu Preisimaast osa Poolale (Toruni rahu). Uuesti sõda ordu ja piiskopi vahel 1480 aastail. 1491 sai Riia lüüa ja Kirkholmi lepe taastati. Mõneks ajaks rahu. W. v Plettenberg (1494-1535) Liivi ordumeister – tegutses eelkõige Vene vastu. Aga tema ajal ei moderniseeritud (samal ajal Preisi osa sekulariseeriti). Probleemi lisas veel reformatsioon. Ordu sees toimus lõhe, aadelkond Liivimaal jagunes parteideks. Blanhenfeld võitles ordu vastu ka (Riia pp).
võtmist, kuid seda õigust talle ei antud. NSVL süüdistas Läänt, et see toob ÜRO vaid oma huvide kaitseks, sest peakorter rajati New Yorki. Sõja järel muudeti riikide piire: Itaalia pidi loovutama alasid Jugoslaaviale, Kreekale ja Prantsusmaale ning loobuma aladest Aafrikas; Ungari suruti 1938a piiridesse; Bulgaarialt võeti kõik vallutatud alad; Soome tunnustas Talvesõjajärgset piiri NSVL-ga ja loovutas Petsamo (põhjas); Saksamaa alasid anti Poolale ja osa Ida-Preisimaast NSVL-le (Kaliningrad); Island iseseisvus (Taani alt); Rumeenialt läks Bessaraabia NSVL-le, Saksamaa muretses endale uue tehnika ja sai majanduse käima. -------------------------------------------------------------------- Potsdami konverents Toimus 1945 aasta suvel Berliini lähedal. Osalesid NSV Liidu juht Stalin, USA uus president Harry Truman ja Suurbritannia peaminister W. Churchill, hiljem Clement Attlee. Põhiküsimus oli Saksamaa saatus. Saksamaa otsustati:
Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Reformatsioon võitis ennekõike Saksamaa põhja ja idapoolsetel aladel. 14 Reformatsiooni tulemusena loodud protestantlikud hertsogiriigid Läänemere ruumis Preisimaast kujuneb esimene luterlik riik Euroopas. Saksa ordu Liivimaa harust kujuneb Kuramaa hertsogriik. Armulauatüli Lutheri ja Zwingli vahel 1529. aastal kohtusid Luther ja Zwingli Marburgis (Marburger Religionsgespräch), kuid üksmeelele ei jõudnud. Lutheri meelest oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolseks mälestuspühaks.
väikeriikides.Kas Preisimaa siiski sobib Saksamaa juhtriigiks ? Suudab ta saksa riiklust koos hoida? Tuleb tõdeda, et Preisimaa ükskult võttes teistega võrreldes on kõige suurem nii territooriumilt kui rahvastikust e sõjaliselt kõige tugvam . Samas kui vaadelda Preisimaad ennast, siis näeme ,et Preisimaa on jagunenud Kahteerinevasse osasse : Ajalooline Preisi plu Brandenburg, mis on kindlasti maj Saksa mahajäänumaid osasid valdavalt agraarne saksamaa osa. Protestanlik osa Preisimaast ja protestantlus on tugevalt seotud Preisi kuningakojaga Hohenzolleritega. Teine osa on Preisimaa katoliiklium osa, maj jõukam , kuid ilma erilise pol hääleõiguseta. -> Preisimaa ürit kõrvaldada Reinimaa katoliiklaste hääle . Vaadates Preisimaad Saksamaa üldises kontekstis , tuleb Preisimaa maj nõrkus eriti hästi esile. Kesk Saksamaa katoliiklikud piirkonnad muutuvad palju jõukamaks, kui Preisimaa ( Maksavad suurema osa Saksamaa keisririigi osas eelarves)
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele
a Ukmerge lahing...... Personaalunioon Poolaga taastati. 1432.-1446. ..... 15.saj lõpust Leedu ajaloo sisemine teema sõda Moskvaga. Leedu-Poola unioon püsivalt olemas sest peale. Kõik valitsejad ühtlasi Leedu suurvürstid kui Poola kunnid. Aadli vabaduste ja õiguste kasvamine. Hakkab kujunema Rchesczpozpolita vabariik. Unitaarriik pole Leedu SVR kunagi olnud. Leedu aladel ei pruukinud kunagi kindel olla kuhu mis kuulus. Sigismund Vana likvideeris Saksa ordu Preisimaal. 1525.a sai Preisimaast Poola-L. vasallriik. Sigismund II Aug. (1548-1569, Poola-Leedu troonil lõppes Jaggeloonide dünastia, polnud ühtegi last laulatatud abikaasaga.)Ajal juba V.-Liivi sõda. Leedu Liivimaal alati oluline pol. tegur. 16.saj Leedu suurvürstid olid paavsti poolt kutsutud Riia peapiiskopkonna protektorid, kaitsjad. Rivaliteedi puhul oluline teema. 16.saj I poole jooksul Poola-Leedu mõju Liivimaale laieneb. Olemas ka dünastilised seosed. Viimane kunn Wilhelm oli...... sugulane. Enne Liivi sõda
06.1919 (237 poolt, 138 vastu). Allakirjutamine toimub Sarajevo atentaadi V aastapäeval 28.06.1919 Versailles' peeglisaalis. Versailles' rahulepingu sisu: 440 artiklit ja 200 lehekülge I osa: Rahvasteliidu põhikiri (Saksamaa sai liikmeks 1926). Saksamaa kolooniate haldamine ,,edumeelsetele riikidele" ehk Saksamaa kaotab oma kolooniad (mh Suurbritanniale ja Prantsusmaale). II-III osa: Uute piiride kindlaks määramine. Saksamaa loobub: Elsass-Lothringist, Lääne-Preisimaast (Poola koridor), Saksamaale (Preisimaale) kuulunud Poola alad. Korraldati mitmeid rahvahääletusi riikliku kuuluvuse üle vähemtähtsates piirkondades: Põhja-Schlesvigi; Belgia, Tsehhoslovakkia ja Leedu saavad väiksemaid Saksamaale kuulunud piirkondi; Saari maakond: 15 aastaks Rahvasteliidu valdusesse seejärel rahvahääletus (ühineb Saksamaaga 1935). Saari söekaevandus anti ajutiselt prantslaste kätte sõjakahjuhüvitise saamiseks.
Wilhelm IV, kes oma vaadetelt toetas pigem Metternichi süsteemi, andis käsu sõjaväel tagasi möörduda ning pöördus rahva poole väga sõbrlikult, austas hukkunuid(ehk märtsiohvrid). Ta nõustus konstitutsiooni väljatöötamisega, Saksamaa ühinemise plaaniga, Rahvuskogu kokkutulemisega(kõikjal üks kesksemaid nõudeid). Eesmärgiks oligi, et kõikides liidumaadest koguneksid saadikud, kes töötaksid välja konstitutsiooni ja viiksid läbi Saksamaa ühendamise. Kuulutas, et Preisimaast kasvab välja Saksamaa. Jällegi äärmiselt kiire sündmuste areng. Preisimaal pandi ametisse liberaalne valitsus, samuti ka mujal(Baieris, Hannoveris, Hessenis, Saksimaal). Need märtsivalitsused püsisid enamasti 1848a lõpuni ametis, kuni nad uuesti tagasi suruti. Toimuvad Rahvuskogu valmimised 18.mail 1848. Rahvuslik vaimustus oli väga suur. Rahvuskogu tuli kokku Frankfurtis. Ennekõike oli eesmärgiks välja töötada kõikide
Saksamaal võis olla maksmaalselt 100'000 meheline armee, neist ohvitsere kuni 4000. Lennuväge ega allveelaevu ei tohtinud omada. Pealvee laevastiku aluste arv oli samuti piiratud. Saksamaa pidi loovutama 1/8 oma territooriumist naabritele (Holland, Taani, Prantsusmaa (sai kõige rohkem), Austria, Tsehhoslovakkia). Prantsusmaa sai endale Alsace ja Lorraine kaevanduste piirkonnad. Saarimaa jäi Rahvasteliidu mandaat alaks. Samuti Klaipeda ehk Memel. Poola sai endisest Preisimaast omale nn Poola koridori. Sellega jagati Saksamaa kahte ossa. Danzig jäi vaba linnaks. Tsehhi sai sudeedi alad. Saksamaa kolooniad läksid Rahvasteliidu kontrolli alla. Reini jõe kaldale loodi demilitariseeritud tsoon, kus ei tohtinud olla relvastust ega sõjaväge. 10.09.1919 Saint-Germani leping - rahuleping Austriaga. 27.11.1919 Nevilly leping - rahuleping Bulgaariaga. 04.06.1920 Trianoni leping - rahuleping Ungariga. Ungari jäi ilma 1/3 territooriumist ja 1/3 rahvastikust
annaabi.ee 
