50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
intothenight
Õppematerjali autor
Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, kes 1650 aadeldati Löwensterni nime all. 1656 Diedrich suri ning mõisa päris tema poeg leitnant Joachim von Löwenstern. Viimase surma järel jaotati mõis kaheks, Uue- ja Vana-Antslaks. Uue-Antsla omanikuks sai major Karl von Löwenstern. Vana-Antsla päris Martin von Löwenstern. 18. sajandi alguses sai mõisa omanikuks eelmise pojapoeg Karl Diedrich von Löwenstern, sajandi keskel tolle poeg Karl. 1783 pärandus mõis omakorda viimase lesele ja poegadele Karl Otto ja Georg Diedrich von Löwensternile. 1787 läks mõis Karl Otto von Löwensterni ainuomandusse.
Tööstus- ja tsiviilehitus ER 4 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2012 SISUKORD PALMSE MÕIS Palmse mõis asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Kunagi kuulusid need territooriumid Kadrina kihelkonnale. Mõisat on esmakorselt mainitud juba keskajal kuuludes Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostri valdusse. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. 1522. aastal läks Palmse Metztackenite suguvõsa kätte, kuniks mõisa võtsid oma ülal pidada Pahlenite suguvõsa aastani 1919. Praeguse härrastemaja ehitust alustas G. Chr. von Pahlen 1697 J
Aaspere Taivo Kutter AV 12b Miks valisin selle koha: Kuna ma elan seal. Asukoht · Aaspere on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas. · Aaspere asub Rakverest u 20km kaugusel Tallinna poole. Aaspere Keskus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vene Aeg 2012 Aaspere Mõis · Aaspere mõisa (saksa k Kattentack) on esmamainitud 1583.a · Mõisa varaklassitsistlik kahekorruseline peahoone valmis 1770.80. aastatel. · Väga suurejooneliselt kujundati ka mõisapark ning kõrvalhooned. Tähtsamad majandushooned - ait, tall-tõllakuur jt - püstitati peahoone esise avara pikliku väljaku äärtele. Väljaku lõpetab tiik, mille taha rajati veel mitmeid kõrvalhooneid - laut, kuivati, valitsejamaja (varemetes), sepikoda jt
........................................................................3 1GOOTIKA............................................................................................................................4 1.1 Türi kirik.......................................................................................................................4 RENESSANSS.......................................................................................................................6 1.2 Väinjärve mõis............................................................................................................. 6 BAROKK............................................................................................................................... 8 1.3 Laupa mõis...................................................................................................................8 KLASSITSISM........................................................................................................
Vaatamisväärsused Porkuni Paemuuseum Porkuni Paemuuseumis saab ülevaate paekivi tekkeloost, "juurtest", kivististest, erimitest, paekivist kui ehituskivist, Porkuni seosest paekiviga- Pandivere kõrgustikust ja karstidest, Kiviaabitsast, milles on kõik Eestis olevad kivimiliigid, tegelda paekiviga: määrata raskus, värvus, kivi omadused. Porkuni Mõis Valgejõe alguseks oleva Porkuni järve saarele rajas Tallinna piiskop Simon von der Borch 1479. aastal oma pealinnuse. Rajaja nime järgi hakati kohta kutsuma Borkholmiks, mis eesti keeles mugandus Porkuniks. Alates 1920test aastatest kuni praeguse ajani on
Referaat Juhendaja: Dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sissejuhatus See uurimuslik referaat on koostatud eesmärgiga rohkem teada saada ühest ajaloolisest alast ja selleks, et õppida leidma infot mitmetest allikatest, kaasa arvatud ajalooliste materjalide hulgast arhiivis. Selle jaoks on analüüsitud vanu kaarte, raamatuid ja internetiallikaid. Räpina mõis ja seda ümbritsev park asub Põlvamaal, Räpina vallas Võhandu jõe ja Räpina paisjärve ääres. Läbi ajaloo on pargi kujundus ja ülesehitus muutunud aga piirid on enamjaolt samaks jäänud. Töös antaksegi ülevaade Räpina mõisa (Sillapää lossi) ja selle pargi arengust kuni tänapäevani. Joonis . Räpina mõisa park ja hooned Nõukogude Liidu topograafilisel kaardil. Joonis . Räpina Alamõisa maade plaan, 1903. EAA f.2469, 1, 2. 761.1.3 Ajalooline ülevaade
Uue-Põltsamaa mõis 18. sajandil rajati Põltsamaa jõe kaldale, tänapäeval Põltsamaa linna Jõgeva maakonda, mõis, mis kuulus aastatel 1750-1919 Lilienfeldidele ning eraldus Vana-Põltsamaa linnusest. Mõisakompleks rajati tüüpilise barokse planeeringuga keskel peahoone ja kahel pool sümmeetriliselt abihooned. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa härrastemaja esikülg aastal 1928 Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus
...................................................................8 Mustpeade maja.......................................................................................................................8 Barokk .......................................................................................................................................10 Katariina kirik .......................................................................................................................10 Ahja mõis ..............................................................................................................................12 Palmse mõis (palladionism) ..................................................................................................13 Klassitsism ................................................................................................................................16 Kuressaare Laurentiuse kirik ................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid