50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Puijax
Õppematerjali autor
17. EHITUSMÄLESTISED ROOMAS. MONUMENTAALKULPTUUR Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil ja see oli vahend riigi ühendamiseks. Tänapäeval on Rooma segu vanast ja uuest aga nii oli ka juba antiikaegses Roomas. Linna täiendati ehitati ümber ja täiendati kogu riigi ajaloo vältel. Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Foorumitele oli pea iga põlvkond lisanud mõne ehitise ja need paiknesid korrapäratult. Keisrite ajal lammutati vanu ja rajati uusi range planeeringuga sümmeetrilise ülesehitusega foorumeid. Uhkem neist oli Trajanuse foorum.
Konspekt (ptk 15-18) Etruski kunst Levis 8-3 saj eKr. Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahel. Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist, kullast. Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg.Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad. Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud
Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad
c)lahkunute portreed urnidel, ülikutel sarkofaagid d)seinamaalid nekropolides 3.Skulptuur a) lemmikmaterjalid savi ja pronks b)kuulsaim skulptuur - ,,Kapitooliumi emahunt" (Romulust ja Remust imetav emahunt) 4.Arhitektuur a) ümarakaarsed linnaväravad ja müürijupid b)templeid tuntakse roomlaste kirjelduste põhjal tagasihoidlikud, arvukate keraamiliste kaunistustega, dooria stiili meenutavate sammastega (neil puudus baas) VII ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM rooma kultuuri eeskujuks oli kreeka kultuur 1.Eripära arhitektuuris a)lubimördi kasutuselevõtt b)kaared(uste ja akende sildamiseks), võlvid(silinder-ja ristvõlv), kuplid(ümmarguse ruumi katmiseks) c)tähtsaimad ehitusmaterjalid tellised ja betoon 2.Ehitustehnilised uuendused vastasid rooma ühiskonna vajadustele a)kividega sillutatud teed b)kivist sillad üle jõgede kaarekontsruktsioonide abil
d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d. Nahkehistöö e. Tekstiil f. Puitehistöö Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ehk arhitektuur. Arhitektuur jagatakse kaheks: sakraalseks ja visuaalseks. Sakraalarhitehtuur koosneb kirikutest, moseedest, kabelitest, kloostritest ja templitest, ühesõnaga sakraalarhitektuur seondub usuga. Profaanarhitektuuri saab ka nimetada, sest profaanarhitektuur koosneb enamasti sõjalistest ehitistest: linnused, linnakindlustused ja kindlused. Samuti oli kunstilist tähendust ka valitsuste lossides ja linnade raekodades. 20. sajandil hakati olulist kunstipära nägema ka
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2
Paljudel kujutatakse kuningat lõviga võitlemas rituaalne kohustus. 4. ajastu Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Istarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike. Värava ja tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, leidus ka reljeefe. Marduki templi tsikuraat Paabeli torn, 90x90x90m, seitsme astanguna Hiljem vallutati Babülon pärslaste poolt. Vana-Egiptuse arhitektuur Mastabad - ülikutele; koosnes maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvat kastitaolisest kiviehitisest Astmikpüramiid-ehitati mastabad kõrgemale, kivikuhi hakkas ahenema, esimesena Dsoser Püramiidid-täideti astmikpüramiidide astmed Kõige kuulsamad on püstitatud: Tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal · Cheopsile; 140 m kõrge, ruudukujuline alus 5 ha, laotud üle 2 mln korrapärasest kivipangast, millest iga üks kaalub mitu tonni
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid