reglemendist. Loodust tuleb säilitada, kuid see peab loomulikult linnakeskkonnda sulanduma, mitte muudetud ja moonutatud kiujul. Ainult nii moodustub tervislik roheala, piirideta aed. Kui arhitektid nägid, et modernistlik maastikukujundus tekitab probleeme, hakati mõtlema uute lahenduste peale kuidas loodust ja linna omavahel siduda. Sotsiaalne ja keskkonnaalane kriitika urbanistlike rohealade suhtes Modernistlik maastikuplaneerimine suutis küll kokku tuua erinevad linnarajoonid, kuid sel puudus muu funktsioon. Üldjuhul oli suur osa nendest ühendavateks rohealadeks mõeldud kohtadest ilma nime ning kindla otstarbeta. Need olid avalikud rohealad, millega kaasnes palju probleeme. Esiteks puudus nendel parkidel kindel hooldaja, kes haljastustöid korraldaks. Kui kohalik omavalisusüksus palkaks kõigile rohealadele aednikud ning hoolitsejad, siis läheks see väga kalliks maksma
·arheoloogilised meetodid ·maastiku hooldus ja kaitse Sotsiaal-majanduslik lähenemisviis inimene vs loodusmaastik säästva majandamise rakendamine püüdleb selle poole, et igal inimesel oleks mingis maastikus võimalikult hea elada määraivamaks teguriks inimmõju. Kasutatavad meetodid: ·kartograafiline meetod (võrdlev analüüs) ·maastiku hooldus ja kaitse ·maastikuplaneerimine läbilõike e kompleksprofiili meetod Profiiljoon näitab maastiku reljeefisuhteid, mille peale märgitakse graafiliselt taimekooslused ja ala geoloogiline ehitus Plaaniriba on täpne topograafiline plaan (plaan suuremõõtkavaline kaart) profiili kulgemiskoha lähiümbruse iseloomustamiseks. Maastikukomponentide tabel muutusedüleminekud tsoonidena või graafikutena. Õietolmu diagramm
ametiasutuse poolt valjendatuna) Maastiku kvaliteedi eesmärk - avalikkuse eelistused ümbritseva asutuse suhtes (pädeva ametiasutuse poolt valjendatuna) Maastikukaitse - maastiku väärtuslike osade hoidmiseks ja säilitamiseks rakendatavad tegevused Maastikukorraldus - säästliku arengu põhimõtteist lähtuv maastiku korrapärast hooldust tagav tegevus, mis suunab ning tasakaalustab ühiskondlike, majanduslike ning keskkonnaprotsesside põhjustatud muu Maastikuplaneerimine – tulevikku suunatud tegevus maastike parandamiseks, taastamiseks või loomiseks Üld- ja erimeetmed Osapooled peavad: Looma juriidilised põhialused näitamaks, et maastik on oluline inimese elukeskkonna komponent, et ta on rahva ühise kultuuri, ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku pärandi mitmekesisuse väljund ning rahva identiteedi looja Defineerima ja rakendama maastikupoliitikat, mille eesmärgiks on maastike kaitse, hooldamine ja planeerimine Osapooled peavad:
Detailplaneeringud Maakonnaplaneeringud Metsamajanduskavad Maakorralduskavad Valgala majanduskavad Põllumajanduse-keskkonnaprogramm Maastikuhoolduskavad Metsamajanduskavad Maakorralduskavad Valgala majanduskavad Keskkonnamõjude hindamine Keskkonnariski analüüs Metsakorraldus 177. Euroopa maastike konventsioon: mõisted: “maastik”, “maastikupoliitika”, maastikukorraldus”, “maastikuplaneerimine”, “Maastiku kvaliteedi eesmärk” “Maastik” tähendab inimeste arusaamas ala, mille omadused on tekkinud looduslike ja/või inimtegurite tegevuse tulemusena või nende koosmõjus; “Maastikupoliitika” tähendab pädeva ametivõimu poolt sõnastatud üldpõhimõtteid, strateegiaid ja suuniseid, mis võimaldavad võtta konkreetseid meetmeid maastike kaitseks, haldamiseks ja planeerimiseks;
annaabi.ee 
