ESIMESE MAAILASÕJA ALGUS (0)

ESIMESE MAAILASÕJA ALGUS
Austria-Ungari keisririigi troonipärija, erthertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 1914. aastal päästis valla kõige verisema sõja inimkonna senises ajaloos.
Suurbritannia kaubandustegevuse ja kolooniate pärast kadedust tugev Saksamaa, kellel oli juba maailma suurim sõjavägi, oli hakanud rajama ka oma sõjalaevastikku. Keiser Wilhelm teise agresiivne poliitika tegi muret paljudele Euroopa riikidele. 1914. aastale eelnenud aastatel käis Suurbritannia ja Saksamaa vahel lausa võistlus, kumb ehitab paremaid sõjalaeva. Suurenes ka Euroopa riikide rivaalitsemine kolooniate ja sõjalise võimsuse nimel ning nii koondusidki Euroopa riigid mitmesse liitu.
Sõjalised liidud
Üks tähtsamaid ühendusi oli Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari moodustanud Kolmikliit. Ühe liitu kuuluva riigi ründamise puhul olid tema liitlased kohustatud tulema rünnatavale appi. Liidu eesmärk oli blokeerida Venemaa võimalikud agressiivsed sammud Balkanil .
Kuidas sõda sai alguse
Sõda algas pärast seda, kui serbia terrorist Gavilo Princip 28. juunil 1914 Sarajevos revolvrilaskudega Austria-Ungari troonipärija, erthertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa. Seepeale kuulutas Austria 28.juulil Serbiale sõja. Vene tsaar Nikolai teine kuulutas kohe välja mobilisatsiooni, et minna Serbiat Austria eest kaitsma. Nüüd kuulutas Saksamaa 1.augustil omakorda sõja Venemaale. Vene väed said lahingutes Tannenbergi all ja Masuuria järvedel sakslastelt lüüa. Lõunas aga saavutasid venelased septembris võidu Austria-Ungari vägede üle.
Sõda kahel rindel
Saksamaa oli alati kartnud sõda kahel rindel ja selleks puhuks oli välja töötatud nn Schlieffeni plaan. Kindral von Schlieffeni koostatud plaan nägi ette Prantsusmaa purustamise kuue nädalaga, et Saksamaa võiks seejärel koondada jõud Venemaa vastu. 3.augustil kuulutas Saksamaa Venemaa liitlastele Prantsusmaale sõja. Kui Saksa väes marsissid neutraalsesse Belgiasse, et rünnata prantslasi põhja poolt, põrkusid nad belglaste sihikindlale vastupanule. See aeglustas sakslaste edasitungi ja võimaldas prantslastel eesotsas kindral Joffrega oma jõud ümber korraldada.
Saksamaa tungib Prantsusmaale
Nüüd reageeris Suurbritannia vastavalt Londoni lepingule mis sõlmiti 1839. aastal, mille kohaselt kohustati kaitsma Belgia neutraliteeti. Nii kuulutaski Suurbritannia 4.augustil Saksamaale sõja. Inglased suundusid Belgiat kaitsma ja saatsid 100 000-mehelise Briti ekspeditsiooniväe ka Prantsusmaale, et aidata tõkestada sakslaste edasitungi Monsi ja Charleroi piirkonnas. Paraku hakkas Joffre sakslaste tugeva rünnaku all taganema, kuni jõudis Marne'i jõe taha. Siin läks Prantsuse vägedel korda sakslaste edasitung 8.septembril peatada. Pärast seda asusid mõlemad vastased kaitsepositsioone kindlustama ja kolme kuuga rajati La Manche'i äärest Šveitsi piirile ulatuv kaevikutega rindejoon . Sõja ajal nimetati Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Venemaad liitlasteks ehk liitlasriikideks. Sakasmaad, Itaaliat , Austria-Ungarit ja nende liitlasti tähistati aga terminiga Keskriigid. Mõlemad pooled püüdsid toota üha rohkem ja rohkem ka niisuguseid relvi nagu näiteks mürkgaas. Loodeti, et niisuguste relvade abil läheb neil korda sõda lühendada, aga see kestis ikkagi neli aastat ja kujunes inimkonna ajaloo kõige verisemaks konfliktiks. Hinnanguliselt olid otsesed sõjakulutused 40miljardit naelsterlingit, kusjuures surma või haavata saanud meeste arv oli umbes 30 miljonit.
Helena ja Britmarii .