Liitlastele oli kahjuks ka nende omavaheline halb läbisaamine, kehv staabitöö ja nad ei suutnud ka keerukaid manöövreid vajaliku kiirusega ja kooskõlastatult sooritada. Prantslased olid aga kõrgelt motiveeritud, oma aja tipptasemel ohvitseride ja sõjaväeliste oskustega. Taktikalistelt oskustelt olid nad vaieldamatult parimad maailmas. See oli ühtlasi ka Napoleoni esimene positsioonilahing. Väed Vägede ja kaotuste arv on teatmeteostes ja ajaloolistes ülevaadetes natuke erinev. Prantslastel 65 - 75 000 (eri kirjanduse andmed ei ühti). Prantslased olid vähemuses 4:5 vastu. Liitlastel 70000 venelast, 15000 austerlast. Kaotused: Prantslastel 1300 langenut ja 7000 haavatut; liitlastel 16000 langenut või haavatut, 11500 vangivõetut. Lahing Liitlased (punane) ja prantslased (sinine) Austerlitzi lahingus 1. detsembril kell 18 . Lahingu alguseks paigutas Napoleon oma väed nii, et tema parem tiib oli selgeltnähtavalt nõrk. Goldbachi oja äärde oli
Esitasid rändlaulikud, Laulu süzee pidi veiderdajad,zõngloor(h olema tuttav is-huglaar,saks- spiilman. Kangelaseeposed 11-12saj Lauldi ette esitajal oli Rohkem säilinud Rolandi laul Rolandi eepos-räägib mingi pill harf viiul. prantslastel lauldi prantsuse rahva frankide vahelistst Teós oli liigendatud frankide kuningast eepos11saj lahingust.Karl suure Karl suurest ja tema kättemaks langenud rüütlitest- rüütite eest. peeridest.Klelle kulha kuulus ka Roland
kaitstes rakke vabade radikaalide kahjustuste või ülemäärase oksüdatsiooni eest. Lisaks sellele omavad antiosküdatiivsetes protsessides suurt tähtsust ensüümid, mille aktiveerumiseks on vajalikud seleen ning tsink, mistõttu nende vaegus organismis võib samuti mõjutada oksüdatiivseid protsesse. Oksüdatsiooni võivad intensiivistada kokkupuude mürgiste kemikaalide või päikesekiirgusega. Fakte: · Brokoli sisaldab antiosküdante ja aitab ära hoida nägemis häireid · Prantslastel on vähem südamehäireid kui mujal Euroopas ning arvatakse, et see on viinamarjade pärast(viinamarja seemed sisaldavad palju antioksüdante) · Pool klaasi mustikamahla annab sama palju antioksüdante kui 4-5 klaasi mis tahes teisi puuvilju. http://www.ttk.ee/~laine/antioksydandid/antioksdandid.html http://www.kasvaja.net/Antioks%C3%BCdandid/id/326/ http://www.terviseleht.ee/200030/30_antioksyd.php3 http://www.terviseleht.ee/200030/30_antioksyd.php3 http://www.minukyani
Inglismaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria. . 1805. aasta sügisel vallutas ta Viini jt. Austria alad. Varsti saavutas Napoleon jälle võidu Austerlitzi lahingus vene ja austria vägede üle. Waterloo lahing Napoleoni vägedel oli ü´lekaal nii meeste kui relvastuse, eelkõige suurtükkide osas, kuid siiski võidsid selle lahingu inglased. Sõja kaotus tähendas Napoleoni jaoks keisritroonist ilmajäämist-prantslastel polnud enam mingit lootust kogu Euroopat valitseda. Napoleoni surm Suri 51-aastasena. Surmatunnistusel mainiti maovähki, aga tal ei ilmnenud mingeid selle haiguse üldteada tunnuseid. Seetõttu oletab tänapäeva teadus, et suure tõenäosusega Napoleon mürgitati. Viimased tunnid olid väga vaevarikkad. Äge higistamine tõi kaasa voodilinade pideva vahetamise. Siis kaotas ta teadvuse. Hiljem avastati, et tal
1910-1913 oli ta New Yorgi senaator. 1913-1920 USA mereväe asesekretär. 1921 haigestus ta lastehalvatusse, veetes enamus 20. aastatest üritades end ravida, kui tulemuseta. 1929-1932 oli ta New Yorgi kuberner. 1932 võitis ta USA presidendi valimised. 1934-1936 viis ta läbi Uue Kursi poliitikat, mis aitas USA välja majanduskriisist. Tegevus 2. maailmasõja ajal · 1938-1940 Aitas salajaste läbirääkimistega prantslastel osta Ameerikast sõjalennukeid, eirates USA isolatsiooni poliitikat, Pariisi langedes suunati need lennukid Suurbritanniasse. · Juba 2. maailmasõja alguses alustas Winston Churchilliga läbirääkimisi, et leida mooduseid brittide aitamiseks. · Sept. 1940 allkirjastas Valikulise Treeningu ja Teenistuse seaduse, mis tähendas, et kõik mehed vanuses 21-35 pidid registreerima ennast nimekirja, kust valitsus loosiga värbas inimesi
Schlieffeni plaan. Kindral von Schlieffeni koostatud plaan nägi ette Prantsusmaa purustamise kuue nädalaga, et Saksamaa võiks seejärel koondada jõud Venemaa vastu. 3.augustil kuulutas Saksamaa Venemaa liitlastele Prantsusmaale sõja. Kui Saksa väes marsissid neutraalsesse Belgiasse, et rünnata prantslasi põhja poolt, põrkusid nad belglaste sihikindlale vastupanule. See aeglustas sakslaste edasitungi ja võimaldas prantslastel eesotsas kindral Joffrega oma jõud ümber korraldada. Saksamaa tungib Prantsusmaale Nüüd reageeris Suurbritannia vastavalt Londoni lepingule mis sõlmiti 1839. aastal, mille kohaselt kohustati kaitsma Belgia neutraliteeti. Nii kuulutaski Suurbritannia 4.augustil Saksamaale sõja. Inglased suundusid Belgiat kaitsma ja saatsid 100 000-mehelise Briti ekspeditsiooniväe ka Prantsusmaale, et aidata tõkestada sakslaste edasitungi Monsi ja Charleroi piirkonnas
Prantsusmaale. 1792.a juulis pöördus Seadusandlik Kogu rahva poole ja tuhanded vabatahtlikud astusid sõjaväkke. 1792.a suve lõpus alustasid Prantslased vastupealetungi. Prantsuse väed tungisid Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. 1793.a moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland omavahelise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Sellega pandi alus 1.Prantsumaa-vastasele koalitsioonilsõjale. Prantslastel tuli taas kaitsele asuda. 1793.aastal kandus sõjategevus uuesti Prantsusmaale. 1793.a septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, mis lõppes sissetungiga Hollandisse. Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks oli juba uute alade vallutamine. 1795.aastal sõlmisisd Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu. 1797.a tegid seda sama Austria. Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel, Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu
Villon on vahel tõsine ja harras, vahel küüniline ja rõve – talle pole miski püha. Rikkalikult on vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaalt. Sealsete laulude kuulsaim kogu on “Carmina Burana”. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise üliõpilashümni “Gaudeamus” algussõnad: “Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored!” Eepika Eepikas on valdavalt lühivormid, peamiselt satiirilise või lihtsalt anekdootliku sisuga värssjutustused – prantslastel fabliood, sakslastel švankid. Need on traditsioonilised rahva suus liikunud õpetliku sisuga naljalood, milles sarjatakse naiste truudusetust ja kirikumeeste liiderlikkust ning rahaahnust. Sageli koonduvad anekdoodid ja seiklused mõne populaarse tegelase ümber, näiteks saksa rändlauliku Strickeri švankidekogu “Papp Amis”. Paljud Amise seiklused omistatakse järgmistel sajanditel Alam-Saksa ja Flandria maailmakuulsale vembumehele Thyl Eulenspiegelile.
– Nad nägid seda ainsa päästmise vahendina revolutsioonil. Tagajärjed: 50 000 inimest hukati. 10. 9. Nov 1799, Seadusandliku Kogu hoone hõivamine Napoleoni vägede poolt. 11. Miks muutusi Prantsusmaa kaitsesõjad vallutussõdadeks? • Euroopa riigid ühinesid Prantsusmaa vastu, et likvideerida revolutsioonisaavutused. Prantsusmaa asus end kaitsma ja seejärel sissetungijaid karistama. • Oli näha, et paljud Euroopa rahvad ei ole oma valitsejatega rahul • Prantslastel tekkis soov hõivata uusi alasid ja kehtestada Euroopa enda ülemvõim • Esile oli kerkinud tugev ja andekas väejuht Napoleon. 12. Nimeta 5 revolutsiooniga kaasnevat muutust inimeste eluolus ja kultuuris. - Üldiseks kõnetlusvormiks sai „sina“. Varasemad olid „härra“, „proua“, „preili“ jne. Loobuti aristokraatlikust rõivamoest, mida hakkas asendama lihtrahva rõivastus. Rõhutati vooruslikkust
väed olid hommikuks kadunud. Venemaa oli taganenud Moskvasse. Kui Prantslased Moskvasse jõudsid oli linn tühi. Ainult üksikutes majades olid inimesed sees. Järgmise päeva hommikul vallandus Moskvas suur tulekahju kus põles maha peaaegu ,et pool linna. Venelased teadsid kindlalt ,et Prantslased panid linna põlema aga tegelikult tegi seda Venemaa ise ,et äratada vene rahvas viha Prantslaste vastu ,et nad tuleksid sõjaväkke. Prantslastel oli valida kas nad lähevad edasi oma vallutustega võ lähevad tuldud teed pidi tagasi. Nad langetasid otsuse teades ,et neid on rohkem ja see peab olema ime kui nad meid võidavad. Leipzigi linnas ootas ees jälle üllatavalt suur Venemaa armee. Venemaal oli jälle eelis ,sest nad olid valmistunud Prantslaste tulekuks. Prantsuse armee hävis.Reini jõest ida poole jäävad rahvad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt. Sõda kandus Prantsusmaale. 1814 aasta
kukutada hirmuvalitsejad ning seetõttu oli valmis abistama neid rahvaid, kes olid nõus neid selles aitama. II Vallutussõdade algus (lk 80) 1) Miks muutusid revolutsiooni kaitsesõjad vallutussõdadeks? · Euroopa riigid ühinesid Prantsusmaa vastu, et likvideerida revolutsioonisaavutused. Prantsusmaa asus end kaitsma ja seejärel sissetungijaid karistama. · Oli näha, et paljud Euroopa rahvad ei ole oma valitsejatega rahul · Prantslastel tekkis soov hõivata uusi alasid ja kehtestada Euroopa enda ülemvõim · Esile oli kerkinud tugev ja andekas väejuht Napoleon 2) Kuidas saad aru põhimõttest ,,Sõda peab end ise ära toitma."? Kõik vajalik tuleb hankida vallutavalt maalt, varastada, röövida. 3) Loetle riigid, kes kuulusid esimesse ja teise Prantsuse vastasesse koalitsiooni. III Revolutsiooniaegne eluolu (lk 81) TV 70
Sõjanduslikkud uuendused muutsid armee mobiilsemaks ja effektiivsemaks: kasutusele võeti vabalt liikuvad laskirid, paindlikum suurtükituli ja ahelike asemel rünnati kolonnidega. Samuti koos taktika uuendusega, tuli ka relvastikku uuenemine : võeti kasutusele relvadele kinnitatud täägid (bajonetid). Bajonetid olid eriti armastatud sõjaväelastega, sest kasutades neid nad tundsid end patriootidena. Relvastikku uuendused lubasid armee üksustele effektiivsemalt sõdida. Kuigi prantslastel oli oma viis kuidas võita nemad arvasid, et vaenlast on vaja ,,lüüa massiga". See taktika tõi kaasa väga suuri inimeste kaotusi. 3. Sõjakas sajand 18. 19. Sajandil oli euroopas peetud väga palju sõdu, neist olulisemad on: Napoleoni sõdad (1799 -1815); sõda Türgi vastu, mis oli aktiivne Venemaal (1806-1802, 1828-1829, 1877- 1878; Krimmi sõda (1853 - 1856); 1859a Sardiinia-Prantsuse sõda vastu Austria, 1866a. Austria-Preisi sõda; 1870-1871
on küll surelikud, kuid jumalikku päritolu kangelased, nagu Achilleus või Herakles. Saagad moodustavad vanaislandi kirjanduse kõige huvitavama osa. Need on proosas kirjutatud sugukonnakroonikad. Saagadest võib leida palju usaldusvärseid andmeid vikingiajastu eluolust, kommetest j. n. e. Omakeelseid kangelaslaule hakkasid looma ja kirja panema Lääne-Euroopa kõige arenenumad rahvad: prantslased, hispaanlased, sakslased, itaallased. Kõige rohkem on säilinud prantslastel, kes nimetavad neid chanson de geste. Vanim ja kuulsaim on "Rolandi laul" - mille aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu. See on 4002-st värsist koosnev poeem. Roland oli keskajal väga populaarne kangelane ka saksa, hispaania ja itaalia loomingus. Hispaania kangelaseeepos "Laul minu Cidist" on loodud XII saj. Sakslaste kuulsaim keskaegne eepos "Nibelungide laul" pärineb XIII saj. Tema populaarsus Saksamaal on alati suur olnud
nad neid uudiseid edasi. Zonglöör esines tavaliselt üksi, igat rolli luges erineva hääletooniga. 12 saj zonglöörid olid kirjaoskamatud, nad õppisid kõik pähe. Kangelaseepose keskskesk kohaks kangelane , kes peab läbi elama väga palju katsumusi oma maa ja rahva nimel. Kangelaseepose tunnused: Ülev tundetoon, üleloomulikkus, kordused, sõnastus arhailine. Kõige rohkem on kangelaslugusi säilinud prantslastel, räägib Karl Suurest ja rüütlitest , ,,Rolandi laul "kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus 11 saj. Karl suure hispaania sõjakäik, kangelaslik, ülistav tõsine, vähe muinasjutu pärasust, armastus teema puudub, Roland oli eeskuju rahvale ja väga pop. Rolandi lauluga hakkab prantsuse kirjanduse algus. Laul minu cidist pärineb 12 saj , räägib oma maast ja rahvast. Peategelane Cid, ta on väga armastud rahva sangar
septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele II etapp · Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks · USA sekkumise ajendiks oli Tonkingi lahe intsident · 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt
See ei meeldinud aga teistele Euroopa riikidele, seega nad valisid ka teise paavsti ning seega tegutsesid koos kaks paavsti. Milline oli 100-aastase sõja peamine põhjus? Kui suure ala vallutasid inglased pärast 1415. aastat? - Prantsusmaa konfiskeeris viimase Inglismaa valduse - Akvidaania - kättemaksusks alustas Inglismaa 1337.aastal sõda Prantsusmaa trooni pärast. - Pariisi ja Orleansi. Millist rolli mängis Jeanne d’Arc sõjas? Mis temast sai? - aitas prantslastel tagasi vallutada Orleansi, andis prantslastele juurde enesekindlust, plaaniti tagasivallutada ka Pariis, kuid see ebaõnnestus. - ta vangistati inglaste poolt, süüdistati ketseruses ning põletati tuleriidal. Mida saavutas Prantsusmaa, võites 100-aastase sõja? Millised uued relvad võeti selle sõja ajal kasutusse? - sai tagasi kõik oma valdused, mis olid ennem olnud Inglismaa käes. - tulirelvad (püssid, suurtükiväed). Millal domineeris ehituskunstis gooti stiil
2. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa- Prantsuse piiril ning seal purustada. 3. välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3 - 4 kuud. · Prantsusmaa: 1. Saksamaa vastaseid sõjaplaane tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. Prantsuse-Preisi sõjas; kokku oli prantslastel üle 20 plaani, milles kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. 2. Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). 3. teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. · Venemaa: 1
Kergejõustiku kui iseseisva spordiala tekkimine ja võidukäik Sissejuhatus Enamus maailma rahvaid on tuletanud kergejõustiku nime kreekakeelsest vastest athlesis. Sellega tähistasid hellenid võistlust või harjutust, mis tegi noorukitest kehaliselt hästiarenenud ja tugevad mehed, nn. Atleedid. Üle maailma on kergejõustikul erinevaid nimetusi, kuid siiski aluspõhi jääb samaks. Inglastel athletic, prantslastel athletisme, sakslastel athletik, hispaanlastel athletismo, selliseid näiteid on veel palju. Ei saa märkimata jätta, et atleetikal on veel praegu ka laiem tähendus, hõlmates jõustikku või üleüldist sporti. Säärane kokkulangevus ei ole juhuslik. 80-90 aastat tagasi, kui kaasaegsed spordialad hakkasid Briti saartelt igasse maailmakaarde levima, võis pidada kergejõustikku tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise
väitis et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid vabadustest ilma jätnud. Locke rõhutas inimese enda kogetud aistingute tähtsust ja elu vältel saadud kogemuste ühendamist mõistuse abil. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglosaksi maades. Juhtiv roll oli ka prantslastel ja inglastel. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute-, ühingute- ja südametunnistusevabadust. Enamik liberaale arvas, et oma ideaale suudavad nad ellu viia rahulikul teel. Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli kirjanik ja poliitik Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes pooldas konstitutsioonilist monarhiat, kuid
Hiina sõda 1946-1954: Dien-bien-phu lahingu 1954 kaotasid prantslased. Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: 1. Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi kommunistlik ehk sotsialistlik 2. Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon kapitalistlik 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 Khe Sanh piiramine. Langevarjud varustusega Ameerika sõduritele. Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli nn Tonkingi lahe intsident. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja- Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu, pärast mida võttis Kongress vastu resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks
piimakohvist. Lõunasöök algab suupistete või eelroaga, millele järgnevad kala-, liha- või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid. Toidu kõrvale juuakse veini ja mineraalvett, söögikorra lõpetuseks aga espresso kohvi. Õhtuks süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja leiba. Pidulikku õhtusööki alustatakse alati aperitiiviga ning ka eelroogadel on sel puhul kindel koht. Kuna Prantsuse köögikunst on üks maailma tuntumaid, siis on prantslastel ka ülirohkesti erinevate nimetustega söögikohti. Näiteks kohvikud, püstijalasööklad, iseteenindatavad kohvikud, maantee-äärsed sööklad, maakondlikud kõrtsid, pubisarnased baarid, teemajad, pannkoogikohvikud, harilikud restoranid, kõrgtaseme restoranid. Supid Suppidest eelistatakse puljongeid ja püreesuppe, kuid väga populaarsed on ka kreemisupid. Kõige tuntum supp on paks kalasupp( bouillabaisse), mida eri piirkondades valmistatakse erinevalt. Populaarsed on veel
4 Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi, sealt ei oodatud rünnakut, mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed Saksa-Prantsuse piirini ning seal purustada. Välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3 - 4 kuud. PRANTSUSMAA Saksamaa vastaseid sõjaplaane tehti alates lüüasaamisest 1871.a. Prantsuse-Preisi sõjas. Kokku oli prantslastel üle 20 plaani, milles kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin. Prantsusmaa lootis sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel. Teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. VENEMAA Loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega
kus tal tekkis sügavam huvi filosoofia vastu. 1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas õppima Louis-le-Grand'i lütseumis. 1957 abiellusid Jackie Derrida ja Marguerite Aucouturier Cambridge'is ja sõitsid siis tagasi Prantsusmaale. Derrida võeti sõjaväkke ja saadeti Alzeeriasse, kus käis sõda. Derrida suhtumine Alzeeria sõtta oli liberaalne, ta oleks eelistanud kompromissi, mis oleks võimaldanud Alzeeria prantslastel elada ka iseseisvas Alzeerias. Nõnda aga ei juhtunud, tema vanemad jäid oma varast ilma ja kolisid pärast sõja lõppu Nice'i, mis sai paljude Alzeeria põgenike uueks elupaigaks. 1960-1982 1960 sai Derrida Sorbonne'is filosoofia lektori koha. 1963 sündis Jacques ja Marguerite Derridal poeg Pierre, 1967 poeg Jean. 1967 ilmus Derridal lühikese aja jooksul kolm raamatut: temaatiliselt rikas esseekogu ,,Kiri ja
Ühiskondlikuks probleemiks kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Sellest kujunes välja liberaalide ehk vabaduse pooldajate liikumine. Liberalismi märksõnadeks olid "vabadus, võrdlus, vendlus ". Liberaalide põhiline nõudlus oli üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna- trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust. Liberaalide liikumistel oli põhiroll inglastel ja prantslastel, kuid järgijaid leidus ka teistes maades. Liberalismi rajajaks peetakse John Locke´i. Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes rõhutas üksikisiku põhivabadusi. Liberaalide hulka kuulusid ka kuulsad prantsuse ajaloolased Guizot, Thierrz jt, kes uurisid Suurt Prantsuse revolutsiooni, koostades ajalookäsitlusi ning võtsid kasutusele mõiste klassivõitlus. Klassideks nimetasid nad suuri, vastandlike huvidega
6. DEKLARATSIOONI TULEMUS Tänu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"ile võeti 1791. aastal vastu uus põhiseadus, millega algas n-ö vabariiklik mõtlemine. 1792 aasta augustis interneeriti kuninglik perekond ning Louis XVI kaotas Prantsusmaa trooni. Samas, võib selle põhjuseks tuua ka kuninga eitav suhtumine revolutsiooni, Ameerika Ühendriikide abistamine kodusõjas, mille tulemusena tekkis majandusraskus ja toidunappus. 20 See deklaratsioon aitas prantslastel kujuneda rahvuseks ning aitas kaasa ka teiste rahvuste ärkamisele, näiteks Ladina-Ameerikas revolutsiooniline liikumine, uued riigid, rahvused, Kreeka vabadusvõitlus, Eestis rahvuslik ärkamine. Valgustusideoloogia levik kujunes teadvuses prantslastel. Suured ja üllad ideed inimeste võrdsusest, õigusest vastu panna rõhumisele ja vabadusest kui inimeste loomulikust seisundist levisid üle maailma. 21
ühe suure pealetungiga. Idas oli kavas pidada kaitsesõda, kasutades eelkõige austria- Ungari vägesid ning enda sõdureid võimalikult vähe. Läbinud Belgia, lähenesid prantslased juba Priisile. Prantsuse vägede ülemjuhataja palus venelastel tegevust intensiivistada, et sakslased osa oma vägedest idarindele saadaksid. Venemaa plaan oli tungida peale Galiitsias, Poolas ja Kuramaal. Venemaa pealetung nõrgestas sakslaste survet Prantsusmaal. Prantslastel tekkis võimalus anda tagasilöök Marne'i lahingus (5.-9. sept), peatades sakslaste pealetungi ning sundides neid taganema Aisne'i jõeni. Läänerinne stabiliseerus. Ka idarinne stabiliseerus 1915 Läänerindel ei suutnud kumbki pool eriti suurt edu saavutada. Kaitsevahendid olid tugevamad kui rünnakuvahendid. Kõik pealetungikatsed lõppesid suurte kaotustega, kuid edu ei toonud. 22. aprillil kasutasid sakslased Ypres'i lähedal esimest
12.Indo-Hiina sõda. Kommunismi edasise leviku takistamine, demokraati levitamine. Indo-hiina soda 1945-1954. Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi – kommunistlik ehk sotsialistlik Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon – kapitalistlik. 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas – see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Lõuna-Vietnami kommunistide nimetus oli vietkongid. 13. Iisraeli riigi väljakuulutamine Palestiinas. ÜRO võttis vastu otsuse luua ajaloolisele kodumaale Juutidele Iisraeli riik. Araablased ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama, järgmisel päeval ründasid iisraeli. . (14 mail 1948 kuulutati välja juutide riik
Kolossi pöiad, mis "ise juba ületasid paljusid kujusid", olid stabiilsuse mõttes tugevasti alusele toetatud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsiooni. Kuju seisis praeguse muuli lõpus.( Kinggi 1996:115-125) PHAROSE TULETORN ALEKSANDRIAS Pharose saar asus Egiptuse linna Aleksandria ees. Tuntuks sai saar sinna püstitatud majaka tõt- tu, mis on arvatud seitsme maailmaime hulka. Tema nimi elab praegugi mereäärsete rahvaste keeltes: prantslastel on majakas "phare", hispaanlastel ja itaallastel "faro", inglise poeedid ütlevad "pharos". Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste kal- jude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on
Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril ning seal purustada. välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3 - 4 kuud. Prantsusmaa sõjaplaan Saksamaa vastaseid sõjaplaane tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. Prantsuse-Preisi sõjas; kokku oli prantslastel üle 20 plaani, milles kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). Teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid seda ei usutud. Venemaa sõjaplaan
Waterloo lahing 1815. aastal toimunud Euroopa jagamist otsustav Waterloo lahing oli suur standardiseerimise võidukäik ja selle valdkonna olulisuse demonstratsioon. Nimelt oli Napoleoni vägedel ülekaal nii meeste kui relvastuse, eelkõige suurtükkide osas, kuid siiski võitsid selle lahingu väiksemaarvuliselt esindatud olnud inglased. Põhjus selles, et Wellingtoni vägede erinevad suurtükid kasutasid ühesuguseid mürske, mis võimaldas neid optimaalsemalt kasutada ja jagada. Kui prantslastel ühe suurtükimargi mürsud otsa lõppesid, olid seda tüüpi relvad mängust väljas. Sõja kaotus tähendas Napoleoni jaoks keisritroonist ilmajäämist, prantslasel polnud enam mingit lootust kogu Euroopat valitseda. 6 3. ISIKLIKKU Napoleon oli ka abielus ja lausa kaks korda. Esimest korda abiellus ta noore kindralina 1796. aastal revolutsiooni ajal hukatud krahv Beauharnaise lesega Josephine
Waterloo lahing 1815. aastal toimunud Euroopa jagamist otsustav Waterloo lahing oli suur standardiseerimise võidukäik ja selle valdkonna olulisuse demonstratsioon. Nimelt oli Napoleoni vägedel ülekaal nii meeste kui relvastuse, eelkõige suurtükkide osas, kuid siiski võitsid selle lahingu väiksemaarvuliselt esindatud olnud inglased. Põhjus selles, et Wellingtoni vägede erinevad suurtükid kasutasid ühesuguseid mürske, mis võimaldas neid optimaalsemalt kasutada ja jagada. Kui prantslastel ühe suurtükimargi mürsud otsa lõppesid, olid seda tüüpi relvad mängust väljas. Sõja kaotus tähendas Napoleoni jaoks keisritroonist ilmajäämist, prantslasel polnud enam mingit lootust kogu Euroopat valitseda. 6 3. ISIKLIKKU Napoleon oli ka abielus ja lausa kaks korda. Esimest korda abiellus ta noore kindralina 1796. aastal revolutsiooni ajal hukatud krahv Beauharnaise lesega Josephine
2. koalitsioon 1798 · Venemaa · Austria · Türgi 14. Üleminek revolutsioonisõdadelt vallutussõdadele: miks? · Euroopa riigid ühinesid Prantsusmaa vastu, et likvideerida revolutsioonisaavutused. Prantsusmaa asus end kaitsma ja seejärel sissetungijaid karistama. · Oli näha, et paljud Euroopa rahvad ei ole oma valitsejatega rahul · Prantslastel tekkis soov hõivata uusi alasid ja kehtestada Euroopa enda ülemvõim · Esile oli kerkinud tugev ja andekas väejuht Napoleon 15. Selgita, mida tähendavad järgmised hüüdlaused. Millistes oludes nad kasutusele tulid? · "Isamaa on hädaohus!" Ülekutse esitati seoses Prantsusmaa halva olukorra tõttu sõjas, mille Seadusandlik Kogu kuulutas Austriale. 1792. aastal reageerisid tuhanded vabatahtlikud üleskutsele astudes sõjaväkke.
Kuna augustis olid Ing ja Poola sõlminud liidulepingu, siis Ing nõudis Saksamaalt vägede väljaviimist Poolast. · 3.septembril kuulutasid Ing ja Pr Sxm-le sõja. Läänerindel algas nn kummaline sõda (Sitzkrieg)- sõda oli küll välja kuulutatud, kuid sõjategevust Sxm vastu ei alustatud. Ing ja Pr lootsid, et Sxm tungib edasi NSVL-i ja purustab sealse kommunismi. Vaenupooled istusid vastastikku kindlustustes (Magino liin prantslastel ja Siegfriedi liin sakslastel) ja pidasid propagandasõda (lendlehed, muusika) · 9.aprillil 1940 tungiti Taani ja Norrasse ettekäändega kaitsta nende riikide neutraliteeti Inglismaa sissetungi eest. Taani vallutati mõne tunniga. Norra alustas vastupanu ja alistus juunis. · 10.mail 1940 alustas Sxm pealetungi Läänerindel (plaan "Gelb" oli Pr vallutamiseks valmis juba oktoobris). Kiiresti okupeeriti Holland, Belgia. Luxenburg. Liitlaste kotti jäämine
Pigem hirmutasid need inimesi vaimselt, kuid hiljem on osutunud need äärmiselt vajalikeks relvadeks. Kui võrrelda tanke, siis kõige kiirem oli sakslaste tank, mis oli inglaste tankist ligi 3 km/h kiirem, mis tähendas, et 24 tunniga läbis A7V ligi 72 kilomeetrit rohkem. Üks põhjusi, ilmselt miks sakslaste tankid niivõrd kiired olid peitus nende mootoris. Neil oli kasutada kaks 100 hobujõuga mootorit, 9 samas prantslastel oli vaid üks 55 hobujõuga mootor. See andis sakslastele võimaluse inglaste tanke jälitada. Prantslaste tankid kaalusid ligi 20 tonni vähem, kui sakslaste tankid, kuid erilist edu nad sellega ei saavutanud. Sakslaste tankidel oli ka kõige paksem soomus ning see tähendas seda, et ka meeskonnal tankis oli julgem olla, sest nad tundsid end rohkem kaitstuna. Minu arvates võib öelda seda, et sakslaste tankid olid peaaegu igas elemendis parimad.
· kordused, püsimotiivid ja epiteedid · jutustamisviis on aeglane ja rahulik · sõnastus on arhailine ja lihtne või siis pidulik · esitaja kasutas pilli(keelpill); meloodia kordus · kui ettekannet ei jõutud õhtuks lõpetada, jätkus see järgmisel päeval · teos oli liigendatud ja üksikosad olid iseseisvad · kõige rohkem keskaegseid kangelaslaule on säilinud prantslastel 4. ,,Rolandi laul" · prantususe rahvaeepos 11. saj · kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganeloni reetlikkust, Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest · süzee aluseks on Karl Suure Hispaania-sõjakäik, mis lõppes mauride võiduga · lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil, heroiline, ülev tõsidus; armastuseteema puudub
1957 abiellusid Jackie Derrida ja Marguerite Aucouturier Cambridge'is ja sõitsid siis tagasi Prantsusmaale. Derrida võeti sõjaväkke ja saadeti Alzeeriasse, kus käis sõda. Tal õnnestus saada õpetajakoht Koléa väikelinnas, sinna jäi ta ajateenistuse lõpuni 1959. aastal. Derrida suhtumine Alzeeria sõtta oli liberaalne ja lähenes Albert Camusseisukohtadele, ta oleks eelistanud kompromissi, mis oleks võimaldanud Alzeeria prantslastel elada ka iseseisvas Alzeerias. Nõnda aga ei juhtunud, tema vanemad jäid oma varast ilma ja kolisid pärast sõja lõppu Nice'i, mis sai paljude Alzeeria põgenike uueks elupaigaks. 4 1.2 19601982 1960 sai Derrida Sorbonne'is filosoofia lektori koha. 1962 lõpetas ta Husserli ,,Geomeetria algupära" tõlke (L'origine de la géométrie), see ilmus koos tavatult mahuka eessõnaga ja võeti asjatundjate ringis väga soodsalt vastu
/ P.Gezanne: maastik, natüürmort, portree, alguses tumedad pärast heledad värvid, binokulaarne nägemine „õunakorv“ „moodne olympia“ „suplevad naised“ KUNST 19 JA 20.SAJ VAHETUSEL Erines kõigest muust. Väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel ebaselge, Realistid ja impressionistid, Klassitsitid. SÜMBOLISM- pole stiil, vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool, fantaasia, salapära/ Juugendstiil/ Postimpressionism-Prantslastel/ Positivistlik ideoloogia, Uusromantism, Kunst annab elule mõtte, Sümbolism-sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses, Elu on müsteerium, Stiil ei olnud sümbolismis nii oluline, Roosiristlaste salong Kunstnikud: Pierre Puvis de Chavannes(“The Dream”) Gustave Moreau (“Rändav poeet”) Odilon Redon (“Metsa hing”) Ferdinand Hodler (1853-1918) “Päev” Jan Toorop (1858-1928)“Kolm pruuti” Arnold Böcklin (“Surnute saar”) James Ensor
Hall: erinevates kultuurides erinevad tegevused erinevates vööndites (näiteks sotsiaalne suhtlus võib sisaldada puudutamist).Samas võiks ka öelda, et vööndite pikkused erinevad. W.H. Auden: Thirty inches from my nose The frontier of my person goes All the untilled air between Is private pagus or demesne. Stranger, unless with bedroom eyes I beckon you to fraternize Beware of rudely crossing it. I have no gun, but I can spit. Isiklik ruum ameeriklastel umbes 60 cm kuni 1 meeter, prantslastel (ladinlastel) pool sellest, araablastel paar tolli (peab saama hingeõhku tunda usalduse küsimus). Individualistidel distantsid pikemad kui kollektivistidel. (Samas: kollektivism/individualism erinevatel tasanditel individuaalne, perekond. Ühiskond nt eestlased on perekondlikul tasandil pigem kollektivistid see väljendub ka koduses ruumikäitumises). "Mull" inimese ümber põhiliselt protestantlikel põhjarahvastel (skandinaavlased, anglo- ameeriklased)
15.saj rüütlitel täisraudrüü, muutusid kohmakaks ja raskeks. Saja-aastane sõda. 1337-1453 Inglise kuningad said endale abielude kaudu suure osa Prantsusmaast, millest osa maid võideti tagasi. Inglise kuningal Edward III-l oli võimalus pärida Prantsusmaa troon, kõrgaadlikud sellega ei leppinud, et riigid ühendatakse. Puhkes sajandi sõda. Inglased edutsesid tänu vibuküttidele, kes 1346 Crecy ja 1356 Poitiers'i lahingus prantsuse väed purustasid. Katk andis võimaluse prantslastel maad tagasi saada. Uus pealetung Henry V juhtimisel 1415aastal. Sõlmis liidu Burgundiaga. Vallutati Pariis, suunduti Orleansi. Prantslaste vägede etteotsa pandi Champagne talutüdruk Jeanne d'Arc, kes väitis, et Jumal saatis ta oma maad päästma. See tõi sõjategevusse pöörde. Jeanne d'Arc e Orleansi Neitsi langes 1430 reetmise tõttu burgundlaste vangi ning hukati tuleriidal nõia ja ketserina. 1453 sõda vaibus ning inglastele jäid vaid Calais kindlus.
käskijanna". See teos oli aastakümneid itaalia rändtruppide kavas ja mõjutas sellega ooperikunsti kogu Euroopas. Kuid uus zanr ei tulnud muusikasse kaugeltki valutult. Kõige teravam oli konflikt Prantsusmaal (tuntud ka bufoonide tüli nime all, 1752 Pariisis). Seal seisis Jean-Philippe Rameau Lully-aegsete traditsioonide eest, tema ägedaim vastane oli aga filosoof ja kirjanik Jean-Jacques Rousseau, kes kuulutanud koguni, et prantslastel pole üldse muusikat ja et prantsuse keel kunstlaulule ei sobigi. Samal aastal kirjutas Pergolesist vaimustunud Rousseau laulumängu ,,Külaennustaja", millest saigi alguse prantsuse opera comique. Sakslased lähtusid oma ooperiloomingus prantsuse eeskujudest, nende zanr kandis nime Singspiel. Saksamaal jäi see zanr siiski pelgalt meelelahutuslikuks, Austrias oli aga toetatud keisri (Joseph II) poolt
plejaadile. Napoleon saavutas oma kuulsamad võidud lahingutes nagu Marengo, Ulm, Jena- Auerstedt, Friedland ja Wagram. Ta teadis, mida teha, et tema sõjavägi oleks võitmatu ja selle poole ta pürgis ja sai sellega hakkama. Ta ilmselt uskus ja teadis, et tema sõjavägi on piisavalt tugev, et võidelda Euroopas. Ilmselt ta ka teadis, et talle tekib tänu nendele sõdadele palju vaenlasi, mis ka juhtus. Austerlitzi lahing toimus 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures. Prantslastel oli 75 000 meest ja vastasteks oli 70 000 venelast ja 15 000 austerlast. Sõja alguses paigutas Napoleon oma väed nii, et vaenlastele näiks tema parem tiib nõrgem. Sellega oli ta saavutanud vaba ühendustee Viiniga. Ta viis oma väed eemale olulistest lahingukohadest, et näidata nagu ta põgeneks. Liitlastele näis nagu paneks Napoleon suuremat rõhku vasakule tiivale. Vene ülemohvitser Mihhail Kutuzov arvatavasti nägi Napoleoni taktika läbi, kuid tema liitlased ei
Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril ning seal purustada. välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. · Prantsusmaa: Saksamaa vastaseid sõjaplaane tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. Prantsuse-Preisi sõjas. kokku oli prantslastel üle 20 plaani; kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn. passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. · Venemaa: loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud
Peale seda põgenesid austrialased. Olenemata Tilsiti rahust Venemaaga on Prantsusmaal plaan 1811aastal rünnata Venemaad.1812saab see teoks.Prantsusmaal oli 600000meest,Venel oli 3 armeed sest ei teatud kust rünnatakse.Napoleoni teooria oli,et suvega saaks see lahing läbi sest siis ei pea ta mõtlema talveriiete peale ega muu sellist.De Tolly aga oli kaval,taganes.Seda vaadati imelikult ning tema asemele võeti Kutuzov.Kes kasutast samat võtete.Jõuti juba Moskvasse välja,Prantslastel oli hea meel,kuid varsti mõisteti et talv on peaaegu käes ning nad peavad ise taganema.Prantsusmaale tagasi jõudes oli neil vaid 80000meest. 1813aastal sai Prantsusmaa kokku 200000meest.Tuli aga kaotus Venemaale Leipzigi lahingus.1814tungisid võõrdväed Prantsusmaale ning samal aastal loobus Napoleon troonist,kuna olukord oli väga halb. 13.Napoleoni Venemaa sõjakäik. 1811aastal tekkis plaan teha Venemaale sõjakäik.1812hakati seda ellu viima.Jaanipäeva
● Lõuna-Vietnam ○ toetasid USA, Lõuna-Korea, Austraalia, Tai, Uus-Meremaa, Filipiinid b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas); Indo-Hiina sõda 1946-1954: ● Vietnam oli Prantsusmaa koloonia ● Septembris kuulutati välja Vietnami Demokraatlik Vabariik ○ Prantsusmaa ei tunnustanud seda ● Järgnes sõda, kaotajaks Prantsusmaa ● 1954. aastal jagunes riik kaheks: Põhja-Vietnamiks ja Lõuna-Vietnamiks ● prantslastel polnud enam jõudu, asemele tulid ameeriklased ● Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973: ● 1964. aastal sai Tokingi lahe intsident USAle ajendiks sõja alustamisel ● 1965. aastal alustas USA Vietnami pommitamist ● 1968. aasta My Lai veresaunas USA vägede poolt sai surma 347 tsiviilisikut ● 1969. aasta teavitas USA president Nixon rahukõnelusest Põhja-Vietnamiga c) ameeriklaste protest Vietnami sõja vastu; ● hipiliikumised- maailma rahu
Carpaccio - väga populaarne Itaalia suupiste (hääldus:karpatsho), mis kujutab endast pipra, sidrunimahla ja oliiviõliga maitsestatud veisefileed. Cheddar - kollaka värvusega, naturaalse koorega, poolkõva Inglise lehmapiimajuust. Chorizo vürtsikas sealihavorst Carpaccio imeõhukesed (oliiviõli ja sidrunimahlaga) maitsestatud liha- või kalalõigud Crème Caramel - Tagurpidi karamellipuding, mis pärast küpsetamist kummutatakse serveerimisalusele, karamellikiht peal. Prantslastel on crème caramel ja hispaanlastel crema catalana, mis on sisuliselt üks ja seesama. Mõni valmistab seda magustoitu rammusa koorega, teine jälle lahjemalt. Cappuccino - Itaalia kohv, mis saadakse, lisades tassile mustale kohvile espressomasina aurutorus kuumutatud piima, kohvile võib puistada kakao-, kohvi- või kaneelipulbrit. D Dattel puuvili, kasutatakse nii värskelt, kui ka kompottides. Dijoni sinep - Prantsusmaalt pärinev kange sinep, mille eripäraks on sinepipulbri segamine
rünnakut ei oodatud), möödumine Pariisist ja Prantsuse vägede surumine vastu kindlustusi SaksaPrantsuse piiril ning seal nende purustamine. · välksõda Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 34 kuud. Prantsusmaa: Plaan 17 · Saksamaa vastaseid sõjaplaane oli tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. PrantsusePreisi sõjas. · kokku oli prantslastel üle 20 plaani, kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. · PrantsuseSaksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn. passiivse kaitse strateegiast (prantslased lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). · teati ka sakslaste Schliffeni plaanist, kuid seda ei usutud ega võetud tõsiselt. (PrantsuseSaksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid
23. oktoobril 1955 toimunud referendumil tulemusi võltsiti, loodi Vietnami Vabariik, mille presidendiks sai Ngo Dinh Diem. Ta valitses autoritaarselt ja onupojapoliitikaga, pidevalt piinati ja tapeti ,,kommunismis kahtlustatavaid" ning kiusati taga ühiskonna enamuse moodustanud budiste. USA toetas tema poliitikat, sest neil polnud muud valikut. Kuigi 1954. aastal otsustasid suuriigid, et 1956. aastal korraldatakse vabad valimised ja Vietnam ühendatakse taas, seda siiski ei juhtunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimisel enam piisavalt jõudu ning neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Lisaks oli kahe Vietnami vahel puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Dien Bien Phu lahing 13.märts-7.mai 1954 Vietnami RV ja Prantsuse vägede vahel Loode-Vietnamis. Dien Bien Phu asub Vietnami loodeosas ja on igast küljest dzungliga piiratud. Vietnamlastele on Dien Bien Phu koht, kus saavutati üks suurimaid võite rahvusliku
Kolossi pöiad, mis "ise juba ületasid paljusid kujusid", olid stabiilsuse mõttes tugevasti alusele toetatud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsiooni. Kuju seisis praeguse muuli lõpus.( Kinggi 1996:115-125) PHAROSE TULETORN ALEKSANDRIAS Pharose saar asus Egiptuse linna Aleksandria ees. Tuntuks sai saar sinna püstitatud majaka tõttu, mis on arvatud seitsme maailmaime hulka. Tema nimi elab praegugi mereäärsete rah- vaste keeltes: prantslastel on majakas "phare", hispaanlastel ja itaallastel "faro", inglise poee- did ütlevad "pharos". Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähene- mine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on
Ilmselt ta ka teadis, et talle tekib tänu nendele sõdadele palju vaenlasi, mis ka juhtus. Austerlitzi lahing toimus 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures 8. Eelnevalt oli Bonaparte võitnud austerlasi Ulmi lahingus ning ettevaatlik Vene vägede ülemjuhata Mihhail Kutuzov tõmbus nüüd oma vägedega itta tagasi. Sellega jättis ta kõik sealsed laskemoonalaod vaenlasele. Napoleon soovis kiirelt pidada maha suure sõja kuna ta kartis, et varsti austerlaste väed koonduvad taas. Prantslastel oli 75 000 meest ja vastasteks oli 70 000 venelast ja 15 000 austerlast. Sõja alguses paigutas Napoleon oma väed nii, et 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Austerlitzi_lahing vaenlastele näiks tema parem tiib nõrgem. Sellega oli ta saavutanud vaba ühendustee Viiniga. Ta viis oma väed eemale olulistest lahingukohadest, et näidata nagu ta põgeneks. Liitlastele näis nagu paneks Napoleon suuremat rõhku vasakule tiivale. Vene ülemohvitser arvatavasti nägi Napoleoni taktika
nähtus. Samas Hennoste (2002- 1119) on ka eristanud kolm põhjust suulise keele uurimiseks. Ühest küljest suulise kõne all võiks välja tuua kvalitatiivseid ja kvantitativseid erinevusi. Teiseks on vaadelda linnades kõneldava nii nimetatud tänavakeele uurimine hk argikeele tema võrdlemine kirjakeele ja vanade kohamurretega. Kolmandaks aspektiks on käsitada suulist kõnet ehk argoot kui kultuurilist, sotsiaalset ja situatiivset tegurit. Niisiis, prantslastel on olnud termiin ,,argoo", inglisekeelne vaste on ,, slang", aga eesti keele terminoloogiasse sellist sõna pole veel keegi sisse viinud. Umbes 1950- ndatel on vene keele vahedusel tuli käibele selline mõiste nagu ,,zargoon". Mis puudutab eestikeelsesse kirjandussesse, siis siin aktsepteeriti sõna ,,släng" 1968.aastal ajakirjas ,,Mana". (Tender KK1994: 293) Suulise kõne all on mõeldud palju mitmesuguseid uurimusi: kirjakeele, murde,
annaabi.ee 
