Prantsuse köök (0)

Prantsuse köök
Prantsuse köök on mitmekesine ja maailmakuulus oma peenemaitseliste ja hoolikalt valmistatud toitude poolest. Prantsuse köögi maine on pärit eelkõige Versailles `õukonnast, õigemini küll sealsetelt maailmakuulsatelt köögimeistritetelt.
Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega.
Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni – šampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke.
Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on väga suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud ülituntud toidunimetused pärinevad prantsuse keelest
Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt.
Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) ja kell 17.00–18.00 lõuna (diner).
Eine koosneb järgmistest toitudest:
* Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres) – võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vm., tavaliselt 3–4 liiki. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena.
* Munatoit – omlett , munad vormikestes, keedetud munad kastmes.
* Kalatoit – väikeste tükkidena keedetud või praetud , kastmes vm.
* Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega.
* Aedviljatoit (légume) – soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk . Võib olla üleküpsetatud (gratin).
* Salat (season) – enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga.
* Juust (inglise toidusedelis antakse see pärast magustoitu).
* Magustoit (entremets) – tort , kook, puding , suflee või vorm.
* Puuvili ( dessert ) – kirsid, banaanid , viinamarjad või kompott .
* Kohv
Lõunasöögil on välja kujunend järgmine toidusedel:
* Puljong (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega.
* Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega.
* Liha – enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega.
* Aedviljatoit – keedetud, praetud, hautatud , vorm.
* Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena.
* Juust- Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt.
* Magustoit
* Puuvili
* Kohv
Nagu näha, on prantsuse toidusedel veidi erinev meie tavadest: salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid järjekorda ei muudeta .
Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit -, ja keedetud ( tuuletasku ) taignad. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid.
Võrreldes teiste Lääne-Euroopa riikidega tarvitatakse Prantsusmaal vähem piima ja piimasaadusi. Erandiks on juustud. Juustusid kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamiseks. Juustu pakutakse alati ka enne magusroogasid. Kasutatakse palju kitsepiimajuustu.
Prantsuse köögi omapäraks on ka väga suur kastmete valik. Kastmed annavad toidule omapära ja kastmeid loetakse köögi poeesiaks.
TAVAD
Prantslaste tavaline hommikusöök koosneb saiast, võist, moosist, kuumast šokolaadist ja mustast või piimakohvist.
Lõunasöök algab suupistete või eelroaga, millele järgnevad kala-, liha- või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid. Toidu kõrvale juuakse veini ja mineraalvett , söögikorra lõpetuseks aga espresso kohvi.
Õhtuks süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja leiba. Pidulikku õhtusööki alustatakse alati aperitiiviga ning ka eelroogadel on sel puhul kindel koht. Kuna Prantsuse köögikunst on üks maailma tuntumaid, siis on prantslastel ka ülirohkesti erinevate nimetustega söögikohti. Näiteks kohvikud, püstijalasööklad, iseteenindatavad kohvikud, maantee -äärsed sööklad, maakondlikud kõrtsid, pubisarnased baarid, teemajad, pannkoogikohvikud, harilikud restoranid , kõrgtaseme restoranid.
Supid
Suppidest eelistatakse puljongeid ja püreesuppe, kuid väga populaarsed on ka kreemisupid. Kõige tuntum supp on paks kalasupp( bouillabaisse), mida eri piirkondades valmistatakse erinevalt. Populaarsed on veel supid sibula ja kartuliga.
Lihatoidud
Kasutusel on peaaegu kõik lihasordid, ehk veidi vähem tarvitatakse sealiha. Parimat loomaliha toodab Burgundia. Erinev liha valmistatakse erisuguselt ette. Kui väikeste metsloomade liha hoitakse enne toiduks tegemist paar ööpäeva õhu käes, siis suurulukite liha marineeritakse. Üks prantslaste lemmiktoite on biifsteek praekartulitega, kusjuures liha jäetakse sees peaaegu tooreks.
Kalatoidud
Kalatoite valmistatakse palju ning mitmesugustest kaladest( tursk, lest , haug, skumbria, karpkala) ja teistest mereandidest ( krevetid , merekarbid, vähid). Prantslaste lemmikkala on merikeel ja eriti palju nõutakse toite ka austritest.
Magustoidud ja küpsetised
Magustoitudest on prantslaste lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja eriti magustoitude kuningaks peetavat brüleekreemi. Üks rahvustoite on tarte flambee, mis meenutab pitsat ning mida valmistatakse nii soolase ( juustu ja vorstiga) kui magusana( šokolaadi ja puuviljadega). Täiesti omaette saavutus on täidisega pannkoogid, mida tehakse nii soolaseid kui magusaid. Täidiseks võivad olla seened, liha, kala, aedviljad, marjad . Kuulsad pagaritooted on ka ümmargused ja pikad saiad.
Joogid
Prantsusmaa kuulsaim jook on vein, mida hakatakse jooma juba varases lapsepõlves. Lapsed ja naised joovad veini tavaliselt veega lahjendatult. Veini juuakse pea igal söögikorral ja peaaegu kõigi toitude, isegi suppide juurde. Samas valitakse veini väga hoolikalt, igale toidule võidakse juurde pakkuda erinevat veini. Palju kasutatakse veini ka toitude koostises. Prantslased eelistavad üldiselt punast veini valgele ja kuiva magusale.
Juuakse ka šampanjat, mis ongi prantsusmaal leiutatud, ning tegelikult saabki šampanjaks nimetada vaid prantsusmaal Champagne’t maakonnas šampanjameetodil valmistatud jooki .
Veel juuakse väga palju brändit ja konjakit.väga populaarne on ka õlu.
Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas – kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist.