Sõjandus Euroopas 19. Sajandil

Fergusson, Anton

Sõjandus Euroopas 19. Sajandil (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Tallinna Humanitaargümnaasium
Sõjandus Euroopas 19. Sajandil
referaat
Eduard Kamenski
11a
2012
Sisukord:

Sissejuhatus

Prantsuse revolutsiooni mõju sõjanduse arengule

„Sõjakas sajand“

Massiarmee loomine

Üldise sõjaväekohustuse kehtestamise põhitegurid

Tehnika arengu mõju sõjandusele

„Sõjapidamine muutub humaanseks“
1. Sissejuhatus
19. sajandi kogu Euroopa oli korrastatud: riikide piirid olid selged, riigi juht oli absoluutse võimuga riigipea , rahvusvahelises suhtes kehtis kinlaksmääratud etikett . Sõjapidamine oli tugevalt seotud ühiskonna poliitilise arenguga. Muutus poliitilises korralduses tõi kaasa ka muudatusi sõjapidamises. Revolutsioon ühes valdkonnas kutsus selle esile ka teises.
2. Prantsuse revolutsiooni mõju sõjanduse arengule
Pärast suurt revolutsiooni kehtestatud kors pidi end kaitsma, kuid revolütsionääridel puudus professionaalne sõjavägi. Ainuke võimalus teha sõjaväe oli kutsuda vabatahtlikke teenistusse. Sõjavägi oli proffesionaalsete sõjaväelaste juhtimise all. Uus olukord riigis andis aadlikest ohvitseridele võimaluse ends näidata sõjakunstis. Sõjanduslikkud uuendused muutsid armee mobiilsemaks ja effektiivsemaks : kasutusele võeti vabalt liikuvad laskirid, paindlikum suurtükituli ja ahelike asemel rünnati kolonnidega. Samuti koos taktika uuendusega, tuli ka relvastikku uuenemine : võeti kasutusele relvadele kinnitatud täägid (bajonetid). Bajonetid olid eriti armastatud sõjaväelastega, sest kasutades neid nad tundsid end patriootidena. Relvastikku uuendused lubasid armee üksustele effektiivsemalt sõdida. Kuigi prantslastel oli oma viis kuidas võita – nemad arvasid, et vaenlast on vaja „lüüa massiga“. See taktika tõi kaasa väga suuri inimeste kaotusi.
3. Sõjakas sajand
18. – 19. Sajandil oli euroopas peetud väga palju sõdu, neist olulisemad on: Napoleoni sõdad (1799 -1815); sõda Türgi vastu, mis oli aktiivne Venemaal (1806-1802, 1828-1829, 1877 - 1878; Krimmi sõda ( 1853 - 1856 ); 1859a Sardiinia -Prantsuse sõda vastu Austria, 1866a. Austria-Preisi sõda; 1870-1871. Aastal Prantsuse-Preisi sõda.
4. Massiarmee loomine
19. sajandi alguse sõjandusliku murrangu käigus algas üleminek üldisele sõjaväekohustustele ja selle alusel massiarmeede loomine. See süsteem seisnes selles, et on väikesearvuline armee rahu ajal, mida saab kiiresti suurendada reservarmeega kui tuleb sõjaline oht.
5. Üldise sõjaväekohustuse kehtestamine põjitegurid
Relvajõudude komplekteerimises toimusi 18. Sajandi lõpust alates kõige olulisemad muudatused Prantsusmaal ja Preisimaal . Prantsusmaal algas relvajõudude ümberkorraldamine juba 1789 a. Kuid murrang toimus alles pärast Euroopa riikide revolutsioonivastase interventsiooni algust Prantsusmaale. Uus, rahvuslik armee kujunes välja just revolutsioonisõdade ajal. Sama väline mõjutegur toimus Preisimaal. Presi armee põhjalik reformimine toimus pärast 1806 a - Jena ja Auerstedti kaksiklaginfu katastroofi pärast.
Venemaal põhilised armee reformid toimusi pärast pärisorjuse kaotamist 1861. A.
1870. Aastate keskppaigaks olid kõik Mandri-Euroopa võtmeriigid kehtestanud ülduse sõjaväekohustuse.
6. Tehnika arengu mõju sõjandusele
Olulisem moderniseerimine sõjanduses sai Napoleoni sõdade järel, kui kasutusele võeti aurumasin . Aurumasina abil inimesed panid liikuma ronge , mis said kiiresti transportima inimesi ühest kohast teisesse. Niimodi sai sõjavägi kiiresti ja puhanuna jõuda lahinguväljale. Esimene kord kui avaldus raudtee tähtsus sõjaväe transportimist oli 1859 . Aastal toimunud Prantsuse-Austria sõjas 120 000-mehelise armee transportimine. Tavatingimustes see võtaks 2 kuud aega, aga rongiga see võttis ainult 11 päeva.
Teine uuendus sõjanduses oli informatsiooni edastamine: massiteabevahendite kaudu lahinguvälja pilt jõudis n-ö koju kätte. Kujunes uus amet – sõjaväekorrespondent.
7.Sõjapidamine muutub humaansemaks
Koos tehnika arenguga sõjapidamine muutus inimlikkumaks. See eelkõige oli seotud meditsiiniteenistuse saavutustega ning inimeste kiir transportimine hospidalisse. Kui enne (19. Sajandil) iga viies haavatud sõjaväelane suri haavadesse või ränkade teenimistingimuste tõttu, siis 20. Sajandi algul kaotuste suhtarv oluliselt langes. Sõjasteemine ei tähendanud enam inimestele tsiviileluga lõpparve tegemist, vaid ajutist äraolekut.
1859. aastal loodi Punane Rist , ning rahvusvahelisel tasandil üritati reguleerida sõjaaegset suhtumist eraisikutesse, sõjavangidesse ning haavatutesse. Selle organistatsiooni tegevust tunnistati kõikjal ning üldjoontes koheldi vaenlast lugupidavalt.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 9 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anton Fergusson Õppematerjali autor

Kõik sellest, no peaaegu kõik, hinne 5

levib sallitamtus ja sõjakas meeleolu. 2. Usupuhastus mõjutas tavainimeste elu palju rohkem kui renessanss ! Ebakindlus kasvab. (NB. inimeste elatustase hakkab langema 16.saj II poolel). 3. Paavst kaotas oma ülemvõimu Põhja-Euroopas, kus tugevnes vürstide ja kuningate poliitiline võim. (riik tugevneb!) 4. Paavst ja Jesuiidid jätkasid oma intensiivset tegevust kõikjal (edu nt. Poolas) Kolmekümneaastane sõda Saksamaal Eellugu (1556-1618): - Saksamaa tähtsus Euroopas kahaneb - Ametlikult eksisteerib Püha Saksa-Rooma keisririik (tegelikult järjest rohkem vaid paberil), mida juhib Habsburgide dünastia (Pärisala Austria). - Kuna keisrivõim on nõrk, Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid (valitseja kohalik vürst või hertsog). Habsburg-Keisri võim kahaneb saksamaa aladel (va Austrias) - Usuline sallimatus kasvab nii erinevate konfessioonide vahel kui ka nende sees.

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk