NAPOLEON BONPARTE (0)

NAPOLEON  BONPARTE
Ann  Hansen
Elari Orb
8c
Napoleon
 Napoleon elas aastatel  1769 -1821.
 Ta oli Prantsusmaa valitseja ja  väejuht .
 Napoleon valitses Prantsusmaad 1799-
1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 
22.juunini 1815.
 Ta oli ka Itaalia Vabariigi  president , 
hiljem ka Itaalia kuningas.
Suguvõsa  ja vanemad
 Napoleoni isa oli jurist , kes 1777 .aastal 
oli määratud Korsika vabariigi 
esindajaks Louis XVI õukonda.
 Napoleoni peamine mõjutaja 
lapsepõlves oli tema ema Letizia, kelle 
range distsipliin talitses ohjeldamatut 
last.
Sünd,nimi ja ristimine
 Napoleon sündis 15.augustil 1769 
kaheksalapselise pere teise lapsena.
  Tulevane   keiser  ristiti Napoleone di 
Buonaparte nimega.
  Eesnime  sai ta tõenäoliselt onu järgi, 
kuigi sama nime  kandis ka tema 
väikelapsena surnud vanem vend.
 Napoleon ristiti oma esimese 
sünnipäeva eel katoliku kiriku ajaccio 
katedraalis.
Haridus
 Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna 
suhteline  jõukus ja sidemed 
võimaldasid  talle hariduse, mis oli tol 
ajal tavalistele lastele kättesaamatu.
  1779 astus Napoleon uskliku kooli, et 
õppida prantsuse keelt ning samal 
aastal võeti ta sõjakooli.
 Teda narriti koolis tema Korsika 
aktsendi pärast.
Isikuomadused
 Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea 
mäluga.
 Tema  töövõime  oli suur ja vajadusel võis ta 
ööpäevas vaid 2-3 tundi  magada .
 Ta oli auahne ja armastas  kuulsust .
 Ta oli ka karm ja halastamatu.
 Napoleon oli ka  tujukas , ta võis sattuda 
raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski 
teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada.
Isiklik elu
 Ta abiellus 1796 aastal kuid abielu jäi 
lastetuks ning ta lahutas 1810.aastal.
 Samal aastal abiellus ta uuesti. 
Abielust sündis poeg Napoleon II kes oli 
lühikest aega Prantsusmaa keiser.
 Tal oli ka kaks abieluvälist last.
NAPOLEON I
Napoleoni  sõjad
 Prantsusmaa põhivastased olid 
Inglismaa, Venemaa, Preisimaa ja 
Austria. .
 1805. aasta sügisel vallutas ta Viini jt. 
Austria alad.
 Varsti saavutas Napoleon jälle võidu 
Austerlitzi lahingus vene ja austria 
vägede üle.
Waterloo lahing
 Napoleoni vägedel oli ü´ lekaal nii 
meeste kui relvastuse, eelkõige 
suurtükkide osas, kuid siiski võidsid 
selle lahingu inglased.
 Sõja kaotus tähendas Napoleoni jaoks 
keisritroonist ilmajäämist-prantslastel 
polnud enam mingit lootust kogu 
Euroopat  valitseda .
Napoleoni surm
 Suri 51-aastasena.
 Surmatunnistusel mainiti maovähki, aga tal ei 
ilmnenud  mingeid selle haiguse üldteada 
tunnuseid. Seetõttu oletab tänapäeva teadus, 
et suure tõenäosusega Napoleon mürgitati.
  Viimased  tunnid olid väga vaevarikkad.
 Äge  higistamine  tõi kaasa voodilinade pideva 
vahetamise.
 Siis kaotas ta teadvuse. Hiljem avastati, et tal 
puudusid ihukarvad-see on tüüpiline nähtus 
mürgitusele.
TÄNAME KUULAMAST! 

Document Outline

• Slide 1
• Napoleon
• Suguvõsa ja vanemad
• Sünd,nimi ja ristimine
• Haridus
• Isikuomadused
• Isiklik elu
• NAPOLEON I
• Napoleoni sõjad
• Waterloo lahing
• Napoleoni surm
• TÄNAME KUULAMAST! 