Ühiskonna KT: ühiskond, heaoluriik (0)

Ãœhiskonna KT
1. mõisted:
* Nüüdisühiskond – tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva psalus ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine
* Heaoluriik – riik mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide müju inimese toimetulekule
* Ühishüved – kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel
* Demokraatia – valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine
* Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale
* Polüarhia – kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodaniku ühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel
2. Kaasaegse ühiskonna kujunemine, põhijooned, struktuur, korraldus, põhimõtted.
3. Võrrelda tööstus- ja postindustriaalset ühiskonda info- ja teadmisühiskonda (tunnused, iseärasused)
 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast 
• Teenindussektori kiire kasv
• Teaduse ja  tehnoloogia  tähtsustumine
• Haritud spetsialistide suur vajadus
• Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka
tehnokraate
• Tugev  keskklass
• Tehniline progress lähendab inimeste elustiile
•  Massimeedia

4. Iseloomustada heaoluriiki ( 3 tunnusjoont/rakendavat meedet) Arengu etapid 2-3
Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused : • Vaesuse leevendamine • Sotsiaalse t õ rjutuse vähendamine • Aktiivne kodanikuühiskond • Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel • Tasuta igale indiviidile hariduse tagamine • Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse • Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel • Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte , aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi 
20 sajandi keskpaik – heaoluriigi lai levik
1960-1970 aastad- suurenenud teenused ja toetused (heaoluriigi kuldaeg)
1980. aastad- naftahinna tõus, majanduse langus, riigieelarve defitsiid, suured kulud, riigibürokraatia paisutamine
21. sajandil heaoluriigi ümber korraldamine
5. Seostada Eestit eelnimetatud ühiskonna tüüpidega ja anda põhjendatud hinnang Eestile kui heaolu riigile
Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega kuid arengu protsess jätkub ning usun, et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõikide omade hüvedega kuid hetkel on meie arusaam heaoluriigist ikka veel toores ning praegune majanduslik olukord ei võimalda lahendada neid takistusi, mis on vajalikud heaoluriigi tingimuste täitmiseks.
6. Demokraatia tekke põhjused, tunnused, poolt ja vastu argumendid
tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus , seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu  konsensuse , otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia).
Demokraatia positiivsed küljed:
•Tänu sellele, et võim on avalik ja valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust, siis on rahval
võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust.
•Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks. Näiteks kui keegi varastab teise inimese käest mingi asja siis on inimesel õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda sellele inimesele karistust ja endale kompenisatsiooni.
•Inimesed on vabad ja nende väärtused ning õigused on kaitstud seadustega. Erinevalt totalitaarse
valitsuskorraga riigist ei rikuta demokraatlikus riigis inimeste huve, ei piirata õigusi ja inimesed on kaitstud tagakiusamiste eest.
Demokraatia negatiivsed küljed:
•Demokraatliku riigikorraga riigis on sageli miinuseks see, et inimestel kipub olema tihtipeale palju
valikuvõimalusi. Ei suudeta otsustada, milline oleks neile parim. Näiteks ei hoolita valimistest. Iga
demokraatlikus riigis elava kodaniku kohustus peaks olema valimine. Praegu, kui korraldatakse küsitlusi hetkel võimul oleva valitsuse kohta siis sageli võib vastuseks kuulda, et ei huvita poliitika või et ei oska õelda. Igal inimesel peaks olema oma  visioon  tema jaoks ideaalsest riigist, kuna see on hea valitsuse aluseks.
•Minu jaoks on üks probleem praeguse valitsuskorra juures see, et riigikokku saavad ainult enamuse häältest saanud parteid ja väiksemad jäävad sageli parlamendist välja. Ma arvan, et oleks hea kui igal riigikokku kandideerival parteil oleks riigikogus alati olemas 3 kohta, kuna see mitmekesistaks ja muudaks valitsuse vaateid laiemaks. Siis oleks ilmselt paremad lahendused ka väiksematele probleemidele, mis jäävad sageli kajastamata.

7. Siirde ühiskonnaga seotud probleemid
• reformide ebaühtlane täideviimise tempo
• aeglane poliitiline asendumine- demokraatia nõuab aega ning võib alul olla ebaefektiivne.
• Tasakaalu puudumine suurendab sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid.
• Üleminek toob kaasa tihti majanduskriisi, elatustase langeb