Tõstamaa mõis (0)

Tõstamaa mõis
Tõstamaa mõis on rüütlimõis, mis asub Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas. Praegu asub seal Tõstamaa keskkool. Esmakordselt on mõisa mainitud 1553. aastal. 17. sajandi algul vahetas mõis mitmeid kordi omanikke. Peahoone ehitati Helmersendide ajal. Kahekordne peahoone oli varaklassitsistlik, kui see valmis 1804. Wilhelm Fromhold Staël von Holstein lasi 1860. ja 1870. aastatel peahoone põhjalikult ümber ehitada. Häärber ehitati ümber historitsistlikus stiilis, mis on retrospektiivne ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile. Selle stiiliga lisas ta hoonele lameda plekk -katuse, keskosa kaunistavad kuus jooniakapiteeliga sammast ja kaaraknad. Sellest ajast pärinevad ka laemaalingud ja sisehooviga tall -tõllakuur, mis hiljuti restaureeriti. Praeguse ruumilahendise sai peamaja 1876-77 aastatel toimunud järjekordsetel ümberehitamistel.
Peahoone on tähelepanuväärne ehitusdetailide poolest: kahe-korruselise hoone fassaadi ehivad joonia kapiteelidega pilastrid. Sümmeetrilist fassaadi-kujundust rõhutab akende ja petikakende rütm. Aknad on kitsad ja kõrged. Teise esindus -korruse akende ülaosa on keskrisaliidi osas vormistatud kaarakna nelinurkses aknanišis. Hoone vertikaalset liigendust rõhutavad veel laiad nurgaliseenid, horisontaalselt lai, kergelt profileeritud räästakarniis ja korrustevaheline vahevöö. Hoone idapoolsele otsafassaadile liitub suur, kinnine , kõrgel krohvitud soklil, telliskivist puhta vuugiga laotud palkon . Selle esiküljel on kolm kaarava: keskmine laia, lameda kaarega; külgmised kitsad, segmentkaarega. Siseruumides leidub omapäraseid arhitektuuridetaile 18. sajandist ja 19. sajandi lõpust. Interjööris väärib esmajoones mainimist mitme marsi ja mademe, tugisammaste ning keerukate balustraadidega paraadlik fuajeetrepp. Teistest ruumidest väärivad veel märkimist profoleeritud laekarniisi ja lambriiga saal teisel korrusel ning meisterliku tisleritööga ruumid (tume kassettlagi, seinapilastrid, nikeldatudlaetoed) alumisel korrusel. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum, mis asub hoone paremas tiivas.
Mõisahäärberit on piiranud raudkivitara, mille jäänuseid on ka kohati näha. 1997. aastal avastati koolimaja härrastemaja remondi käigus paljudes ruumides ainu-laadsed lae- ja seinamaalingud.
Mõisa südamesse on omal ajal (1869) kuulunud 24 hoonet, lisaks veel karjamõisad, veskid , kõrtsid - kokku oli mõisal üle 60 hoone. Kompleksi on kuulunud peahoone, tall, kutsarimaja, peahoone portikus , kasvuhoone, ait- kuivati , tuuleveski ja tall.
Majapidamishoonetest on huvitavam esindusliku fassadiga tallihoonete ansambel 19. sajandist. Fassaadi keskelt kerkib kaeratorn. Ümber nelinurkse õue olid koondunud tallid , tõllakuurid, jahikoerte kuudid. Tallides võib kohati näha palgiotstest parkettpõrandat. Iga hobuselatri seinal on ovaalne liivakivist õõnestatud kaerasõim. Mõisal olid omad tööndusettevõtted: jahu-, villa- ja saeveski, tärklisevabrik, viinavabrik. Mõisas põletati lupja, valmistati telliseid , sindleid. Arvukad majapidamishooned paiknesid pargis ansamblitena.
Mõisapark rajati 19. sajandil teise poole algul peahoone ümber, mida ka hiljem laiendati. Mõisa ümber olev park on lagendikuline ning seda kroonib kahevõraline tamm. Parki poolitab tee. Teisel pool teed olev osa on metsaline, pakkudes inimestele varjulisi puhkekohti ning jalutusteid. Viimastel aastatel on juurde istutatud parki erinevaid leht- ja okaspuid . Park on nii muinsuskaitse - kui looduskaitse all. Pargi idaservas tiigi taga on mõisaaegsete kõrvalhoonete varemed ja koolimaja juurde viival teel 3,5 m kõrgused väravatulbad.