.................................................................................................4 2HEREDITAS - PÄRIMINE......................................................................................................5 2.1Hereditas Rooma eraõiguses..............................................................................................5 2.2Hereditas Eesti õiguses......................................................................................................6 3PATRIA POTESTAS - ISAVÕIM.............................................................................................8 3.1Patria potestas Rooma eraõiguses......................................................................................8 3.2Patria potestas Eesti õiguses..............................................................................................9 4KOKKUVÕTE.......................................................................................................................
Edictum käsk, korraldus, ettekirjutus. I In iure cessio preetori juures teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminek. Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus linnakohtunik. S Senatus consultum ultimum erakordne senatiotsus. Sui iuris iseenda õigus, privileeg, eesõigus. T Tribuni plebis rahvatribuunid. V Vindex kaitsja; kättemaksja, karistaja. 1
Medicus curat, natura sanat Arst ravib, loodus tervendab Memento mori Ära unusta surma Memento vivere Ära unusta elada Mens sana in corpore sano Terves kehas terve vaim (Iuvenalis) Non scholae, sed vitae discimus Me ei õpi mitte kooli, vaid elu tarvis Omnia vincit amor Armastus võidab kõik (Vergilius) Post factum nullum consilium Pärast tehtut ei ole mingit arupidamist, pärast tehtut on hilja aru pidada Sapienti sat Targale piisab vähesestki Scientia potestas est Teadmine on jõud Sic itur ad astra Nii minnakse tähtede poole (Vergilius) Sic transit gloria mundi Nii möödub maailma hiilgus Sol omnibuslucet Päike paistab kõigile (Petronius) Veni, vidi, vici Tulin, nägin, võitsin (Caesar) Verba docent, expla trahunt Sõnad õpetavad, eeskujud tõmbavad kaasa Verba volant, scripta manent Sõnad lendavad laiali, kirjutatu jääb Veritas nuncam perit Tõde ei hävi kunagi (Seneca)
61. ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata 62. ius utendi õigus asja kasutada 63. ius disponendi õigus asja käsutada 64. servitus servituut 65. ususfructus kasutusvaldus 66. occupatio hõivamine, vallutamine 67. usucapio igamine 68. actio negatoria negatoorhagi 69. rei vindicatio vindikatsioonihagi 70. iura in re aliena õigused võõrale asjale 71. ius in rem asjaõigus 72. ius in personam 73. paterfamilias perekonnapea 74. patria potestas isavõim 75. tutela eestkoste 76. cura hooldus 77. capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine 78. capitis deminutio media õigusvõime keskmine piiramine 79. capitis deminutio maxima õigusvõime suurim piiramine 80. cives Romani Rooma kodanikud 81. persona sui iuris õiguslikult iseseisev isik 82. persona alieni iuris teise isiku võimu alla kuuluv isik 83. actor hageja 84. reus kostja; süüalune 85. actio hagi, kaebus, nõue 86
Sõna ,,familia", mis tähendab ladina keeles perekonda, võib mõista väga mitmeti. Tavaliselt mõistetakse perekonna all ühes majapidamises elavaid inimesi, kuhu kuuluvad vanemad, lapsed ja teised sugulased, kes võivad olla selle sama maja alalised elanikud. Rooma õiguses on sellel sõnal aga oluliselt laiem tähendus. Seal hõlmab familia elava esivanema kõiki järeltulijad ning ka adopteeritud isikiud, teenijaid ja orjasid, kes on tema ehk pater familias'e seadusliku võimu (potestas) all. Tavapärases keelekasutuses nimetataks neid eraldi perekondadeks.1 3.2. Perekonnaliikmed Rooma perekonnas oli tavaliselt palju liikmeid. Perekonna eesotsas oli perekonnapea (pater familias), kes omas piiramatut võimu (patria potestas) ülejäänud pereliikmete oma naise, vallaliste tütarde, poegade ja nende naiste, poegade laste ja kõikide teiste kodakondsete kuni orjadeni välja üle. 2 Perekonnapea oli alati vanim meessoost pereliige. Nii võis see olla ka
51 mos, moris m. - komme, tava, harjumus 52 natura, ae f. - loodus, loomus 53 novus, a, um - uus, noor, värske 54 obligatio, onis f. - obligatsioon, kohustus, sidumine 55 parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) - väike, noor 56 pater, tris m. - isa 57 per + acc. - läbi, kaudu 58 peregrinus, a, um - võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv 59 persona, ae f. - isik 60 poena, ae f. - karistus, trahv 61 populus, i m. - rahvas 62 possessio, onis f. - valdus 63 potestas, atis f. - jõud, võim 64 praedium, ii n. - maatükk, krunt 65 praetor, oris m. - preetor (kohtumagistraat) 66 privatus, a, um - era-, isiklik, privaatne 67 publicus, a, um - avalik, riiklik 68 regula, ae f. - juhis, norm, reegel 69 res, rei f. - asi, ese; asjaolu, olukord; kohtuasi; omand, valdus; riik 70 responsum, i n. - vastus; arvamus 71 reus, i m. - kostja (kohtus); kohtualune, süüalune 72 rex, regis m. - kuningas, valitseja
vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Seega I - II tahvel koosnes tsiviilprotsessi puutuvaist sätteist. III tahvel reguleeris otsuste täideviimist. Kui selles tahvlis leidubki vana õigusliku omaabi riismeid, siis ei saa jätta tähelepanuta seaduse püüet piirata kreeditori võimu ja näha ette võlgniku kaitse. Vabariiklikus Roomas puudusid riiklik täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus. IV tahvlis oli reguleeritud isavõim - patria potestas, Rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Talle kuulus absoluutne koduvõim, manus (käsi), mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete piiramatuks valitsejaks. Rooma kombed ja isalik kiindumus tagasid muidugi selle, et isa ei kasutanud oma õigust järelemõtlematult ega suvaliselt. V tahvel reguleeris pärimisõigust. Muistne, tänapäeval seadusjärgseks nimetatav pärimine suguluse alusel oli küll säilitatud, kuid see on seatud astme võrra testamendist allapoole
- magistraat, kõrge riigiametnik 51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57. novus, a, um- uus 58. parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um)- väike, noor 59. per + acc- läbi, kaudu 60. perpetuus, a, um- alatine, igavene 61. persona, ae f.- isiklik 62. populus, i m.- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73
50. magistratus, us m.- magistraat, kõrge riigiametnik 51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57. novus, a, um- uus 58. parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um)- väike, noor 60. perpetuus, a, um- alatine, igavene 61. persona, ae f.- isik 62. populus, i m.- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73
actio negatoria negatoorhagi (asjaõiguslik hagi omandiõiguse rikkumiste kõrvaldamiseks, mis ei ole seotud valduse kaotusega) rei vindicatio vidikatsioonihagi (asja võõraste ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi) iura in re aliena õigused võõrale asjale ius in rem asjaõigus ius in personam nõudeõigus; isikuline õigus pater familias perekonnapea (pereisa Roomas, kellel algselt oli võim pere liikmete elu ja surma ning perekonna vara üle) patria potestas isavõim (oma laste üle Rooma õiguses) tutela eestkoste cura hool, mure, hooldus; järelvalve, haldamine, kaitse capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine Roomas (isiku perekondliku seisundi muutus) capitis deminutio media õigusvõime keskmine piiramine Roomas (isik kaotas kodakondsus staatuse, kuid säilitas vabaduse staatuse) capitis deminutio maxima - õigusvõime suurim piiramine Roomas (isik kaotas vabaduse staatuse ja muutus orjaks)
võimu subjektid, on mõned isa võimu all, teised mehe võimu all ning teised on võlausaldaja võimu all. rursus tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu is, ea, id see, tema persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund alienus, a, um võõras, teisele kuuluv; sõltuv; välismaine ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli subiectus, i m. subjekt alius, a, ud teine, muu in potestate isa (paterfamilias) võimu all potestas, atis f. jõud, võim, riigivõim, amet in manu mehe võimu all manus, us f. käsi; jõud; võim, voli in mancipio võlausaldaja võimu all, võlaorjuses mancipo, avi, atum, are käega võtma; oma valdusse võtma; vormiliselt omandiks üle andma, müüma
Ülejäänud osa läks teistele pärijatele v riigikassale. Lapsetuks ei loetud meest, kel oli vähemalt 1 laps ja naist kel oli vähemalt 3 last. Sellisel naisel oli kolmelapseõigus:täielik pärimisõigus ja mitmesugused privileegid. Augustus määras erilise abielulahutuse korra:lahutamisest tuli teatada 7 tunnistaja juuresolekul ja lahutus toimus erilise lahutuskirja- libellus repudii kätteandmise teel. Laste ja vanemate õiguslikud vahekorrad 9. Patria potestas-isa võim, määrab laste ja vanemate vahekordi Laste ja vanemate vaheliste õiguste aluseks on üldreeglina seaduslik abielu ja perekond. Agnaatiline sugulus e võimusugulus-vallaslastel polnud sidemeid vanematega. Kognaatilise e veresuguluse puhul tekivad vallaslastel sidemed oma ema ja selle sugulastega. Kehtib põhimõte: mater semper certa est- ema on alati teada, kui pater vero is est quem nuptiae demonstrant- isa on see, keda näitab abielu. 10. Patria potestas- isa võim 11
eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. 4 Kolmas tahvel reguleerib otsuste täideviimist. Tahvel koosneb kuuest paragrafist. Kuna Vabariiklikus Roomas puudus riiklik kohtukorraldus ja täitemenetlus, siis tuleb tähelepanu pöörata selle tahvli püüdele piirata krediitori võimu ning näha ette võlgniku kaitset. Neljandas tahvlis on reguleeritud patria potestas isavõim. Patria potestas oli sotsiaalne fakt. Isale kuulus absoluutne võim kodus, manus käsi, mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete valitsejaks. Isa otsustada oli poja elu ja surm. Kui isa oma poega kolm korda maha müüs, oli poeg isa võimust vaba. Rooma kombed ei lubanud isal oma õigust muidugi suvaliselt ära kasutada, kuid esines kindlasti ka erandeid. Viies tahvel reguleerib pärimisõigust. Teada on kümme paragrafi. Naistele enamjaolt midagi ei pärandatud. Vara päris testamendis nimetatud isik(ud)
vabastamiskepiga asja puudutamine; valduse ennistamise nõue; õiguslik kaitse manumissio, onis f. vabaks laskmine, (orja) vabastamine aequitas, atis f võrdsus, õiglus civitas, atis f. kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik hereditas, atis f. pärand heres, edis m.f. pärija libertas, atis f. vabadus; sõltumatus potestas, atis f. jõud, võim societas, atis f. seltsinguleping dos, dotis f. kaasavara gens, gentis f. rahvas, hõim servitus, utis f. servituut uxor, oris f. (abielu) naine, abikaasa lex, legis f. seadus merx, mercis f. kaup, asi urbs, urbis f. linn; Rooma causa, ae f. põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess culpa, ae f. süü, hooletus cura, ae f
määratud.3 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 23-24 2 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 122 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 127-128 2 Obligatsioonis on kaks poolt: õigustatud pool võlausaldaja creditor, ja kohustatud pool võlgnik debitor.4 Roomas oli patriarhaalset tüüpi perekond, kus isavõim patria potestas, oli absoluutne võim, mis käis nii lapse isiku, kui tema vara kohta. Juriidiliselt oli isal lapse elu ja surma üle õigus. Varaliselt on perepoeg persona alieni iuris/teise isiku perekondliku võimu all. Tema õigusvõime on olemas ainult isa jaoks: kõik mis poeg omandab, muutub isa omandiks.5 Võlaõigussuhte tekkimiseks on käesolevas kaasuses täidetud kõik vajalikud juriidilise tehingu tingimused: raha kui res nec manicipi6, lepingu alus e. õigustehing teatava objektiivse
Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus. Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina
Sine manu – abielu, kus mehe võim on piiratud või hoopis puudub Confarreatio – religioosne akt, mis toimub kümne tunnistaja juuresolekul ja preestrite kaasabil Coemptio – naise ostmine selle isalt või eestkostjalt mancipatio teel Usus – abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul Usurpatio trinoctii – mehe majast lahkumine kolmeks ööks Dos - kaasavara Donatio propter nuptias – mehe poolt naisele tehtud kink Patria potestas - isavõim Liberi naturales – loomulikud lapsed Legitimatio - seadustamine Arrogatio – võõra persona sui iuris’e perekonda võtmine Adoptio – lapsendamine Emancipatio – eriline tehing, kus isa vabastab poja Peculium (perekonnas) – isad andsid oma täiskasvanud poegadele teatava vara iseseisvaks majandamiseks Tutela - eestkoste Tutela dativa – riigivõimu poolt määratud eeskoste Tutela impuberum – eeskoste alaealiste üle Cura – hooldus
2 1. Isadus 1.1 Rooma õiguse norm Rooma õiguses on isa võimu all terve perekond. Naine, lapsed, lapselapsed. Lisaks veel ka orjad ja muud perekonna alluvuses olevad isikud. Ainus, kelle üle ei ole isal võimu on tütre laps(ed). Nende üle omab võimu nende laste isa. Sellist seotust laste ja vanemate vahel määrab kogu Rooma ajaloo väitel patrias potestas’e printsiip. See tähendab patriarhaalset ehk ühekülgset isavõimu. Sellest tuleneb suguluse vanim vorm, milleks on võimusugulus. Alles hiljem asendus see veresugulusega ehk kui algselt oli laste ema lastele pigem kui õde, siis hiljem tekkisid teatavad õiguslikud suhted ka laste ja laste ema vahel. Gaius on öelnud, et sellist võimu nagu on roomlastel oma laste üle, pole ühelgi teisel rahval. Laste ja vanemate vahelised õigused tekivad üldiselt seadusliku abielu tagajärjel
III tahvel reguleeris reegleid võlgniku vastu. Kellegi laenatud omandi mittetagastamise eest, pidi inimene maksma kahekordse summa määratud karistusest. Kohus määras võla tasumiseks aega 30 päeva. Kui võlgnik seda ei teinud, siis oli õigus viimane vägisi kohtusse tuua ning anda ta üle võlausaldajale kuni 60 ks päevaks. Pärast seda võis võlgniku orjaks müüa. IV tahvel sätestas reeglid isavõimu kohta. Isal oli õigus oma laste elu ja surma üle (patria potestas). Kui isa oli oma poega müünud kolm korda, siis sai poeg isavõimu alt vabaks. Samuti oli isal õigus oma väärarenenud laps surmata. Kümne kuu jooksul pärast inimese surma sündinud laps oli tema õiguslik pärija. V tahvel reguleeris eeskostet ja pärimisõigust. Sõltumata oma vanusest oli naine alati mehe vastutada, väljaarvatud Vesta neitsid. Juhul, kui mees suri jättes maha testamendi, siis tuli käituda selle kohaselt
PEREKOND 1. Pater familias, kelle võimu all olid naine, lapsed, orjad, vara, piirasid teda siiski kombed ja tavad, pole teada juhtumeid kus isa võimu oleks sellisel täiel määral rakendatud 2. Mater familias, in manu mariti mehe käe, st võimu all, sotsiaalselt kõrgemal tasemel, pidasid majapidamist, õiguslikult tegid seda mehe nimel, omandasid vara mehele, müüsid vara mehe nimel 3. Filius/filia familiae- olid isavõimu (patria potestas) all , kellelel kuulus ka ius vitae et necis, õigus elu ja surma üle, isa võis osa oma varast anda lastele/emale valdamiseks anda(peculium?- selle ulatuses võisid teha tehinguid) 4. Servi- orjad olid asjadena omandis, liikuvad/kõnelevad tööriistad o Iseseisev isik oli aint perepea Sugulaste liigid 1. Agnatio- võimusugulus, perekonnapea võimu alla kuuluvad vabad isikud loeti
Res publicae – Rooma riigil Municipia – linnakogukondadel Collegia, sodalitates – kutse- ja matuseühendustel Aerarium – riigikassa Fiskus – imperaatori kassa Kiriklikud asutused Rooma perekonnaõigus Perekond: 1) Pater familias – kelle võimu all olid naine, lapsed, orjad, vara 2) Mater familias – in manu mariti mehe käe, st võimu all 3) Filius/filia familiae – olid isavõimu (patra potestas) all, kellele kuulus ka ius vitae et necis – õigus elu ja surma üle 4) Servi – orjad olid asjadena omandis NB: Familia – perekond / kõik asjad ja orjad, mis kuulusid perekonda. Suguluse liigid: 1) Agnatio – võimusugulus; perekonnapea võimu alla kuuluvad vabad isikud loeti omavahel sugulasteks (vanem) 2) Cognatio – veresugulus; isikud on üksteisega ühendatud põlvnemise kaudu Abielu vormid:
arhailisest õigusest. Kanooniline õigus tekkis 12. saj kristlike koguduste kohtumistel vastuvõetud otsustest (canones juhtnöör), millele hiljem lisandusid paavstivõimu dekreedid. 12. sajandil sai paavsti kuuriast kõrgeim õigusistants. 5. saj töötas paavst Gelasius I välja kahe mõõga doktriini keiser on kiriku poeg, kellele on antud mõõk valitsemaks maistes asjade üle ja mõistmaks õigust maistes asjades (regalis potestas), kuid kirikliku ehk jumaliku õigusemõistmise õigus on antud paavstile ja piiskoppidele (auctoritas sacrata pontifisuim); keisri autoriteet pärines jumalalt ja seetõttu ei võinud ta tegutseda jumaliku korra vastu. Rooma õigust tõlgendati ja muudeti kiriku kasuks, nt pidi kirik testamendis saama ühe poja osa. Kanooniline tsiviilprotsess tunnistas vaid kirjalikke do-kumente mida pole kirjas, seda pole olemaski.
sajandil paljude Euroopa riikide seadustiku aluseks. Lõpuks jõudis isegi Ida-Euroopasse, leides tee Venemaa seadustikku. Codex Iustianius on tänapäevani mõjukas. 12.tahvli seadus- Vana-Rooma vanim seadustekogu; legendi järgi koostatud plebeide nõudel 450.eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks. Leges XII tabularum: I-II tahvel tsiviilprotsessi sätted, III tahvel reeglid (korratu) võlgniku vastu, IV tahvel- sätted isavõimu kohta (patria potestas), V-VI tahvel- eestkoste,pärimine,omand ja selle saamine (mancipatio ja in iure cessio), VII-VIII tahvel- obligatsiooniõiguslikud suhted, IX-X tahvel- ius publicum ja matustega seotud, XI-XII tahvel-mitmed lisasätted. Gaiuse institutsioonid 451-450 eKr Teosed: Ad legem XII tabularum, Res Cottidiane sive (verba) aurea, Institutiones 4raamatut (commentarius) Tsiviilõiguses –institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus, 2.asjadega seotud õigssuhted 3.hagid-õiguste kaitse
2) liitriikideks, 3) üksikuteks linnadeks ja riikideks, mille elanikud olid Rooma kodaniku õigustega, 4) kolooniateks ja 5) provintsideks, mis olid vallutatud maad väljaspoolt Itaaliat.30 26 Ibid 27 Ibid 28 Ibid 29 Ibid 14 Rooma riigi kõrgmaid ametnikke nimetati magistraatideks ja ametkonda magistratuuriks. Magistraatide võimkond oli kahesugune: 1) potestas-kitsam ja erialane võim ja 2) üldine võim mis sisaldas sõjalist võimu. Vabariigi ajal oli kõikjal ametialal kollegiaalsus, st ühele kohale määrati mitu isikut võrdsete funktsioonidega. Magistraadid olid kõikvõimsad kuid olid olemas üsna tugevad võimu piiramise põhimõtted: kollegiaalsus ja ametite ajalisus ning veto õigus. Magistraatide sisuline külg ilmnes neljas võimuavalduses: 1) õigus läbi käia jumalatega, 2)
Res publicae Rooma riigil Municipia - linnakogukondadel Collegia, sodalitates kutse- ja matuseühendustel Aerarium riigikassa Fiscus imperaatori kassa Kiriklikud asutused ROOMA PEREKONNAÕIGUS PEREKOND: 1. Pater familias - kelle võimu all olid naine, lapsed, orjad, vara 2. Mater familias - in manu mariti mehe käe, st. võimu all 3. Filius/filia familiae - olid isavõimu (patria potestas) all, kellele kuulus ka ius vitae et necis - õigus elu ja surma üle 4. Servi - orjad olid asjadena omandis Suguluse liigid: 1. Agnatio - võimusugulus; perekonnapea võimu alla kuuluvad vabad isikud loeti omavahel sugulasteks (vanem) 2. Cognatio - veresugulus; isikud on üksteisega ühendatud põlvnemise kaudu ROOMA ABIELUÕIGUS Abieluvormid: 1. Cum manu - mehele kuulus täielik võim naise ning tema vara üle. Abiellumisel muutub naine
Kõik, mis naisel oli enne abielu ja mis ta omandab abielu ajal kuulub talle endale. Selle varandusega võib ta talitada vabalt. Rooma õigus keelas abikaasade vahelised kingid. Need on tühised ja neid võib tagasi nõuda. Muidu aga võisid abikaasad sine manu puhul omavahel sõmida igasuguseid tehinguid: osta, müüa, laenata, volitusi anda jne.. 21.Vanemate ja laste varalised suhted Laste ja vanemate vahekordi kogu Rooma ajaloo vältel määrab patria potestas´e printsiip kui patriarhaalne ja ühekülgne isavõim. Isavõim avaldub järgmiselt:Vanimal ajal oli see absoluutne. Isa võis oma lapse llu jätta või mitte, isa võis müüa lapsi orjusesse. Isal oli õigus lapse elu ja surma üle. Kõik mida poeg omandab muutub isa omandiks. Isavõimu normaalseks lõppemiseviisiks oli isa surm. Kuid see võis lõppeda ka erilise tehingu teel kui isa poja vabastab. Selline oli ajalooline lähtekoht. Isa ja laste vahelised varavahekorrad teevad läbi
Isa kaotas oma õiguse pojale ning poeg oli nüüd õiguslikult iseseisev (sui iuris). Hiljem kujunes see eeskiri isavõimu tühistamise aluseks. Mida enam tardunud ja range koduvõim kreeka humanistliku elustiili ees taandus, mida enam kasvas vajadus teovõimeliste, õiguslikult ja majanduslikult sõltumatute kodanike järele, seda olulisemaks sai isavõimust loobumine. Manus`t ei tühistatud küll õiguslikult, kuid see muudeti tehingu abil üksikjuhtumil sisutühjaks. Patria potestas`e omanik pidi vabatahtlikult oma õigustest loobuma. Kui keegi kavatses oma pojale õigusliku iseseisvuse anda, pöörduti Kaheteistkümne tahvli seaduste poole. Isa müüs fiktiivse tehinguga oma poja mõnele sõbrale, kes omakorda lasi kohe uue orja vabaks. Sellega langes poeg tagasi isa manus`e alla. Viimane kordas nüüd sama tehingut ning tegi seda pärast poja teistkordset vabakslaskmist veel kolmaski kord
määramisel. Abiellumine enne leina-aasta lõppu tõi kaasa autuse ( ld infamia) ja pärimisõiguse kitsenduse. Kuni aastani 233 e.Kr. polevat Roomas abielulahutusi olnud. Sel aastal olevat lasknud rooma kodanik Spurius Carvelius Ruga end lahutada naise lapsetuse tõttu. Sada aastat hiljem oli kõik teisiti - nii olevat Cicero olnud 3 korda abielus, Caesar 4 korda ja mõned roomlased isegi 20 ja enam korda. Laste ja vanemate vahelised suhted Rooma õigus tunneb ainult isa võimu (patria potestas), mitte vanemate võimu üldse. Abielus cum manu oli ema lastele õiguslikuks õeks. Laste ja vanemate vaheliste õiguste aluseks on üldreeglina ainult seaduslik abielu ja seaduslik perekond. Vana aja Rooma perekond oli rajatud agnaatilisele sugulusele, siis polnud vallaslastel sidemeid ei loomuliku ema ega isaga. Paremas olukorras olid lapsed kes sündisid konkubinaadist. Isavõim tähendas, et isa võis vastsündinud lapsele elu jätta või mitte, võis müüa oma lapsi
seadustikku. Codex Iustinianus on tänapäevani mõjukas. 12.tahvli seadus , VanaRooma vanim seadustekogu; legendi järgi koostatud plebeide nõudel 450 eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks. Leges XII tabularum · III tahvel tsiviilprotsessi sätted · III tahvel reeglid (korratu) võlgniku vastu (legis actio per manus iniectionem) · IV tahvel sätted isavõimu kohta (patria potestas) · VVI tahvel eestkoste, pärimine, omand ja selle saamine (mancipatio ja in iure cessio) · VIIVIII tahvel obligatsiooniõiguslikud suhted · IXX tahvel ius publicum ja matustega seotud õigusküsimused (ius sacrum) · XIXII tahvel mitmed lisasätted Gaiuse Institutsioonid 451450 eKr. Teosed: · Ad legem XII tabularum · Res cottidianae sive (verba) aurea · Institutiones 4 raamatut (commentarius). · Inst. 1.8: Omne autem ius, quo utimur, vel
alamate vooruslikkust. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia (kõik "monarhid" on tegelikult türannid). Thomas Hobbes: nõustus võrdusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik "türannid" on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Parallelism: perekond=riik; valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim); võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj Itaalias, James Harrington 17. saj Inglismaal): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu.
personae alieni iuris- teise isiku perekondliku võimu alla kuuluvad isikud 12. Servitutes praediorum urbanorum – linnade maatükkide servituudid servitutes praediorum rusticorum – külade maatükkide servituudid 13. Delicta privata - privaatsed süüteod delicta publica - avalikud süüteod 14. Dos adventicia - võõras kaasavara dos profecticia – tütrele isapoolt määratud kaasavara panis farreus - okasnisu jahust leib 15. Patria potestas – isamaa jõud, võim 16. Ius honorarum – kõrgete amenikude õigus ius praetorium - preetori õigus ius aedilicium - ediiliõigus 17. Ius publicum – avalik õigus ius privatum - eraõigus 18. ius naturale – looduslik õigus ius Romanum - Rõõmaõigus 19. Ius in rem – asjaõiguslik õigus ius in re aliena – võõras .... õigus ius nudum - paljas või tühi õigus 20. Ius civile - tsiviilõigus
välja summa ja kinnitasid vandega. Edu korral saadi summa tagasi, kaotaja kaotas selle. III. Reguleeris otsuste täideviimist.Kui kaotanud võlga maksta ei tahtnud,võis võitja ta 60 päeva enda juures hoida, teda söötes ja kolm korda avalikult preetori ette viia.Tasumisega vabastas ta ennast, võidi leida ka vindex, kes oleks võlgniku vabaks ostnud.Kui seda ei juhtunud, võis surmata v väljaspool Roomat müüa. IV. Reguleeritud isa võim (patria potestas), rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Perepea võis vastsündinuid kui ka täiskasvanud järeltulijaid tappa. Talle kuulus koduvõim- manus. Ta oli kõigi pereliikmete piiramatu valitseja. Naisest lahutamisel peab mees laskma naisel asjad võtta ja ta välja saatma. Vara tagasi äiale andma. Kui poeg müüdi kolm korda, sai ta vabaks. V. Reguleeris pärimisõigust. Kui pole pärijat määranud, pärib lähim sugulane. Kui sugulast pole, siis
Edu korral saadi summa tagasi, kaotaja kaotas selle. III. Reguleeris otsuste täideviimist.Kui kaotanud võlga maksta ei tahtnud,võis võitja ta 60 päeva enda juures hoida, teda söötes ja kolm korda avalikult preetori ette viia.Tasumisega vabastas ta ennast, võidi leida ka vindex, kes oleks võlgniku vabaks ostnud.Kui seda ei juhtunud, võis surmata v väljaspool Roomat müüa. IV. Reguleeritud isa võim (patria potestas), rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Perepea võis vastsündinuid kui ka täiskasvanud järeltulijaid tappa. Talle kuulus koduvõim- manus. Ta oli kõigi pereliikmete piiramatu valitseja. Naisest lahutamisel peab mees laskma naisel asjad võtta ja ta välja saatma. Vara tagasi äiale andma. Kui poeg müüdi kolm korda, sai ta vabaks. V. Reguleeris pärimisõigust. Kui pole pärijat määranud, pärib lähim sugulane. Kui
omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata.)28 Ulpianus libro 69 ad edictum pr. Ait praetor: "Uti eas aedes, quibus de agitur, nec vi nec clam nec precario alter ab altero possidetis, quo minus ita possideatis, vim fieri veto. De cloacis hoc interdictum non dabo. Neque pluris, quam quanti res erit: intra annum, quo primum experiundi potestas fuerit, agere permittam". /.../ 2. Huius autem interdicti proponendi causa haec fuit, quod separata esse debet possessio a proprietate: fieri 10 etenim potest, ut alter possessor sit, dominus non sit, alter dominus quidem sit, possessor vero non sit: fieri potest, ut et possessor idem et dominus sit. ____________________
14. Rooma õiguse olulisemad allikad. Esimene kodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on 12 tahvli seadus, viimane on seaduste kogu Corpus Juris Civilis. 12 tahvli seadused I – kohtukohustus II – kohtumenetlus (arhailised vormelid, protsessikautsjon, võitja sai tagasi) III – otsuse täideviimine. Võlgnik anti võlausaldaja kätte (60 päeva), riiklikku täitemenetlust ei olnud. IV – isa võim patria potestas. Koduvõim manus. Lahutuse korral tuli lasta naisel minna, hiljem tuli tagastada tema vara. V – pärimine. Esikohal testament, siis sugulased. VI – vara liikumine tehingutes. Mancipatio – kindla vormi kohane pidulik ost, näiteks maavalduse puhul; in iure cessio – preetori juures teatud vormis toimetatud õiguste üleminek. VII - naabrite kaasomandiõigus nii linnas kui maal
Ülejäänud osa läks teistele pärijatele v riigikassale. Lapsetuks ei loetud meest, kel oli vähemalt 1 laps ja naist kel oli vähemalt 3 last. Sellisel naisel oli kolmelapseõigus:täielik pärimisõigus ja mitmesugused privileegid. Augustus määras erilise abielulahutuse korra:lahutamisest tuli teatada 7 tunnistaja juuresolekul ja lahutus toimus erilise lahutuskirja- libellus repudii kätteandmise teel. Laste ja vanemate õiguslikud vahekorrad 9. Patria potestas-isa võim, määrab laste ja vanemate vahekordi Laste ja vanemate vaheliste õiguste aluseks on üldreeglina seaduslik abielu ja perekond. Agnaatiline sugulus e võimusugulus-vallaslastel polnud sidemeid vanematega. Kognaatilise e veresuguluse puhul tekivad vallaslastel sidemed oma ema ja selle sugulastega. Kehtib põhimõte: mater semper certa est- ema on alati teada, kui pater vero is est quem nuptiae demonstrant- isa on see, keda näitab abielu. 10. Patria potestas- isa võim 11
5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: · Jumal andis maailma Aadamale valitseda · Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. · Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias, James Harrington 17. saj
Ta ütleb ka , et inimesed on monarhi vabatahtlikult valitsema lasknud, sest nad arvasid, et see on Jumala tahe. Jumaliku õigus ja paternalism Kõige levinum suund. R. Filmeri (1588-1653) ,,Patriarcha" (Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu). Absoluutse monarhia argument piibli toel : Jumal andis maailma Aadamale absoluutse võimu oma järglaste üle ja Aadam pärandas seda edasi oma poegadele. Parallelism : perekond=riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Samas omas valitseja oma ,,laste" üle mõõga- ja kohtuvõimu. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Kontraktualism lepinguteooria Hobbes; Locke ; Pufendorf ; Rousseau Locke'i loomuliku vabaduse ja võrduse idee (sarnaneb Filmerile). Riik loodi selleks, et saada üle probleemidest, mis valitsesid riigieelses seisundis. Hobbes- peaaegu absoluutne loovutamine (valitsejale absoluutne võim), maksude
27. eKr tuleb ametlikult võimule Augustus, kes peale Caesari surma võitis oma vastased ning oli seega Rooma armee ülemjuhataja. Lisaks sõjalisele võimule võttis ta endale ka ülemvõimu kõigi tsiviilasjade üle. Kuigi sisuliselt rajas ta ühe mehe valitsuse, oli Rooma ametlikult vabariik, keda juhtis princeps – esimene, ehk siis Augustus. Augustuse võim oli põhjendatud auctoritas’ega, tema isiku loodusepoolse legitimeeritusega. Sellele vastandus potestas – ametist tulenev võim, mis oli konsulitel ja teistel magistraatidel ning mida Augustus endale ei soovinud. Auctoritas’el põhines ka printsepsi otsuste seadusjõud, kuigi nad formaalselt seadused polnud. Ametlikult andis rahvas lex de imperio’ga (võimuvolitusi andva seadusega) Augustusele volituse seadusi oma konstitutsioonidega tõlgendada. Põhimõtteliselt allus algselt isegi printseps seadustele, kuigi hiljem leidis rohkem rakendust põhimõte: princeps legibus solutus est.
Leges XII tabularum · M. Kaser. Das römische Privatrecht. · I-II tahvel tsiviilprotsessi sätted Bd. · III tahvel reeglid (korratu) 1. (2. Aufl.). München: Beck, 1971. võlgniku vastu (legis · F. Wieacker. Römische actio per manus iniectionem) Rechtsgeschichte. · IV tahvel sätted isavõimu kohta 1. Abschn. München: Beck, 1988. (patria potestas) · D. Tamm. Roman law and European · V-VI tahvel eestkoste, pärimine, legal history. Copenhagen: DJØF omand ja selle saamine (mancipatio Publishing, 1997. ja in iure cessio) · A. Borkowski. Textbook on Roman · VII-VIII tahvel Law. obligatsiooniõiguslikud suhted London: Blackstone Press Ltd, 1994 · IX-X tahvel ius publicum ja
a. vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest b. Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: c. Jumal andis maailma Aadamale valitseda d. Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Võimude lahusus. John Locke (1632-1704): Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). 3 eri tüüpi võimu: a. Seadusandlik (kõrgeim) b. Täidesaatev c. Föderaalvõim (välisasjad)
Kohus annab bioloogilistele vanematele lapse hooldusõiguse tagasi niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus lapse huvidega, või määrab lapsele eestkostja või erieestkostja. Vanema ja lapse õigussuhe Vanema õigused lapse huvides seatud kohustustega seotud. Vanema õigus ja kohustus hoolitseda alaealise lapse eest. Isa võimust lapse õigusteni (Schwab) Rooma õigus isa võim laste üle (patria potestas) Keskaeg perekonna patriarhaalne struktuur Valgustusajastu uus tähendus, hoolitsuskohustus, lapse iseseisvaks kasvatamine Täieliku teovõime kehtestamine vanema võim lõpeb (1804 code civil (21)) 19. sajandi restauratiivsed suunad riik ei sekku perekonnaellu 42 20. sajand laste õigused esikohal ("vanema võim" asendub seadustes "vanema
Kuningas (König, king): germaani päritolu mõiste. Hõimujuht (rex, princeps). Enamasti valitav Esimese “isa” järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuninga võim on Paralleel: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Jumala and. Rõhuasetused: Kaasaegsetele loomulik vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku paternalistlik ja personaalne suhe alamatega vabadust ega võrdsust pole
kõik "türannid" on monarhid. 42. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Kuninga võim on loomulik võim, rahva võim on kunstlik või haaratud ebaõiglaselt. Filmer esitab absoluutse monarhia argumendi piibli toel: Jumal andis maailma Aadamale valitseda. Esimese 'isa' järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. . Ta toob ka paralleeli perekonna ja riigi valitsemise vahel. Valitseja käitub kui pereisa, tal on nö isavõim (patria potestas = isavõim). Nii nagu isa karistab oma lapsi nii omas valitseja oma ,,laste" üle mõõga- ja kohtuvõimu, karistas neid vastavalt kui vaja. Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. 43. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Juba Aristoteles rääkis eri vormide seguneminest. Ta ütles, et eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas
kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") levis käsikirjana, trükiti 1680. aastal. Rahvavõim on kunstlik, on haaratud ebaõiglaselt · Absoluutse monarhia argument Piibli toel: · Jumal andis maailma Aadamale valitseda · Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. · Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult, ei olnud üllatav ega radikaalne · Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole Kontraktualism · T. Hobbes, John Locke (1632-1704), Samuel Pufendorf (1632-1694), Jean Jacques Rousseau (1712-1778) · Loomuliku vabaduse ja võrdsuse idee (nii Hobbes kui Locke seega Filmeri suhtes sarnane kriitika)
Dos jääb mehele, kui: - naine sureb - lahutamine naise initsiatiivil või süül Dos jääb naisele, kui: - mees sureb - lahutamine mehe initsiatiivil või süül Donatio propter nuptias on mehe poolt tavaliselt enne abielu naisele tehtud kink. See jääb koos dos'ga mehe initsiatiivil tehtud lahutuse korral naisele. 6. Vanemate ja laste suhted - vanemate õigused laste üle Rooma õiguses oli välja kujunenud tugev patria potestas, tunnustati vaid isavõimu. Abielus cum manu oli ema lastele õiguslikust seisukohast nagu õde. Ta polnud lastele isegi agnaatiline (võimu) sugulane, hiljem tekkisid tal lastega õigussuhted tänu veresuguluse (kognaatilise) tunnustamisele. Laste ja vanemate õigussuhte aluseks on seaduslik abielu. Vallaslastel puudus agnaatilises suguluses suhe nii ema kui isaga. Veresuguluses tekkis vallaslastel side ema ja tema sugulastega. "Ema on kindel, kuid isa näitab abielu". Isavõimu piirid
annaabi.ee 
