Kool Nimi Prantsuse köök Referaat Juhendaja: Õp... Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Prantsuse köök........................................................................................................................ 4 1. 1. Tavad...............................................................................................................................4 2. Toitude valmistamine..............................................................................................................6 2. 1. Peamised toiduained........................................................................
PRANTSUSE KÖÖK Koostaja: Anneli Veinsteins Juhendaja: Elle Möller Prantsusmaa Riigi keel: prantsuse keel Pealinn: Pariis Pindala: 547 030 km² Rahvaarv(2007): 64 102 000 Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Lipp: kasutusel alates 14. juulist 1790, ning see koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). Naaberriigid: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Prantsuse köök Ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Äärmiselt mitmekesine kastmete koostis
Sööimistraditsioonid piirkonniti • Lõunas, Vahemere ääres on tunda itaalia ja hispaani mõjutusi, toit on vahemereliselt kerge ja peamiselt süüakse mereande. • Atlandi ookeani ääres, Bretagne’i maakonnas on tunda aga Suurbritannia mõjutusi, süüakse palju soolaseid ja magusaid pannkooke jms. • Idas omakorda, Alsace’i maakonnas, on Saksa mõjude tõttu üsna tavaline kohata menüüs lihapraadi ja hapukapsast. Söömistraditsioonid piirkonniti Ülevaade Prantsuse maakondade eripäradest ja seal valmistatavatest toitudest
kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni. Põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus on väga arenenud ning liikiderohke. Toite valmistamisel püütakse säilitada toitainete algsed omadused ja toiteväärtus. Süüakse palju toorsalateid ja aedvilju. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Prantsuse köök on väga suurel määral mõjutanud Euroopa toitlustamist ning sealt tulenevad ka osade toitude nimetused. Toite serveeritakse väga kaunilt, kuid lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell 1314 antav eine ja kell 1718 lõuna.
Prantslased Evely Aim Maarja Loikonen K109 Prantsusmaa Riigi keel: prantsuse keel Pealinn: Pariis Pindala: 547 030 km² Rahvaarv(2007): 64 102 000 Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Lipp: kasutusel alates 14. juulist 1790, ning see koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). Naaberriigid: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Monaco, Itaalia, Andorra ja Hispaania Köök Ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud.
Prantsuse köök Gustav Adolfi Gümnaasium 9.C klass Kaari Kink Kirke Krämann Karmen Karniol Liina Nõmm Prantuse köök Kõrge kvaliteediga road Peen maitse Suurepärane serveerimisoskus Toidul suur tähtsus Hindavad maitseomadusi Suudavad eristada väiksemaidki nüansse Kulminaaria Köök jagatakse kolmeks: 1. Piirkondlik köök 2. Üldrahvalik köök 3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte
PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained
Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja ajastamine teenindussaalis 269 Töökorralduse põhimõtted köögis, tööde järjekord ja ajastamine 271 10. Eesti toidukultuur ja rahvusköök 277 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand 277 Tähtpäevatoidud 282 Kaasaegne Eesti köök 286 Uued trendid Eesti rahvusköögi arendamisel 293 11. Erinevate rahvaste toidukultuur 297 Usundid ja toitumiskultuur 297 Tuntumad rahvusköögid 302 3 1. TOITLUSTUSETTEVÕTETE JA -TEENUSTE LIIGID Eesmärk: õppida tundma
Kõik kommentaarid