10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
polevahet
Õppematerjali autor
· Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika USA · Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti · Kasvas kodaniku jõukus · Kehtestati nn kuiv seadus (alkoholi tarbimise keeld), mis tõi kaasa kuritegevuse ehk maffia (salaalkohol) · Ka ajalehepoiss võis tõusta tööga miljonäriks · Ameerika rikkaim mees president Herbert Hoover, kes piiras riigi osalust majanduselus ja rõhutas vabaettevõtluse tähtsust · 1929. algas majanduskriis · Massiline vaesumine · 1932.a presidendiks demokraat Franklin Delano Roosvelt · Uus reformikava nimega New Deal ehk uus kurss, mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist · Uus Kurss tarbimise kasv, elanike sissetulekute suurendamine · J.M. Keynesi teooria võis riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni · Tänu sellele tõstei makse, millest polnud kasu, suurendades vaid USA riigivõlga TÄHTSAMAD REFORMID OLID: · Riigitoetus uutele töökohtadele, hädaabi toetus
○ Ületootmine (kaupa toodeti rohkem kui tarbiti) ○ Laenud (võlgu ei suudetud tagasi maksta -> laastunud pangandus) ○ Valitsuse vead (kõrged tollimaksud) ○ I ms lahendamata majandusprobleemid ○ Riik ei sekkunud majandusellu (suured sotsiaalmajanduslikud käärid) Tulemus ○ 30 mlj töötut ○ Elatustaseme langus ○ Noored demokraatlikud riigid kaldusid diktatuurile ● 1932 Franklin Delano Roosevelt presidendiks, II ms ajal president New Deal - maksti tootmise vähendamise eest, avati vaid elujõulised pangad, sotsiaalsed töökohad, kujunes liberaalne heaoluriik, töötu abirahad Nõukogude Venemaa Lenin - venemaa diktaator 1917-1924, oktoobripöördega võimule, sõjakommunism, ei tahtnud Stalinit võimule, Wilhelm II rahastas, soosis Trotskit Stalin - Vene/NSVL diktaator 1924-1953, grusiin, industraliseerimine, II ms, külm sõda, küüditamine
Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Kuna NSV Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul Liidu ja Jaapani vahel oli 1941. a. kevadest kehtiv muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA toimunud. president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 9. detsember 1941 11. detsember 1941 Hiina kuulutas Jaapanile sõja. Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 25
katmiseks omasid jõuse siis pidi ta kasutama Rumeenia, Ungari ja Itaalia vägesid. Venelased said nõrkadele vägedele paar rünnakut korraldada ja suutsid teised Saksamaa väed sisse piirata. Sakslased andsid 31 jaanuaril alla. See lahing läks sakslastele maksma 200000 meest. Tänu sellele kaotusele pidid sakslased taganema samale joonele, kus nad olid olnud 1942 suve alguses. Casablanca konverents 14-24 jaanuaril 1943 toimus Casablancas Roosevelti ja Churchilli vaheline kohtumine, et kokku leppida Põhja-Aafrika kampaania suhtes. Lepiti kokku selle suhtes, et rohkem mehi ei saadeta Vahemere äärde vaid kogutakse Inglismaale, et rünnata mandrile 1944 aastal. Õhurünnakud Saksamaale Nagu eelmänguna maabumisele otsustati Casablanca koverentsil seda, et alustada Saksamaa infrastruktuuri lagundamine pommitamisega. Britid ründasid öösiti, kuna päeviti olid kaotused Brittidel suured
Albaania, 1929 Jugoslaavia. 1932 Austria, 1934 Eesti, Läti, Bulgaaria, 1936 Kreeka ja 1938 Rumeenia. Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõukus kasvas ja riik pidas end kõike saavutavaks. President Hoover seadis eesmärgiks vaesuse likvideerimise, mis näis täieliku majandusliku liberalismi tingimustes täiesti võimalik. Võeti vastu nn kuiv seadus, mis tõi kaasa organiseeritud kuritegevuse plahvatusliku kasvu. Siis tabas Ühendriike majanduskriis. 1932 valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kelle reformikava ,,New Deal" aitas riigi kriisist välja tuua. Roosevelt tõstis makse ja suurendas järsult Ühendriikide riigivõlga. Riik asus toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus. Hakati maksma töötutele abiraha ja muid toetusi. Põllumajanduses kehtestati tootmispiirangud. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid isolatsioonipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida.
Kriisi põhjused Ületootmine kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. Ülemäärane laenukoormus madala intressiga laene ei suudetud hiljem tagasi maksta. Mäng aktsiatega Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine. Euroopa majandus oli seotud USA majandusega. USA valitsuse vead kriisi ajal nt loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning kehtestati kõrged tollimaksud Kriisist väljumine USAs Franklin Delano Roosevelt. USA president 1933-1945. Riigi sekkumine majandusse Lähtealus: inglise majandusteadlase John M. Keynesi õpetus riik peab rasketel aegadel majandusellu aktiivselt sekkuma ja majandust suunama. Roosevelti kriisist väljumise kava uus kurss (New Deal). New Deal Töötutele riigi tellimustööd: metsa-, heakorrastus, ehitustöö. Miinimumtöötasu ja tööpäeva max pikkuse kehtestamine. Põllumajanduses tootmispiirangud.
ka fasistid loobusid teda toetamast. Itaalia kuningas nimetas uue peaministri, Mussolini vangistati. Seejärel kavandas saksa kindral Student operatsiooni, mis Mussolini vabastas. Põhja-Itaalias loodi sakslaste poolt Itaalia Sotsialistlik Vabariik, tuntud oma pealinna tõttu ka Saló vabariigi nime all. See oli sakslaste poolt kontrollitud ja selle marionettvalitseja oli Mussolini. Ülejäänud Itaalia kuulutas Saksamaale sõja. Novembris 1943 algas konverentside aeg, kus algul kohtusid Cairos Roosevelt, Churchill ja Hiina juht Chiang Kaishek arutamaks Jaapani purustamist ning 28.11.1943 kohtusid Teheranis Roosevelt, Churchill ja Stalin, et arutada Saksamaa purustamist. Teheranis otsustati, et USA ja Suurbritannia avavad juunis 1944 Prantsusmaal uue rinde ja et separaatrahu ükski osapool Hitleriga tegema ei hakka. 17 Jaanuaris 1944 lõppes Leningradi piiramine, sakslased taganesid
nimetatakse mustaks neljapäevaks. 29. oktoobril toimus must teisipäev. Ameerika ärimehed hakkasid Euroopast oma raha ära tooma. Algas ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon. Majanduskriisis kannatas kõige rohkem Saksamaa. Kui USA pärast börsikrahhi oma raha Saksamaalt välja viis sattus Saksa majandus katastroofi äärele. Tänu asumaadest sisseveetavale toorainele muutusid odavamaks Inglismaal toodetud kaubad. Suurbritannia rakendas tollibarjääre. 1932a sai USA presidendiks Franklin Delaone Roosevelt. Ta esitas kriisist väljumise kava, mida hakati nimetama Uus Kurss. Lähtuti majandusteadlase John Keynes´i õpetusest- Riik peab rasketel aegadel aktiivselt majandusse sekkuma. Tööpuuduse vähedamiseks korraldati ühiskondlikke töid. Farmeritele hakati maksma toodangu vähendamise eest. Panganduse alal kehtestati erakorralised seadused. Diktatuuride teke Itaalia Esimese Maailmasõja lõppedes oli Itaalia võitnud suurriikide seas kõige rohkem välja kurnatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid