ARHITEKTUURITEOORIA KONSPEKT-AutoRecovered (0)

ARHITEKTUURITEOORIA KASUTUS
Arhitektuuripraktika ilma teooriata on nagu pimeduses kobamine, kuid 
arhitektuuriteooria ilma praktikata on tühipaljas sõna. Postulaadid arhitektuuriteooria mõistmiseks: • arheoloogia: Palladio, Winckelmann, Piranesi • arhitektuuriajalugu • kunstiteooriad: näiteks „De Stijl“ koolkond 20. sajandi alguses • ideoloogiad: Louis XIV, Napoleon, Saksa „Werkbund“, Hitler, Stalin, Mussolini jne. 
NB! Sõjad ja ideoloogiad • arhitektuuriteooria ja arhitekti loome: näiteks Louis Kahni ja John Lobelli: Between 
Silence and Light: Architecture in the Spirit of Louis I. Kahn, 2008. Metodoloogilised lähtekohad arhitektuuriteooriatele: • nn. Frankfurdi koolkonna ühiskonna analüüsist lähtuv kriitiline 
sotsioloogiline teooria (Georg Lukacs, Walter Benjamin, Theodor Adorno, Peter 
Bürger, Jürgen Habermas, Arnold Hauser, Frederick Jameson jt); • strukturalism (Ferdinand de Saussure’ist lähtuv, muuhulgas ka Praha koolkond, 
eesotsas Jan Mukarovskyga, Claude Levi-Strauss); • poststrukturalism (Jacques Derrida, Michel Foucault, Jean Baudrillard, Jean-
Francois Lyotard) ja semiootika (Roland Barthes, Umberto Eco); • analüütiline filosoofia (Ludwig Wittgenstein, George Dickie, Arthur S. Danto); • feminism (Luce Iragaray, Linda Nochlin, Griselda Pollock, Julia Kristeva). 4 paradigmat / maailmavaadet: 1. positivism 2. post-positivism: Clenn Murcutt 3. kriitiline teooria: Dolores Hayden; Charles Jencks: manifestid - Theories and 
Manifestoes of Contemporary Architecture. Ed by Charles Jencks and Karl Kropf, 
Wiley-Academy, 2006. 4. konstruktivism: Rem Koolhaas: Delirious New York: A Retsrospective Manifesto 
for Manhattan. 1978.


LÜHIKORDUS VARASEMAST ARHITEKTUURIMÕTTEST VITRUVIUS MARCUS POLLIO - u. 88. eKr – 26 pKr. De Architectura libri decem 
33.–14.a. e.Kr.                   10 raamatut arhitektuurist. Keiser Augustuse ajastu 
arhitektuuri kaanon, kuusaim arhitektuuriteos sajandite vältel, üKs nurgakivi, millel 
seisab Lääne arhitektuurimõte.  Vitruviuse teoreetiline tuum 1. raamatus: Arhitekti haridus ja arhitektuuri 
põhiprintsiibid:  FIRMITAS – tugevus, UTILITAS – eesmärgipärasus, VENUSTAS – ilu, 
ORDINATIO, DISPOSITIO – mõttetöö ja leiutamine, EURYTHMIA JNE.  „Vitruvian Man” Vitruvius taandab inimkeha proportsioonid geomeetrilistele 
algkujunditele ringile ja ruudule.  Proprtsiooni muutus ajaloos    :  Hellenismi perioodil muudeti  arhitektuuripraktikas ordereid saleduse suunas (Dooria order 1: 7, Joonia 
order 1: 9) Sellega algasid diskussioonid kas arhitektuur on püsiv või muutuv 
kunstiliik?  Linna asukoht Vitruviuse järgi     – keskkonnatundlikkus arhitektuuris.  2. raamat: arhitektuuri tekkimine - eeskujuks arhitektuuri algvormi 
otsingutele  3. raamatus: templiehitus ja Interkolumnium     (seotud sammu pikkuse ja  muusikas noodikirja tempomärgetega) (püknostüül, süstüül, eustüül jne) LEON BATTISTA ALBERTI (1404–1472) - Itaalia renessansi perioodi 
arhitektuuriteoreetik. De Re Aedificatorica/ Ehitusest, analoog Vitruviuse 10 
raamatule, eesmärgiks parandada ja ületada Vitruviust, esmatrükk 1485.a. 
Firenzes. Humanist ja humanitaarharidus primaarne.  I raamat – definitsioonid ehk põhimõisted, lineamenta ehk plaanid  Alberti põhimõisted: regio - piirkond, keskkond, rea – paik, ehituskrunt, 
genius loci, partitio – maja jaotus, põhiplaan (funktsionaalsus, väärikus, 
mugavus) – linn pole muud kui üks hoone, ja teisalt, hoone pole muud 
kui väike linn!  Varietas – mõiste seob sotsiaalse kuuluvusega, parries – müür, tectum –
lagi, apertio – ava   II – III raamat – Firmitas (materjalid, ehituskonstruktsioonid)  IV – V raamat – Utilitas (funktsioon ja ehitiste tüpoloogia)  VI – Venustas (absoluutse ilu kontseptsioon; ornament on joonte õige 
jaotus, mis toob toob ilu nähtavaks)  Alberti teoses soovitavad tsentraalsed põhiplaanid väljendasid kosmilist
jumalikku harmooniat ja korda maa peal.  Cortona, Santa Maria del Calcinaio kirik  Puhtad geomeetrilised vormid ja selge struktuur aluseks pühakojale  Sakraalgeomeetria teke      IX raamat on arhitektuuriteoreetilise mõtte seisukohalt olulisim: Ilu ja 
kaunistus (ornamenta)  Ilu on kaasasündinud omadus ja tuletatud 3 kriteeriumist: arv, suhe 
üksikute osade vahel, kindel osade järjestus. Nende kriteeriumide 


summaks on proportsioon ehk mõõduline kooskõla concinnitas / tõeline 
sümmeetria  Tänapäeval neuroteaduste uuringutes tuleb välja aju poolkerade töös 
sama kriteerium: esteetilised väärtused assotsieeruvad harmoonia, 
proportsiooni, pinge, rütmiga  Ilu on loodusest kehale kaasa antud (loodusseadustega paika pandud), 
kuid kaunistus on enam välja mõeldud väline lisand kui sisemine 
olemus PHAROSE TULETORN ALEKSANDRIAS - üks seitsmest maailmaimest, u. 110 m. 
kõrgune meremärk, ehitas Knidose Sostratos, hävis 1326.a. maavärinas. Ettekujutus
loodi müntide järgi. Albertil avaldus selle tuletorni kompositsioonis concinnitas - ilu 
on õigete proportsioonide ja vormide järgnevuse printsiip Renessansiajastu IDEAAL-LINNADE IDEED - Pietro Perugino, Võtmete üleandmine 
pühale Peetrusele, 1482.a. tellija paavst Sixtus IV, maalitud Leon Battista Alberti 
teoreetilise töö põhjal. Ideaal-linna kavand ehk Città ideale, nn linnaportree, Piero 
della Francesca. Vitruviaanlik sümmeetria, perspektiiv, orderite kasutus, 
geomeetrilised vormid, sarnased kvartalid, eri värvi ja kõrgusega fassaadid ning 
akende suurused ANTONIO AVERLINO e. Filarete (kr.k. vooruste sõber) - Trattato di architettura, 
1465, tekst taasavastatud 1970ndatel aastatel. Ideaal-linna Sforzinda kavandid. 
Palmanova ideaal-linn, Sloveenia piiri ääres, asutatud 1593.a. Veneetsia vabariigi 
poolt, arhitekt Vincenzo Scamozzi. SEBASTANO SERLIO, Regoli generali di architecctura sopra le cinque maniere 
degli edifici…1537.a.
Serliana ehk Palladio motiiv ehk Veneetsia aken.
Serlio viis sambaorderit: IV raamat nn orderiõpetus, aluseks orderikaanoni tekkele – 
Toskaana, Dooria, Joonia, Korintose, Komposiit ANDREA PALLADIO (1508–1580) - Quattro libri dell`architettura, „Neli raamatut 
arhitektuurist“, 1570. a.
Palladio arhitektuuri on analüüsitud enim arhitektuuriteooriates.  Villa rustica – töötav farm (latifundium)   4. tüüp: Villa Trissino kavand Meledosse nn. kombineeritud tüüpi planeering 
palladionistlik telgsümmeetriline ja astmeline kompositsioon pärineb Albertil 
sõnastatud concinnitase mõistel, millele lisas loodusliku keskkonna 
komponendi ABBE MARC-ANTOINE LAUGIER (1713–1769)   Essai sur l'architecture, 1753, kuulus illustratsioon „primitiivsest hütist“, mis 
on puutüvedest ja okstest templilaadne ehitis  M.-A. Laugier’ esseed peetakse arhitektuuriteoorias üheks olulisemaks 
traktaadiks. Sageli tsiteerivad seda arhitektuuriteoreetikud ja praktiseerivad 
arhitektid isegi 21. sajandil.  Laugier´ reageeris oma ajastu barokkornamentika ja -kaunistuse vastu. 
Ürgmaja idee toetab looduse filosoofiat, romantilist ideed, mis kogus 
populaarsust 18. sajandi keskel ja mõjutas kirjandust, kunsti, muusikat ja 
arhitektuuri.


 Disaini lihtsus ja looduslike materjalide kasutamine oli Laugier´ arvates 
arhitektuuriliselt hädavajalik. Need ideed kajastuvad 20. sajandi arhitektide 
seas. See pani paika argumendi tulevastele arhitektuuriliikumistele, 
sealhulgas 18. sajandi uusklassitsismile ja 21. sajandi suundumusele 
kaunistamata, keskkonnasõbralike väikeste elamute poole. PICTURESQUE – PITORESKSUS maastikul ja arhitektuuris EDMUND BURKE– Philosphical Enquiry into the Origin of our ideas of the Sublime 
and Beautiful, 1757. – ülevuse ja ilu kategooriad - subliimse ehk üleva kui esteetilise
mõiste looja! Arhitektuuri tulid sisse „tunne“, „aisting“, „maitse“ – tänapäeval 
taktiilse arhitektuuri kontseptsiooni tuum (VAU-efekt) JOSEPH ADDISON – novelty/ uudsuse ja vahelduse mõiste, Picturesque Tourism UVEDALE PRICE – Essays on the Picturesque, 1794.a. pidas gooti arhitektuuri 
pitoreskseks, kritiseeris Capabiliti Browni maastikujundusi, tõi maastikusse 
talupojatüübi sisse’ RICHARD PAYNE KNIGHT -  Analytical Inquiry into the Principles of Taste, 1805, 
elamustevabadus on põhilisi esteetilisi kvaliteete. Subliimne maastik Edmund 
Burke`i järgi – mäestikuline, loodusstiihiat kandev, kuuvalguse või äikese eelne 
meeleolu, salapärane, vaimustav, ülendav VLAUDE GLASS´I KASUTAMINE WILLIAM GILPIN THOMAS HEARNE - Maastikukujundus a la Capability Brown, 1794. Tõeline 
piktoreskne ehk „nagu pildis” maastik, 1794 LE CAMUS DE MEZIERES - Teraviljaturg Pariisis – Halle aux blé, 1763-1769, 
mõjutasid inglise filosoofiad ja Étienne Bonnot de Condillac´i. Sensualismi teooria 
aistingutest ja nägemismeelest utilitaarehitised loodi efektsed ja suurejoonelised - 
siit pärit fenomenoloogilise koolkonna arusaam ruumist kui emotsioone mõjutavast 
ja elamusi pakkuvast keskkonnast ETIENNE-LOUIS BOULLEE - Essai sur l`art, sensatsiooni mõiste ja varjude 
arhitektuur. Newtoni kenotaaf Visionaarne arhitektuur uue maailma ja teaduse 
ülistuseks. Visionaarne arhitektuur, imaginaarsed megastruktuurid LAUDE-NICOLAS LEDOUX - „Arhitektuur, mida käsitletakse kunsti, moraali ja 
seadusandluse seisukohast“, 1804, pühendatud Vene keiser Aleksander I-le. Hoone 
karakteri mõiste, „rääkiva arhitektuuri idee“ (Architecture parlante). Kohtumaja ja 
vanglahoone kavand Aix-en-Provence` s, 1786.
Soolalinn Arc-et-Senans Besançon`is 1775 – 1779.a. Jeremy Bentham`i Panopticoni 
idee.
Utoopialinn Chaux, jõeinspektori maja – kokku viidud vorm ja funktsioon. Loetakse 
funktsionalismi eelkäijaks. Haridustempel Chaux’ utoopialinnas


PHILIP JOHNSON – Hines College of Architecture, University of Houston, Texas, 
1980 ANTOINE-CHRYSOSTOME QUAREMERE DE QUINCY (1755 – 1849) - 
Encyclopédie Méthodique. Ilmus 1832, „karakteri“ mõiste: arhitektuuriline karakter 
on olemise viis, psüühiliste vajaduste ning harjumuste viis, välja kujunenud kliima, 
ideede, tavade, maitse, naudingute ja iga rahva karakteri järgi JEAN-NICOLAS-LOUIS DURAND´i loengud École Polytechnique; Precis de leçons 
d`architecture, 1802.a.
arhitektuuri põhivormideks on ruudu ja täisnurga tüpoloogia. Seos arhitektuuri 
funktsiooni
ja struktuuri vahel ehk ökonoomsus. 1795.a. tuli meetermõõdustiku süsteem 
varasema antropomeetrilise süsteemi asemele, J.-N.-L. Durand ja tema raster 
kombinatsioonide süsteem on aluseks standardiseerimisele. Vormi areng pannakse 
sõltuvuse ehitusmaterjalide iseloomust.
Arhitektuur on horisontaalsete ja vertikaalsete kombinatsioonide summa; pani aluse
ehitiste tüpoloogiale ja inseneriarhitektuurile, mida käsitles kui kombinatoorset 
tegevust, protofunktsionalist 19. sajandi alguses.
Haiglakomplekside põhiplaanilised lahendused. Paviljoniskeem 19. sajandi alguses 
oli üks innovatiivsemaid planeenrigu printsiipe FRANCOIS COINTERAUX - École d’agritecture rurale 1790–1791.a. Pisé tehnika ja 
agritektuur. 
Rammed earth arch - tampsavi sein, seinad on tule- ja roostekindlad; massiivseinad 
on peaaegu helikindlad; õigesti päikese suhtes projekteeritud seinade puhul võib 
tamp-segust maja tarbida ligi 80% vähem energiat kui puitkarkasshoone JACOB IGNAZ HITTORFF - arhitektuuriarheoloogia uus võidukäik. 1823/24. a. 
avastas Sitsiilias antiikkreeka templite polükroomsuse ja avas sellega tee 
“uuskreeklastele”. Värv kaitseb materjali, eriti
põhjapoolses Euroopas ja aitab kaasa vormide paremaks rõhutamiseks LOODUSTEADUSTE MÕJU ARHITEKTUURIMÕTTELE –  Gottfried Semper: 
sarnane anatoomias Georges Cuvier`ga mõiste „Urtypen“
1. maja süda on tulekolle (keraamika)
2. muldterrass (müüritööd)
3. katus (puutöö)
4. piirded/seinad (tekstiil) GOTTFRIED SEMPER -  Neli elementi ehituskunstist, 1851.a. Wand – Gewand / 
sein-rõivas (polükroomia ürgusus!)
Bekleidungstheorie/ riietamis-katmisteooria, mille aluseks oli rahvuslikkuse idee 19. 
sajandil ja kunstide koguteose kontseptsioon. Siit sai alguse ka diskussioon, mis 
kerkis üles 19. sajandi lõpus – 20. sajandi alguses: dekoori või konstruktsiooni 
primaarsus ja selle rakendus. Arhitektuur on siit sarnane moega, sest peab 
reageerima vastavalt ja n.ö. rüüd vahetama. Uued funktsioonid ja uued 
konstruktsioonid sünnitavad ka uued vormid. Kompositsioonis peavad peegelduma 
nii materjal kui rakendatud tehnikad; sedaviisi tekivad hoone iseloom ja sümboolika 
otsekui iseenesest.


TUGEV BIOLOOGIA JA VITALISMI FILOSOOFIA MÕJU - 
Chicago koolkonna esindaja Louis H. Sullivan - Ornament in Architecture 1892.a. A 
System of Architectural ornament According with a Philosophy of Man`s Power, 
1924.a. Kõik eluvormid on mingi funktsiooni väljenduseks ja arhitektuur seda samuti
arvestama. Alles siis saab kõnelda arhitektuuri „orgaanilisusest". LOUIS H. SULLIVAN - orgaaniline ja anorgaaniline ornament 
pentagrammstruktuurina. Ornament on seotud looduslikuga ja selles peitub power. 
Sullivanile on oluline bioloogia ja arhitektuuri analoogia, mis omakorda teeb 
arhitektuurist psühholoogilisekspressiivse nähtuse, keele, et majad „räägivad“. JOHN WELLBORN ROOT (1850–1891) - artikkel A Great Architectural Problem, 
1890. Konstruktsioon on olulisem, mingil juhul ei tohi seda „hämada“ dekooriga, 
viimane ei tohi endale võtta konstruktsiooni segamist. Utilitaarsel hoonel pole 
dekoori vaja - dekoor on “crime”, „hoone struktuur dikteerib absoluutselt väliste 
vormide põhiloomuse; kommertsiaalsed ja konstruktiivsed nõudmised on sedavõrd 
imperatiivsed, et iga arhitektuurne detail, mis neid teenindab, on nende poolt ka 
modifitseeritud". See ongi – vorm järgneb funktsioonile! Form follows Function! ADOLF LOOS (1870–1933) - Ornament und Verbrechen, 1908. a. Loosi arvates on 
ornamendipuhas
seinapind märk spirituaalsest tugevusest. Steineri maja, 1910. 
Raumplan – Loosil keskne mõiste – arhitekt on eelkõige ruumide planeerija. 
Siseruumi arhitektuurne promenaad ITAALIA FUTURISM 1909–1914. aastatel: ANTONIO SANT´ ELIA (1888–1916) - L´Architettura futurista, 1914. a.  Sant´Elia 
Citta Nuova – Uue Linna “Messagio” (Teade) kui hiiglaslik laevatehas: liikumine, 
detailide dünaamilisus, liftid, teras, klaas, betoon, kunstmaterjalid. „Kunstlik 
vertikaalne mäestik“ - eraldiseisev liftitorn, mis on koridorisildadega nagu üle 
mäekuru hoonekorpusega ühendatud loodusvormid on tehnitsistlikult lahendatud VIRGILIO MARCHI (1895–1960) - Manifesto dell`architettura futurista, 1920.a. 
Economica, utilita, rapidita / ökonoomsus, eesmärgipärasus, kiirus (Vitruviuse järgi 
ümber nimetatud) HOLLANDIS “DE STIJL” ja neoplastitsism ning nende teoreeriline ajakiri PIET MONDRIANI „Kompositsioon punase, sinise, kollasega“ VÄRV – JOON – VORM - ajatu kompositsioon 3 värvi ja 3 värvitu vahel (must-valge-
hall). Rahvusvahelisus – universaalsus – tõde ja selle 3 kriteeriumi kehtivus kõikjal THEO VAN DOESBURG -  Neue Architektur und ihre Folgen, 1925. a. 16. punktiline
plastilise arhitektuuri programm: lihtne geomeetriline vorm, põhivärvid: kollane-
sinine-punane, imaginaarne neljadimensiooniline hõljuv ruumimulje, voolav ruum


LE CORBUSIER - Vers une architecture, 1923.a. Vers une architecture
1. inseneriesteetika ja arhitekti esteetika
2. kolm meenutust arhitektile: maht-pind-plaan
3. Maja on elamise masin
4. fassaadi tingib interjöör
5. seeria-elamuehitus
6. Arhitektuur või revolutsioon Urbanisme 1925.a. MODERNISTLIK ARHITEKTUURITEOORIA MODERNISMI MÕISTE „modernsuse“ ja „moderniseerumise“ mõisted - moderniseerumise 
teoreetikud Karl Marx, Emil Durkheim, Max Weber, Talcott Parsons moderniseerumise tunnused: tööjaotuse süvenemine, tehniline progress, 
turumajanduse levik, industrialiseerimine, urbaniseerumine, sekulariseerumine, 
individualism, liberalism, kultuurivaldkondade autonomiseerumine, 
ratsionaliseerimine, bürokratiseerumine, demokratiseerumine Modernseerumise ettapidena on eristatud: • varajast (1453–1789)
• klassikalist (1789– 1914)
• hilist (1914–1989) viimast perioodi on nimetatud kas postmodernsuseks (Lyotard, 
Baudrillard) või  ( Modernistliku ideoloogia olulisim tunnus on uudsuse ning pideva 
uuenemise tähtsustamine, olles antihistoristlik ning vastandumine 
traditsioonile / ajaloole


„Esteetilistel põhjustel“ Marko Raat, ajakiri Vikerkaar nr 4-5/2004 NEUES BAUEN LIIKUMINE WEIMARI VABARIIGI PERIOODIL 1918-1933 Uusasjalikus: kunst, tööstus, disain – sohvapadjast kuni linnaehituseni „Vom 
Sofakissen zum Städtebau“ eesmärgiks sotsiaalne, konstruktiivne ja stiililine 
ökonoomsus Funktsionalism versus ratsionalism ja tüpiseering Walter Gropius, Ludwig Mies van der Rohe, Ludwig Hilberseimer, László Moholy-
Nagy, Marcel Breuer emigreerusid II MS eel ja ajal USA-sse ning viisid sinna kaasa 
oma uusasumite ja sotsiaalmajade ehituspraktika *Modernismiperioodi arhitektuurikirjutis: Henry-Russel Hitchock, Philip Johnson. The 
International Style. Architecture since 1922, ilmunud 1932, MoMa n’ituse 
kataloogina * Hannes Meyer Positiivne modernismi näide: Henry ja Emma Budge vanadekodu Frankfurt am 
Mainis, 1928-1930 arhitektid Martinus Stam, Werner Moser ja Ferdinand Kramer SIEGFRIED GIEDION (1888-1968)  Sveitsi kunstiteadlane, valdas ka humanitaar- ja insenerioskusi. Pablo Picasso, 
L'Arlesienne, 1911-12. / Walter Gropius, Aldof Meyer, Faguse saapavabrik, 1911-
1913. Space, Time and Architecture. The Growth of a New Tradition, Harvard 
University Press, 1941/1962/2009. Zeitgeisti (space-time) ehk ajavaimu mõiste
– arhitektuuris on vajalik läbipaistvus ja vaatepunktide paljusus Congrès internationaux d’architecture moderne (CIAM), La Sarraz, 1928, Siegfried 
Giedion CIAM-i peasekretärina • I – 1928, La Sarraz, Šveitsis, rahvusvahelise modernse arhitektuuriühingu 
asutamine ja probleemide kaardistamine arhitektuuris.
• II – 1929, Frankfurt am Main, Saksamaal – „eksistentsiks vajalik korter“/ Die 
Wohnung für das Existenzminimum
• III – 1930, Brüssel, Belgia – „ratsionaalne maakasutus“
• IV – 1933, Ateena, Kreeka – „funktsionaalne linn“
• V – 1937, Pariis, Prantsusmaa – elukeskkondade parandamise küsimus, nn 
Ateena Harta täiendamine
• VI – 1947, Bridgewater'is, Suurbritannias. Giedioni eestvõttel publitseeriti 
spetsiaalselt selleks taaskohtumiseks „A Decade of New Architecture“ – raamat 10. 
aasta jooksul ehitatud (1937–1947) 23 maa modernistide loomingust. Tõetruu pilt 
ehitatud keskkondadest.
VII – 1949, Bergamo, Itaalias võeti Ateena Harta uuendatud versioon vastu, esile 
tõusid esmakordselt organisatsiooni ajaloos itaallased (Bruno Zevi jt);
• VIII – 1951, Hoddestonis, Inglismaal „The Heart of the City: Towards the 
Humanisation of Urban Life“ ja „The Urban Core“ ning „Scale-levels“


• IX – 1953, Aix-en-Provence’is, Prantsusmaal oli „Habitat"/“elupaik“ – uute 
linnaplaneeringute küsimused
• X – 1956, Dubrovnikus CIAM läks kongress lõhki, kujunes just see 
alternatiivsete ideede väljaütlemise ja demonstreerimise paigaks (Jaap Bakema, 
Aldo van Eyck, Smithsonid jt
• XI – 1959, Otterlo, Hollandis, CIAM-i ümberformeerumine Team X. Sellisele foonile paigutuvad 1950.–1960. aasta alguse arhitektuuriteoreetilised 
ideed Giedioni koostatud raamat „A Decade of New Architecture“ valmis 1947, ilmus 1951
- esimest korda kriitiline noot sees mõistel funktsionalism LEWIS MUMFORD (1895–1990) „Technics and Civilization“, 1934. polütehniline / 
monotehniline
The Myth of the Maschine, „Masina müüt“ I köide. Tehnika ja inimareng, II 
köide. Võimu viisnurk, 2018-2019 BRUNO ZEVI (1918-2000) - Towards an Organic Architecture, 1945. The Modern 
Language of Architecture, 1978. Association for Organic Architecture (APAO) *Modernistliku arhitektuuriajaloo kirjutus: Emil Kaufmann, Von Ledoux bis Le 
Courbusier, 1933 1960.-1970. AASTATE MODERNISMI KRIITIKA
CIAM 8. kongress Hoddestonis, Inglismaal 1951. aastal - The Heart of the City: 
Towards the Humanisation of Urban Life . „The Urban Core“ / linna kude . „Scale-
levels“ /mõõtkava tasandid. Südamik ehk tuum. 1953. aastal toimus Prantsusmaal, Aix-en-Provence’is, 9. CIAM-i kongress, teemaks: 
„Habitat"/ mudel elupaik. ATBAT-Afrique Casablancas, Marokos – mängitakse 
kohaliku ehitustraditsiooniga 1956. aastal toimus Dubrovnikus, (tnp. Horvaatias), 10. CIAM-i kongress - teemaks 
ökoloogiline mõtlemine ja säästlikkus (esmakordselt). Domineeris Team X Jaap 
Bakema, Aldo van Eyck ja Alison & Peter Smithson Sotsiaalne aluspõhi USA-s modernismi kriitkale: valglinnastumine -  William 
Levitt ja Lewittown, 1947. aastast ning ratsionalism -  Wendell O. Pruitt Homes and 
William Igoe Apartments, Pruitt–Igoe 1954. aastast St Louis, Missouris Jane Jacobs, The Death and Life of Great American Cities / „Suurte 
Ameerika linnade elu ja surm” 1961.


*The Heart of Our Cities ilmus 1964. a. -  Skandinaavia satelliitlinnade idee  *Maastikuarhitekt Lawrence Halprin „Cities“, (1963)  *Peter Blake - God’s Own Junkyard“, 1964 *Kevin Lynch - The Image of the City, 1960 Lynchi uurimus paigutus 1960. aastatel ökoloogia rubriiki, mis sidus endaga kokku 
geograafia, keskkonna uuringud ja sotsiaalse fenomeni:  George A. Theodorson, Studies in Human Ecology, 1961.  Rachel Carson, Silent Spring, 1962.  Leonard J. Duhl, The Urban Condition: People and Policy in the Metropolis, 
1963.  Roger Barker, Ecological Psychology, 1968  Ian McHarg, Design with Nature, 1969 USA föderaalvalitsuse Great Society programm (peegel meie varakapitalismile): 
John F. Kennedy „New Frontier“ programm 1960. aastal, Lyndon Johnson „Great 
Society“ programm 1964.–1965. aastal *Serge Chermayeff ja Christopher Alexander - Community and Privacy: Toward a 
New Architecture of Humanism, 1965. *Christopher Alexander. Essee „Architectural Forum“: A City is Not a Tree, 1965. 1960.AASTAD: TEHNOLOOGIA JA ÖKOLOOGIA Tsentraalsete süsteemide kokkuvarisemine ja neokolonialism. Arvutiseerimine ja 
elektroonilise info ajastu – Marchall McLuhani meediauuringud. Mõisted: meedia ja 
globaalne küla Ressursside kriis – Rooma Klubi raport „Kasvu piirid“, 1972.a.  Küsimused arhitektuuri tähenduse üle 1960. aastad: tehnoloogia vaimustus Reyner Banham (1922–1988)
• Theory and Design in the First Machine Age, 1960; 
Mis on modernsus arhitektuuris?
1. funktsioon
2. tehnoloogilised innovatsioonid
3. esteetika
• Guide to Modern Architecture, 1962;
• The New Brutalism, 1966
• A Concrete Atlantis: US Industrial Building and European Modern Architecture. The
MIT Press. 1989 Modernism jääb püsima – Chicago pilvelõhkujad 1960. aastatel: Mies van der 
Rohe, SOM ja Fazlur Rahman Khan „tube“ structure


Willis Tower (endine Sears Tower, valmis 1973.a. )
1970ndatel oli õlikriis ning populaarsust kogus postmodernism, algasid 
diskussioonid kõrgmodernismi pilvelõhkujate ehitamise vajalikkuse kohta.
Inaki Abalos ja Juan Herreros, Tower and Office: From Modernist Theory to 
Contemporary Practice, 2003. Yona Friedman (1923-2020) - „Mobile Architecture“ teooria, „Spatial City“ 
teooria
1960. aastad kui megatruktuuride ehitamise ajastu Paolo Soleri Acrosanti projekt, 1969. a. „Arcrology Conception“ 
Arhitektuur ja ökoloogia arvestada ökosüsteemi 
Arcology: The City in the Image of Man, 1973 METABOLISM: „neljas generatsioon“ Jaapani arhitektuuris, kes integreerivad end 
Lääne kultuuri: Kiyonori Kikutake, Noboru Kawazove, Masato Otaka, Fumihiko Maki, 
Kisho Kurokawa – 1960.a. manifest: Metabolism: The Proposals for New Urbanism. 
Metabolism ei kaotanud kunagi huvi tehnoloogia arengu vastu. Samas esindasid 
elukapslite kujundused võtteid Jaapani rahvuslikust käsitööst ja elukultuurist, nagu 
nt. engawa (suletud veranda), nokishita (semi-outdoor passage), rogi (kitsas allee). 
Seda nimetati „interkultuurilikeks dialoogiks“, mis ühendas Jaapani traditsioonilisi 
teemasid, nagu „En-space“ ja „symbiosis“. Kisho Noriaki Kurokawa. Metabolism in Architecture, 1977 - Burnt Ash School, 
seotud uue kihistusega linnas. Regeneratsioon ehk taasteke on organite ja kudede 
taastumine. Mõiste „megastruktuurid“. Kikutake torn Osaka Expol, 1970 1960.-1970. AASTATE EKSPERIMENTAALNE ARHITEKTUUR
*Constant Nieuwenhuys New Babylon / Uus-Babülon – uus planetaarne linn
*Archigram tegutses Inglismaal 1963-1974 ja nende Plug-in City (1964) and 
Walking City (1964)
*Reyner Banham “A Home Is Not a House”
*Archizoom (1966-1974) – „No Stop City“ Residential Car Park, Universal climatic 
System - city without architecture” that extends into infinity, an air-conditioned car 
park or an inhabitable piece of furniture. *Richard Buckminster Fuller ehk „Bucky“ (1895-1983) 
World Design Science Decade 
„Dymaxion“ maja 1960. a. dynamic, maximum, and tension 
1963. aastal „Delos Declaration“ Fulleri keskkonnateemalised raamatud:
• Utopia or Oblivion, 1969
• Operating Manual for Spaceship Earth, 1969
• I see to be a Verb, 1970
• Approaching the Beiing Environment, 1970
• Intuition, 1972
• Earth, 1973
• Synergetics: Explorations in the Geometry of Thinking, 1975.


OLULISEMAD ARHITEKTUURITEOORIA LOOMISE KESKUSED 1960. 
AASTATEL, KUS ALUSTATI KA MODERNISMI KRIITIKAGA:
1. New York, Institute for Architecture and Urban Studies – IAUS; Peter Eisenman; 
alates 1987 – Chicago Institute for Architecture and Urbanism – CIAU 
2. Veneetsia alates 1968, Instituto Universitario di Architettura di Venezia – IAUV – 
Giuseppe Samona, Manfredo Tafuri; Veneetsia koolis ka Vittorio Gregotti ja Aldo 
Rossi 
3. London Architectural Association – AA, asutatud juba 1847 Arhitektuuriteooriaid ise võib nimetada relatiivseteks (versus normatiivne), sest 
nad ei määratle enam puhtalt arhitektuuriaspekte, vaid käsitlevad neid 
kontekstuaalselt. Arhitekt Ernesto Nathan Rogers oli 1953.–1965. aastani ajakirja peatoimetajaks ja 
muutis nime
Casabella Continuità. Vittorio Gregotti 1981–1996. a. Francesco Dal Co alates 
1996. aastast. Torre Velasca, Milanos, BBPR, akronüüm 4 arhitektile: Bianluigi Banfi, Lodovico 
Barbiani di Belgijoso Enrico Peresutti, Ernesto Nathan Rogers, 1950–1958. a. algas
modernistliku arhitektuuri avalik kriitika Euroopas Kriitilised varasema modernismi perioodi arhitektuurikirjutuse suhtes:
Colin Rowe, The Mathematics of the Ideal Villa and Other Essays, 1976; Collage 
City, 1978;
Rowe’i mõju: Alan Colquhounile kuni arhitekt James Stirlingini välja
Leonardo Benevolo History of Modern Architecture, The MIT Press, 1960 The 
Origins of Modern Town Planning, The MIT Press, 1967
Manfredo Tafuri (1935–1994) - Towards a critique of architectural ideology, 1969
Panayotis Tournikiotis. The Historiography of Modern Architecture. The 
MIT Press, 1999. 1968. aasta: Ideoloogiline spekter oli lai: rassism ja Martin Luther Kingi 
tsiviilõiguste liikumine, Vietnami sõda, Külm sõda, beebibuum. Marksistliku 
ideoloogia levik: patsifistid, feministid, akadeemilised rahutused, hipid, kontra-
kultuur 
• Frankfurdi sotsiaaluuringute koolkond (1931), emigreerusid SB-sse 
• neomarksistliku kriitilise ühiskonnateooria loomine, et parandada ühiskonda, 
ideoloogiakriitika vajadus 
• Herbert Marcuse 
• Walter Benjamin 
• Max Horkheimer ja Theodor Adorno „culture industry“ / „kultuuritööstus“
Rethinking Architecture: A Reader in Cultural Theory. Ed by Neil Leach 
Routledge, 1997. 
Modernism: 
• Theodor Adorno. Frankfurdi kk. Funktionalism Today 
• Georges Bataille. Architecture. Slaugterhouse. Museum. 
• Walter Benjamin. On Some Motifs in Baudelaire Paris, Capital of the Nineteenth 
Century. 
• Ernst Bloch. Formative Education, Engineering Form, Ornament. 


• Siegfried Kracauer. (ainus, kes õppis arhitektuuri) The Hotel Lobby. On 
Employment Agencies: The Construction of a Space. 
• Georg Simmel. Bridge and Door. The Metropolis and Mental Life. Kaasaegse modernse arhitektuuri analüüs ja interpretatsioon: Anthony 
Vidler. From The Architectural Uncanny: Essays in the Modern Unhomely, 
The MIT Press, 1992. (mõisted: pime ruum, läbipaistvus) International Working Party for Documentation and Conservation of Buildings, Sites 
and Neighborhoods of the Modern Movement

Document Outline

• ARHITEKTUURITEOORIA KASUTUS
• LÜHIKORDUS VARASEMAST ARHITEKTUURIMÕTTEST
• MODERNISTLIK ARHITEKTUURITEOORIA
• 1960.-1970. AASTATE MODERNISMI KRIITIKA