Napoleon I (0)

Napoleon I
Napoleon Bonaparte sündis 15 august 1769 Vahemere saarel Korsikal. Napoleon kasutas oma sõjalisi oskusi halastamatult. Napoleon tõusis kindla sihiga saada Prantsuse keisriks. Ta on ajalooline legend. Sündmused tema elust päästsid valla heade kirjanike ja filmiprodutsentide kujutlusvõime kelle töö ongi teinud Napoleonist tõelise legendi. Napoleon teadis lapsest saati ,et ta tahab saada omale sõjaväelise ajaloo. Ta asus sõjaväkke 14 aastaselt ning ta sai stipendiumi väga eeskujuliku suhtumise ja heade hinnete eest. Kogu euroopa oli šokeeritud sellest. Kogu euroopa hakkas kartma teades ,et temast tuleb suur vallutaja. Napoleon oli üks parimatest sõja vägede juhtijast ajaloos. Teda teatakse kui võimunäljas vallutajana, kuigi Napoleon eitas neid süüdistusi. Üks tema suurim saavutus oli koostada Reini liit mis koosnes 16 Saksa riigist. Napoleonist sai Reini liidu eestkostja . Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdadeks ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. 1807 aastal lõppes Venemaa ja Prantsusmaa sõda Napoleoni hiilgava võiduga. Venemaa oli sunnitud rahu paluma.Sama aasta juulis kohtusid keisrid Napoleon ja Aleksander I ida- Preisimaal Tilsitis ning sõlmisid rahu ja liidu lepingu. Tilstis sõlmitud igavene sõprus oli Prantsusmaa ja Venemaa vahel ainult ajutine. Venemaa rikkus kontenintaalblokaadi ja Prantsusmaa ei olnud sellega rahul ning alustas sõjakäiku Venemaale. 1812 aasta 24 juulil asusidki teele Napoleoni väed milles olid kokku 450 000 meest ja sealjuures oli Venemaal vastu panna kõigest 350 000 meest. Venemaa teadis kindlalt ,et ta kaotab. Napoleoni väed olid jõudmas juba Moskva linna alla sellepärast ,et Vanemaa oli taganenud juba pikka aega. 120 km ennem moskvat olid ees Venemaa väed valmis lahinguks. Lahing kestis kõigest 2 päeva kui olid saanud paljud Prantsusmaa mehed surma ,sest Venemaa oli omale kaevand kaevikud ja varjendid. Kui lahing oli 2 päeva kestnud tahtis Prantsusmaa edasi sõdida kuid Venemaa väed olid hommikuks kadunud. Venemaa oli taganenud Moskvasse. Kui Prantslased Moskvasse jõudsid oli linn tühi. Ainult üksikutes majades olid inimesed sees. Järgmise päeva hommikul vallandus Moskvas suur tulekahju kus põles maha peaaegu ,et pool linna. Venelased teadsid kindlalt ,et Prantslased panid linna põlema aga tegelikult tegi seda Venemaa ise ,et äratada vene rahvas viha Prantslaste vastu ,et nad tuleksid sõjaväkke. Prantslastel oli valida kas nad lähevad edasi oma vallutustega võ lähevad tuldud teed pidi tagasi. Nad langetasid otsuse teades ,et neid on rohkem ja see peab olema ime kui nad meid võidavad. Leipzigi linnas ootas ees jälle üllatavalt suur Venemaa armee. Venemaal oli jälle eelis ,sest nad olid valmistunud Prantslaste tulekuks. Prantsuse armee hävis.Reini jõest ida poole jäävad rahvad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt. Sõda kandus Prantsusmaale. 1814 aasta varakevadel ühinesid Venemaa liitlased ,et hävitada Prantsusmaa täielikult. 1814 märtsis vallutatigi Pariis ja Napoleon loobus troonilt. Napoleon saadeti asumisele Elba saarele . Napoleon säilitas keisritiitli. 1815 aastal läksid Napoleoni väed uuesti pariisi. Seekord ainult 1100 meest. Napoleon sai tagasi troonile ja soovis Sõlmida rahu kuid sellega ei nõustutud seevastu loodi uus seitsmes Prantsuse vastane koalitsioon mis said kokku 700 000 meest kuid Napoleonil oli vastu panna ainult 200 000 meest. Liitlaste sõjaline armee purustas taas Waterloo lahingus Napoleoni. Napoleon sai võimul olla kõigest 100 päeva. Ta saadeti Püha Helena saarele kus ta 1821 aastal suri. Napoleoni surnukeha toodi 1840 aastal Pariisi ja pandi Pariisi invaliidide kirikusse sarkofaagi.