Ühiskonna kt 1. tööstusühiskonna põhijooned · Esikohal tööstuslik tootmine · Range tööaja arvestus · Ratsionaalsus ja bürokraatia tugevnemine · Tööaeg domineeris puhkeaja üle, üksluisuse korvamiseks loodi meelelahutus · Eraldus töö- ja puhkesfäär 2. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 3. Teadmusühiskonna kujunemine 1. kujunemine:
iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli mngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor, telefon ja klmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine htlustus tnu heli- ja videotehnika kiirele arengule. MASSIMEEDIA kujunes postindustriaalse hiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli ks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kik, lihttlisest juka rimeheni.
Tööhõive peamiselt teenindussfääris. 20) Postindustriaalne ühiskond  kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane sotsiaalne struktuur ja väärtushinnangud. Keskklass e. valgekraed  kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Polüarhia e. paljude võim  Teoreetikud: a. Daniel Bell  Oli esimene postindustriaalse ühiskonna analüütik. Tema järgi on postindustriaalse ühiskonna tunnusteks teadmiste ja oskuste areng, mille eesmärgiks on juhtida muutusi ning kontrollida ühiskonda. Belli arvates pidi postindustriaalsel ühiskonnal olema tsentraliseeritud ja hästikoordineeritud juhtimine. Tagamaks ühiskonna efektiivsust pidid Belli arvates võimule pääsema ka tehnokraadid ja arvutispetsialistid. b
Organisatsioon, mille eesmärgiks pidi olema rahu kindlustamine maailmas. Lisaks loodi ka teisi organisatsioone nagu NATO, VLO ja Prantsusmaa ning Saksamaa vahel Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millest sai Euroopa Liidu eelkäija. Sõjad on alati mõjutanud tehnika ja teaduse ning seeläbi majanduse käekäiku ning II maailmasõda polnud erand  sõja tagajärjena toimus teaduslik-tehniline pööre, mis viis tööstusühiskonnast postindustriaalse ühiskonna kujunemiseni. Riigid nagu USA, Jaapan ja Saksamaa asusid oma majandust moderniseerima, mis tõi kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja majanduskasvu, millele aitas kaasa ka Marshalli plaan ehk USA majanduslik abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. NSVL sõjajärgse majanduse märksõnadeks olid plaani- ja käsumajandus, kolhoosid ning viisaastakuplaanid. Tänu II maailmasõjale järgnenud majanduslikele muutustele toimusid ka suured sotsiaalsed
leibkonnamudelid (tööstusühiskonnas peamiselt väikepered). Tööstustööliste ning linnaelanike arv tõusis ning põllupidajate osakaal kahanes. Järk-järgult hakkas elatustase tõusma, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud olid neis äärmiselt kehvad. Modernne linnatsivilisatsioon kujunes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist  postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, mis tähendab kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, mille omadusteks on kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kiru klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus
liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade osatähtsus tööhõives- domineerisid töölised, mitte enam põllumajandusega tegelevad inimesed; tööstuslik tootmina andis põhiosa majanduse kogutoodangust. Postindustriaalse ühiskonna tekkimisel tõusid esikohale teenindussektoris töötavad inimesed. 2.Muutus linna- ja maainimeste suhtarv- ulatuslik ränne maalt linnadesse, mille tõi kaasa vabrikute teke. Linnas olid moodsad side- ja transpordivahendid, suur kaubavalik ja mitmekülgsed puhkamisvõimalused. Maal tekkisid mitmesugused sotsiaalprobleemid(agulites ja üürikvartalites) 3. Muutusid leibkonna ehk
osanud arvata, et 21. sajandi alguseks on ühiskond välja arenenud postindutriaalseks. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelu, inimõiguste tunnustamine. Räägitakse demokraatiast ja kapitalismist. Kas oleme jõudnud ühiskonna arengu lõppu või on see alles algus? Me oleme jõudnud postindustriaalse ühiskonna ehk teeninusühiskonda  on tööstusühiskonnale järgnenud arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalnestruktuur, teeninudsektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Seoses teenindusühiskonda jõdmisega on muutunud teadmised inimetele kõige olulisemaks, varem oli selleks olnud masinad (industriaalühiskond). 21. sajaandil on teaduse-ja tehnikaareng olnud meeletu üha enam saavad inimesed
Nüüdisühiskond  kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ühiskond on välja arenenud erinevatest ühiskonna etappidest. Postindustriaalse ühiskonna keskmes on demokraatia ja vabam mõtlemine. Kindlasti keegi ei teadnud, et 21. sajandist võib saada postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond, mida iseloomustab paindlik sotsiaalne struktuur ja kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Kas see siis ongi ühiskonna arengu etapi lõpp? Ühiskond on olnud juba enne meie aega ja jätkub ka pärast meid ja areneb pidevalt. Erinevatelt põlvedelt kanduvad edasi mitmesugused traditsioonid. Traditsioone
lhenemist: tootmine lattu tootmine vastavalt laekunud tellimustele, projekteerimine vastavalt laekunud tellimustele. Kavandatav infotehnoloogiline tase sltub eeltoodud protsessidest aga on mjutatud ka konkurentide kitumisest. Interneti kasutamise kasv tnu ritegevusele laienemisele on reeglina tingitud konkurentsitingimuste muutumisest, mida iseloomustab maailmamajanduse kasv, rhuasetuse nihe informatsioonile baseeruva postindustriaalse hiskonna suunas ja uue digitaalse majanduse areng. Tuleb nustuda, et eelpool mainitud organisatsiooni sisemised (strateegia, toodang) kui ka vlised (turgu iseloomustavad nitajad) faktorid mjutavad konkurentide tegevusmudelit ja loovad erilise keskkonna konkreetse turusegmendi jaoks. Tpsemalt eldes, strateegiline planeerimine, uurimis- ja arendustegevus, mis eelneb mgitegevuse korraldamisele on vga oluliselt mjutatud keskkonna mjudest.
Nüüdisühiskonna kujunemine:1) primitiivühiskond, 2) agraarühiskond, 3) industriaalühiskond Muutused: 1) Tööhõive 2) Linnade kasv 3) Muutused kihistumises 4) Demokraatia juurdumine 5) Leibkonnamudeli muutus 6) Riigi ülesanded Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast: Põhiressurss  industriaalis masinad, postindust. teadmised. Põhiinstitutsioon  tööstuses firma, postis ülikool. Põhiotsustajad  firmaomanikud, eksperdid. Tähtsaim kapital  varaline rikkus, oskusteave Industriaalses taheti konveieritöölisi, postindustriaalses rohkem haritud spetsialiste kes on saanud hea koolituse. Tööstusjärgses mängis suurt rolli massimeedia.
tootmine lattu; tootmine vastavalt laekunud tellimustele; projekteerimine vastavalt laekunud tellimustele. Kavandatav infotehnoloogiline tase sõltub eeltoodud protsessidest aga on mõjutatud ka konkurentide käitumisest. Interneti kasutamise kasv tänu äritegevusele laienemisele on reeglina tingitud konkurentsitingimuste muutumisest, mida iseloomustab maailmamajanduse kasv, rõhuasetuse nihe informatsioonile baseeruva postindustriaalse ühiskonna suunas ja uue digitaalse majanduse areng. Tuleb nõustuda, et eelpool mainitud organisatsiooni sisemised (strateegia, toodang) kui ka välised (turgu iseloomustavad näitajad) faktorid mõjutavad konkurentide tegevusmudelit ja loovad erilise keskkonna konkreetse turusegmendi jaoks. Täpsemalt öeldes, strateegiline planeerimine, uurimis- ja arendustegevus, mis eelneb müügitegevuse korraldamisele on väga oluliselt mõjutatud keskkonna mõjudest
SOTSIOLOOGILISTES TEOORIATES Daniel Bell´i "postindustriaalne ühiskond": kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris ja tootmispõhimõtetes: agraar- ja tööstussektor kahaneb, teenindussektor kasvab. Tööstusühiskonna arvuka keskpärase haridustasemega spetsialistide asemel on vaja kõrgkvalifitseeritud tööjõudu, levinud on kõrgtehnoloogiline ja teadusmahukas tootmine. Industriaal- ja postindustriaalse ühiskonna erinevused TÖÖSTUSÜHISKOND POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND Põhiressurss masinad teadmised Põhiinstitutsioon firma ülikool Põhiotsustajad ärimehed eksperdid, managerid Võimu alus omand oskusteave (know-how) Valitsuse roll majandusvabadus valitsuse ja firmade koostöö
- tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse. - 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon. Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere  vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. Elatustaseme üldine tõus.
Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 14. Mis on teadmusühiskond?  Pidevalt arenev, põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel, et tõsta inimeste heaolu.  Teadmusühiskond on mõnes mõttes katse arendada edasi infoühiskonna ideed ning astudes vaid infoühiskonna idee kriitikale, luua uus kontseptsioon, mis on sisulisem ja vettpidavam. 15. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Eristab ühiskondade arengus kolme perioodi:  Eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav.  Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor.  Postindustriaalset ehk infoühiskonna ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu
Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike normide tähtsus 4. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes o Tööaeg domineeris puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid ( väikepered) Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: o Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti o Tähtsaks muutus teaduse ja tehnoloogia osa majanduses o Ühiskond vajas rohkem harituid spetsialiste o Ühiskonna juhtimine pidi olema paremini kooskõlastatud o Kujunes keskklass o Elatustase tõusis o Masstootmine ja massikultuur (raadio, tv) o Lahutamatuks tunnusjooneks muutus ka massimeedia Teadmus ehk infoühiskonna põhijooned:
konkureerivate firmade vahel valida. Parem teenindaja võidab endale kliente juurde ja sel teel suurendab kasumit. Enamikus Euroopa riikides on teenindav majandus muutunud juhtivaks majandussektoriks. Arenenud riikides töötab seal 70–80% hõivatutest ja selles sektoris luuakse kõige rohkem uusi töökohti. Majanduse arenedes on teenindusettevõtete tähtsus aina suurenenud. Teenindussektori osakaal hakkas tõusma 1960. aastatel ja teenindusmajandusele üleminek on ka üks postindustriaalse ühiskonna tunnustest (Tooman 2003). Riigiti varieeruvad statistilised andmed selle kohta, mida üldse loetakse teenindussektorisse kuuluvaks ja mida mitte. Alles hiljuti oli tavapäraseks lähenemiseks, et kõik see, mida ametliku statistika järgi ei saanud paigutada tööstus- ja põllumajandussektori alla, pandi kokku teenindussektori alla (Tooman 2003). Enamikus lääneriikides muutus teenindussektor majanduses domineerivaks 1980. aastatel (Perens 1998)
Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiate revolutsioon. 14. Mis on teadmusühiskond? Teadmuspõhine majandus Inimkapital ja sotsiaalne struktuur Kultuur, haridus Teadus- ja arendustegevus Strateegiline juhtimine. 15. D. Bell ja postindustriaalse (pärast raksetööstus) ühiskonna tulek. Eristab ühiskondade arengus kolm perioodi: eelindustriaalsest (või põllumajanduslik ühiskond- agraarsest) ühiskond, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav; Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Industriaalühiskonda iseloomustab see, et sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor.
asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia  kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodaniku ühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 2. Kaasaegse ühiskonna kujunemine, põhijooned, struktuur, korraldus, põhimõtted. 3. Võrrelda tööstus- ja postindustriaalset ühiskonda info- ja teadmisühiskonda (tunnused, iseärasused) Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 4. Iseloomustada heaoluriiki ( 3 tunnusjoont/rakendavat meedet) Arengu etapid 2-3
mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond? On pidevalt arenev, ühiskonna jätkusuutlikkus põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel ühiskonna tõhusa toimimise ja innovatiivse majanduse sihis, et tõsta inimeste heaolu. 20. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Eristab ühiskondade arengus kolm perioodi: - Eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav. - Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Industriaalrevolutsiooniks nimetatakse 1750-1830ndatel Suurbritannias toimunud muutusi
Kujunes tänu kõrgtehnoloogia massilisele kasutusele võtmisele 20. sajandi lõpus. Kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Teaduse ja tehnoloogia tähtis osa majanduses Vajab haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Pidev tehnoloogiline progress Massimeedia ja massikultuur on põhilisteks väärtuse kujundajateks Kõige rohkem inimesi kuulub keskklassi Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus: Tunnus Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid,ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave
(sisemajanduse kogutoodang) on kiiresti kasvanud ja millel ontööstusmaadele iseloomulik hõivestruktuur. Uustööstusmaad on keskmisest jõukamad riigid. Neis riikides on odav tööjõud ning vähe kapitali, kuid nad arenevad kiiresti. 5.Toorainemaad ressursirikkad arengumaad,mis ei suuda industrialiseeruda(Tsiili,Indoneesia) nelja vaesed riigid  puudub kapital,loodusvarad,usin tööjõud. 6.Arenenud riikide hulka kuuluvad postindustriaalse majandusega riigid. Nendes riikides on teenindus-, ehk tertsiaarne sektor ülekaalus ja arenenum kuimajandus- ehk sekundaarne sektor. Arenenud riike vastandatakse arenguriikidega, mis on hetkel alles industrialiseerimise arengujärgus, ja arenemata riikidega, mis on pre-industriaalsed ja kus toimib peaaegu täielikult agraarühiskond. 7.Arengumaade majandus on sageli rajatud toorme ekspordile[1]. Arengumaade tööstustoodang on
osatähtsuse suurenemisega sotsiaalsetes, kultuurilistes ja majanduslikes protsessides. Järgnevalt anname ülevaate mõnedest olulisematest infoühiskonna käsitlustest: esmalt tutvustame Daniel Belli kui ühte esimest infoühiskonna teoreetikut, siis anname põgusa ülevaate Manuel Castellsi ideedest. Viimaks anname erinevatest infoühiskonna defineerimise võimalustest ülevaate Frank Websteri kriitikat kasutades. Daniel Bell: Postindustriaalse ühiskonna tulek Daniel Bell eristab raamatus The Coming of Post-Industrial Society (1973) sarnaselt majandusteoreetikutele (nt Clarke, Kondratjev või Schumpeter) eristab ühiskondade arengus kolm perioodi, rääkides esiteks eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav. Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga.
kapitalistide e kodanike eraomandisse. Kapitalistliku tootmise kaks põhijoont: toota kasumit ja püsida konkurentsis. · Max Weber  kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest; · Emile Durkheim  solidaarsuse ja väärtusnormide rollist ÜKs; . Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 4. Nüüdisühiskonna,teadusühiskonna ja postindustriaalse ühiskonna tunnused - nimeta. NÜÜDIS: · tööstuslik kaubatootmine · demokraatia · liberalism · vabameelsus · vastastikune seotus TEADUS: · paindlikum ja vabam töökorraldus · oluline on loovus · oskus töötada meeskonnas · oskus rakendada oma teadmisi · ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud POSTIND: · teenindussekstori osatähtsuse kiire kasv · teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses
olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj. Praegu selles etapis mahajäänud maad, Must Aafrika jne. Lõunariikides algas linnastumine alles 20.saj teisel poolel. b)Langeb kokku hilisindustriaalse tootmisviisiga(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% Põhjariikides 20saj. Lõunariikides praegu. c) Langeb kokku postindustriaalse tootmisviisiga/infoühiskonnaga(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine (linn laieneb äärde), vastulinnastumine (minnakse linnast maale elama). Põhjariikides praegu. 10. Ülelinnastumine arengumaades. Põhjused, tagajärjed. Lõunariikides esineb ülelinnastumine sest linnastumise tempo on kiirem kui majanduse areng. Linnarahvastik kasvab demograafilise plahvatuse ning massilise sisserände tõttu maalt. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad pilpakülad ehk slummid ehk agulid(geto)
Rahvaarvu kasv jätkub nii maa- asulates kui ka linnades. Viimased kasvavad siiski kiiremini ning nende kogutähtsus rahvastikus tõuseb. Tekivad esimesed linnastud. LINNASTUMISE TEINE JÄRK--linnade arenguetapp, mil rahvaarv ei kasva enam kuigi kiiresti. Uusi linnu eriti ei teki, väikelinnade kasv jääb seisma. Kasvavad peamiselt keskmised või suuremad linnad, linnad kas muutuvad linnastuteks või haaratakse linnastutesse. LINNASTUMISE LÕPPJÄRK--linnade arengu etapp, mis langeb kokku postindustriaalse ajaga. Rahvaarv oluliselt ei kasva, lakkab ka rahva ümberasumine maalt linna. Nii maa-asulates kui ka linnades kasvab teenindava majandusharu osatähtsus ja saab mõlemas valdavaks. Linnalähedased külad haaratakse linnastusse. Kaob maa-asulate ja linade oluline erinevus. MARGIRAALNE RAHVASTIK--hiljuti maalt linna asunud inimesed, kes ei leia linnas püsivat seaduslikku elatusallikat ega korraliku eluaset, alarakendatud linlaste mass.
mis siiski ei tähenda, et nad majandustegevusest üldse kõrvale hoiduksid alamklass  inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu keskklass  kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks (sinikraed  C. Wright Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste kohta) ______________________________________________________________________ __ Muutumatuid tunnuseid nimetatakse omistatud staatuseks. (sugu,vanus, rass) Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemusel (abikaasa, töötaja, haridus, oskused ) sotsiaalne roll  sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard
demograafilise plahvatusega) * palju uusi linnu, vanemad linnad suurenevad (osatähtsus u 40%) * Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18-19. Saj *tänapäeval osades väga mahajäänud maades 2. Langeb kokku hilisindustriaalse tootmisviisiga ja rahvastiku vananemisega *linnade arvu kasv aeglustub ( osatähtsus umbes 70%) *Euroopas ja Põhja-Ameerikas 20.saj 1. Poolel *tänapäeval enamikes arengumaades 3. Langeb kokku postindustriaalse tootmisviisiga ja kaasaegse rahvastiku tüübiga *linnad oluliselt ei kasva, pigem minnakse elama eeslinnadesse või linnalähedale maale *toimuvad: 1.eeslinnastumine 2.vastulinnastumine 3.valglinnastumine *arenenud riikides alates eelmise sajandi 80.-ndarest, Eestis algas sajandivahetusel *see etapp on võimalik alles teatud elatustaseme juures, inimestel peab olema võimalus lihtsalt liikuda 10
6. Mänedzeride revolutsioon 7. Kujunes keskklass 8. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile 9. Massikultuur, masstootmine 10. Massimeedia  lahutamatu tunnusjoon  üks auditoorium Teadmusühiskond 1. Info olulisus 2. Infoühiskond 3. Satelliit- kaabeltelevisioonid, Internet, mobiilside 4. Teadus, uurimisasutused, avastused  nende rakendamine 5. Oht keskkonnale ja loodusele 6. Geeniuuringud Vaatame tabelit lk 8 Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus Vaatame tabelit lk 10 Infotehnoloogia mõju inimkonnale UUS MAJANDUS (1997) Rääkides uuest majandusest, räägime uuest maailmast Inimesed töötavad peaga, mitte kätega Kommunikatsioonitehnoloogia loob globaalset konkurentsi Innovatsioon tähtsam kui masstoodang Investeeringud mitte uutesse masinatesse, vaid uutesse kontseptsioonidesse, meetoditesse Kiired muutused on konstantsed (revolutsioon)
väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. *Kodanikuühiskond kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus. *Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Õp.lk.37 (1,2) Tv ül. 23, 24. 2.4. Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll Missugused rahvastikumuutused toimusid tööstusühiskonna asendumisel postindustriaalsega ja postindustriaalse ühiskonna asendusmisel teadmusühiskonnaga? Sotsioloogia-teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi sotsiaalne kihistumus/stratifikatsioon- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel; kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem, nad on ühiskonnas tõrjutud.
SKT(P)(4,5) - sisemajanduse kogutoodang(-produkt), mis moodustub rahvatulust, amortisatsioonikuludest ja kaudsetest maksudest siirdeperiood, siirdeühiskond (1) - teatud etapp ühiskonna arengus, mille käigus toimub diktaatorlike võimustruktuuride ja -suhete asendamine demokraatlikega. Siirdeperioodi tunnusteks on ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete parameetrite kiire muutumine. "sinikraed" - C.Wright Millsi poolt kasutusele võetud termin, millega ta tähistas postindustriaalse ühiskonna tööstustöölisi. Analoogiliselt võttis teadlane kasutusele termini valgekraed, et tähistada teenindussektoris hõivatud inimesi. sotsiaalsed straatumid e. sotsiaalsed kihid (2) - sarnaste ressursside ja sotsiaalsete parameetritega inimeste kategooria (näit. intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit) sotsiaalne kodakondsus (5) - Briti sotsioloogi T.H.Marshalli teooriast pärinev põhimõte,
Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded.........................................
Teadmusühiskonna tunnused: - paindlikum ja vabam töökorraldus - oluline on loovus - oskus töötada meeskonnas - oskus rakendada oma teadmisi - ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud Postindustriaalne ühiskond- tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur Postindustriaalse ühiskonna tunnused: - teenindussekstori osatähtsuse kiire kasv - teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses - insenertehniline personal - teenindussektori töötajata osakaal tööjõus Polüarhia (paljude võim)  kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel Polüarhia tunnused: - alternatiivsed infoallikad
D-tüüp: sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, kus enamik inimesi on keskmistel positsioonidel ehk väga rikkaid ja väga vaeseid on vähe. Arvatakse et selle poole võiks liikuda eeskätt postsotsialistlikud riigid. E-tüüp: sotsiaalsel võrdusel rajanev ühiskond, kus enamik inimesi on koondunud tipu lähedale ja madalamatele astmetele on jäänud vähe inimesi. Vastab kõige enam traditsioonilise sotsialistliku ühiskonna ideaalile aga samuti postindustriaalse ühiskonna mudelile SOTSIAALNE LIIKUVUS Sotsiaalne mobiilsus- ehk sotsiaalne liikuvus tähendab indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele Horisontaalne sotsiaalne liikuvus- liikumine sarnaneb positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel Vertikaalne sotsiaalne erinevus- liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel 1.3 ühiskonnamudel Agraarne ühiskonnakord- põllumajanduslik ühiskond Postindustriaalne- tööstusühiskond 1.4 riik ja riigivõim
võrdsus ja heaolu Tööstusühiskonna põhijooned: Esikohal tööstuslik tootmine Konveiermeetodi kasutamine Ratsionaalsus (aeg on raha) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstusühiskonnast postindustriaalsesse Tööstuslik tootmine Eesmärk: suure kaubahulga tootmine Maa ja linna, proletaarse ja kodanlase elustiilide suur erinevus Teenindussektor eesmärk: teadmised inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid POSTINDUSTRIAALSE ÜHISKONNA TUNNUSED Postindustraalse ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20. saj Hankiva ja töötava tööstuse arvelt kasvas teenindussektori e. tertsiaalsektori osatähtsus Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses Kasvas vajadus haritud tööjõu jârele Elatustaseme üldine tõus Massitootmine ja massikultuuri kujunemine Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet)
Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. 1) Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2) Kirjaklassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith  propageeris kujunevaid turumajandussuhteid  olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx  kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus
Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond? Uus ühiskond on defineeritud eelkõige nende meetodite kaudu, millega toimub teadmuse omandamine, töötlemine ja levitamine/jagamine. Haritud ja kogemustega inimene on oluline ressurss nii riikide kui organisatsioonide jaoks (teadmised pole tarbetu luksus vaid strateegiline arenguressurss) 20. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Ta väitis et postindustriaalne ühiskond on informatsioonile juhitud ja teenindusele orienteeritud. Ta lisas ka et postindustriaalne ühiskond peaks asendama agraarühiskonna kui peamise süsteemi. Ta mõtles välja kolm postindustriaal ühiskonna komponenti: 1. Vahetus tootmiselt teenindusele 2. Uute teadusel põhinevate tööstuste keskpunkt 3. Uute tehniliste eliitide tõus ja uue kihistumise põhimõtte saabumine
indiviidi ei saa keskkonnast lahutada ning ta on üheaegselt nii mõjutaja kui ka mõjutatav. Viidatuim kultuuri def. on Taylori: kultuur kui terviklik nähtus hõlmab teadmisi, tõekspidamisi, kunsti, moraali, seadusi, traditsioone ja kõiki teisi oskusi ning kogemusi, mille inimene omandab ük liikmena. Erinevad uurijad on ühel meelel, et: 1)kultuur avaldab inimteadvusele mõju 2)kultuuril on väga palju avaldumisvorme. Postmodernism ja organisatsioonikäsitlus: Postindustriaalse majandus-ja sotsiaalelu tunnused: 1)Töö tähenduse teisenemine. Varem samastati tööd pigem füüsilise tööga ja töösoorituseks peeti reaalselt kombitavaid objekte. 2)Infotehnoloogia kõikehõlmav mõju. 3)Töökäitumise uued vormid. Töökäitumise suurem variatiivsus. Nt ei pea töö tegemiseks ühte kindlasse geograafilisse punkti minema kindlaks kellaajaks. 4)Alternatiivsete liikumiste, väärtuste ja sotsiaalsete normide paljusus. Tolerantsus ja aktsepteerimine.
muutused inimeste elustiilis. tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduse kogutoodangus ning tööhõives. XIX saj. keskpaigaks Lääne Euroopas kujunenud tööstusühiskond asendus umbes XX saj. keskpaigas postindustriaalse ühiskonnaga. virtuaalne reaalsus arvuti abil loodud kujutluslik maailm, kus võib näha, kuulda ja kompida ülemaailmeses arvutivõrgus (WWW) leiduvat ning ka arvutikasutaja poolt loodut võõrandumine K.Marxi poolt kasutusele võetud termin märgistamaks inimtegevuse sisu ja eesmärkide
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned:
*Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). *Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. *Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: -Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. *Muutus linna ja maarahvastiku suhe: -19.-20. Saj vahetuseks kujunes linnastumise tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon *Muutus traditsiooniline leibkonnamudel 3.Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: *kujunes välja 20.saja *kasvas teenindussektori e tertsiaarsektori osatähtsus *Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses 'kasvas vajadus haritud tööjõu järele *elatustaseme üldine tõus *masstootmine ja massikultuuri kujunemine *massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas(raadio, televisioon) 4.Info- ja teadmusühiskond *üha suuremat tähtsust hakkas omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni.
· Agraarühiskond  ühiskond, kes põllumajandus areneb kiiresti ja elanikest vähemalt 50% on hõivatud põllumajandusega. · Teadmusühiskond  ühiskond, kus majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. (info oskuslik kasutamine) - Eestis on infoühiskond, sest meil on info igalt poolt kättesaadav  loen uudiseid internetist, ID-kaardi kasutamine bussis, e-valimised, digiretseptid. Muutused ühiskonnas seoses postindustriaalse ühikonna tulekuga: 1. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti  majandus ressursid hinnati ümber, tähtsaks muutus oskusteave. 2. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses  tõusis insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal tööjõus. 3. Tähtsustati ja vajati haritud spetsialiste  vajati tööjõudu, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. 4
- tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse. - 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon. · Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere  vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: · Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. · Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. · Elatustaseme üldine tõus.
Teiste süsteemide puhul ei ole majanduslikud faktorid olulised. Sa võid olla rikas ori, aga ori oled ikka. 4) Teiste stratifikatsioonisüsteemide puhul väljendub ebavõrdsus eelkõige isikuvahelistes suhetes . õigused ja kohustused. Isand ja ori, valitseja ja pärisori, kõrge ja madal kast. Klasside erinevusi väljendatakse aga teisiti, palkade ja töötingimuste kaudu. Kollektiivselt märgatav ja mitte ilmtingimata individuaalselt. Kirjeldage traditsioonilise, industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna klassisüsteemi. Traditsiooniline - Kuningas preester, aadlid ning valdavalt talupojad. Industriaalklassis ÂKõrgemat klassi vähem , kesk ja madalam klass on valdavalt, kirjeldatakse kolmnurga kujuliselt. Postindustriaalset kirjeldatakse kui rombikujulist arusaama  väiksem kõrgemklass, suur keskklass ja väiksem madalam klass. Mida tähendab Vilfredo Pareto järgi eliit ja kuidas ta tekib? Vilfredo Pareto väitis, et
Bürokraatia kasvades muutuvad riiklikud bürokraatiad järjest võimsamaks ja oluliseks muutub võimu dimensioon (seda eriti sotsialistlikes riikides). KRIITIKA: arvestades üleilmset ja riikidesisest jätkuvat ja kasvavat sissetulekute lõhet, on Marxi rikkad-vaesed seletus ebavõrdsusele tõele lähemal kui kolmedimensionaalne mudel. 30. Mida näitab Kuznetsi kõver? Näitab et enamasti keerukama tehnoloogiaga kaasneb rohkem väljendunud sotsiaalset rahulolu. Postindustriaalse ühiskonna tekkimisega on tekkinud ka majanduselu ebavõrdsus, mida näitab katkendjoon Kuznetsi kõveral. 31. Milline on klassierinevuste mõju tervisele, väärtustele ja hoiakutele, poliitilistele tõekspidamistele, perekonna suurusele ja peresisestele rollidele? Tervis: arstiabi puudus vaestel, toidu puudus, surevad kiiremini. · Väärtused ja hoiakud: "vana raha" vs uusrikkad, tarbimine, sallivus. · Poliitika: majanduslik ja ühiskondlik konservatiivsusliberaalsus, valimiskäitumine
majandus ja haridus, aga suurt rolli mängis ka tervis, sotsiaalne stratifikatsioon, hälve ja sotsiaalsed normid ning sotsialiseerumine. 2.2. Ühiskond Võib järeldada, et filmis on tegu heaoluühiskonnaga. See väljendub selles, et riik annab töötutele toetust kui on näha, et inimene üritab endale tööd leida, kuid mingil põhjusel seda ei saa. Kuna tegevus võtab aset Prantsusmaal, mis on Esimese Maailma riik, on tegu ka kaasaegse postindustriaalse ühiskonnaga. Kõigil inimestel on töötegemisvõimalused rassist, soost ja vanusest hoolimata ning kompetentsus, täpsus ja professionaalsus on väga tähtsal kohal. Seda võis filmis näha stseenist, kus Driss esimest korda Philippe'i juurde tööintervjuule läks. Kui kõik teised kandidaadid olid kõrge kogemusega ning antud valdkonnas haritud, siis Driss seda polnud ning filmis oli tunda tema vastu algset üllatust, et ta positsioonile üldse kandideeris. 2.3. Kultuur
igal juhul, olenemata turuhinnast sihtfinantseerimine  raha eraldamine rahastaja määratud programmi või projekti realiseerimiseks; sihtotstarbelisi eraldisi ei või raha saaja kasutada mingiks teiseks otstarbeks siirdeperiood, siirdeühiskond  ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale sinikraed  C. Wright Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste kohta; vt ka valgekraed, keskklass sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP)  peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust sotsiaaldemokraatia  vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustaks väärika elatustaseme igaühele
sellest võib kasvada välja mingil määral inimese karjäär. Töö- ja eraelu piiride muutumine. Areng: põllumajanduslik => tööstuslik ( = industriaal-) => postindustriaalne ühiskond. # kõigepealt kasvab sekundaarsetes majandusharudes hõivatud inimeste osakaal tööjõust primaarsete majandusharude arvelt; siis kasvab tertsiaarsetes majandusharudes hõivatud inimeste osakaal. Lihtne definitsioon: kui ta on üle 50 % tööjõust, on teemist postindustriaalse ühiskonnaga #muutus USAs 1900-1975: I 38->4 II 36 ->33 III 26 ->62 # põhjuseks: ülejääk ja efektiivsus? Vastavalt leitakse, et töö organiseerumise vorm muutub. Post-fordism (mõjutajaks 70ndate õlikriis): 1. massiline tööstuslik tootmine läheb allhangetena odavamatesse maadesse 2. teenuste ja kaupade tootmisel kodumaal on primaarseks paindlikkus ja kvaliteet => sihtgruppide eristumine, kiire ümberorienteerumine uutele toodetele 3
Eksamipilet nr 1 1. Võrdle tööstusühiskonda postindustriaalse ühiskonnaga (tööhõive erinevates majandussektorites, erinevate asulatüüpide osatähtsus asustuses, peamine sisemajanduse kogutoodangut andev majandussektor, tööaja kasutus jmt). Tööstusühiskonnas töötab enamus tööealisi inimesi töötlevas majanduses ehk tööstuses ja elavad linnalistes asulates. Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti
definitsioone.Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla.Globaalprobleemid: turvalisus, sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, demokraatia probleem, keskonna probleem. Daniel Bell : Belli kirjeldatud uut tüüpi ühiskond - postindustriaalse ühiskond . Ta väitis, et post-industrialism oleks teenustele orienteeritud. Bell väitis ka, et postindustriaalse ühiskonna asendaks industriaalühiskonnas domineeriva süsteemi. Seal on kolm osa:  tootmispõhiselt teenustele  kesksus uus teaduspõhine tööstusharu  uue tehnilise eliidi tulek ja uute põhimõte kihistumine. Charles Taylor :Liberalism on piisav garantii, et maailmas läheks hästi. 1)
leibkonnatüübiks väikepere. 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist  postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassikultuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas  valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas). Kujunes keskklass. Inimeste elustiilide lähenemine.
annaabi.ee 
