Essee - Prantsuse revolutsioon ja Euroopa (0)

Prantsuse revolutsioon ja Euroopa
Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja. Saksa haritlaskond võttis Bastille´ vallutamise teate vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult , kuna selles nähti üksnes „näljase rahvahulga“ väljaastumist.
Revolutsiooni süvenedes hakkas aga esialgne vaimustus vaibuma, eriti pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehastamist. Selgus, et Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas. Saksa valitsejates tekitas lausa õudust revolutsiooni loosung – vabadus, võrdsus, vendlus.
Oluline oli ka tõsiasi, et Euroopa valitsejaperekonnad olid veresidemetega seotud ning see omakorda aitas kaasa revolutsioonilise Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele. Euroopa valitsejakodades tegid tõhusat kihutsutööd ka Prantsuse emigrandid .
Euroopa riigid otsustasid Pransusmaa sündmustesse sõjaliselt sekkuda. Nende eesmärk oli lämmatada revolutsioon ja taastada monarhia .
Eriti aktiivselt tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisele Austria, kes kaasas ka Preisimaa . 1792.a algul sõlmiti omavaheline liiduleping ühiseks tegutsemiseks. Prantsusmaal algas siis aktiivne töö võitluseks välisvaenlaste vastu.
1792.a kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja, kus Preisi armee tungis Prantsusmaale. 1792.a juulis pöördus Seadusandlik Kogu rahva poole ja tuhanded vabatahtlikud astusid sõjaväkke.
1792.a suve lõpus alustasid Prantslased vastupealetungi. Prantsuse väed tungisid Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale.
1793.a moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland omavahelise liidu Prantsusmaa purustamiseks . Sellega pandi alus 1.Prantsumaa-vastasele koalitsioonilsõjale.
Prantslastel tuli taas kaitsele asuda . 1793.aastal kandus sõjategevus uuesti Prantsusmaale. 1793.a septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung , mis lõppes sissetungiga Hollandisse. Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks oli juba uute alade vallutamine.
1795.aastal sõlmisisd Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu. 1797.a tegid seda sama Austria. Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel, Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu Prantsusmaast sõltuvat riiki.
1798 .a alustasid Napoleoni väed Egiptuse alistamist, et seeläbi ohustada Inglismaa valdusi Indias. Prantsusmaa sõjaliste vallutuste jätkumine sundis Euroopa riike moodustama 2. Prantsusmaa- vastase koalitsiooni, kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi.
Vana korra kokkuvarisemisega püüdis revolutsioon luua ka uut olustikku.
Suured muutused leidsid revolutsiooni ajal aset ka moes, kõnetlusvormis, moraalis ja vähendati kiriku mõju.
Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit, mistõttu seda ulatuslikult hävitati. Avalöögi andis 1780.a suvel Bastille kindluse lammutamine. Usuvastasus ühiskonnas seadis ohtu kirikud ja katedraalid. Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikeks ja hävitati koos arhiividokumentidega.
Kultuuriväärtuste hävitamise taga olid eelkõige kohalikud omavalitsused ja üksikud aktivistid . Eriti rängalt said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-,kunsti- ja raamatukogud.
1790.aastast hakati rakendama mitmeid abinõusid. Loodi nn monumetntide komisjon , mille ülesandeks oli fikseerida , mis kuulub säilitamisele ja mis hävitamisele. 1793.aastal avati Louvre ´is kunstimuuseum ja sinna koondati palju kunstiteoseid. Samal aastal asutati ka rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopas kaasaegsele arhiivindusele.
Monarhia kukutamisega muutus Prantsusmaal kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse. Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale , kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale. Rahvas hakkas tunnetama oma võimu ja poliitikutel tuli rahva poolehoiu võitmiseks oma seisukohti põhjendada.
Prantsusmaast sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju. Prantsusmaa ja tema kodanikud sidusid end lahutamatult oma riigi piiride, keele ja ideaalidega.