Lihula mõis (0)

Lihula mõis
Lihula mõisa asukohal on kaugele ulatuv ajalugu, sellele viitavad ka Lihula mõisa taga olevad linnuse varemed. Lihula mõisa taga on järsunõvaline kallak, mis pakkus muinaslinnuse rajamiseks soodsad looduslikud tingimused. Muinasajal oli Lihula üks Läänemaa keskustest.
Liivi sõjas sai linnus suures osas purustatud ning rootslaste alluvuses seda enam ei taastatud. 1630. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav Adolf Lihula ümbruse feldmarssal Åke Tottile. Sellest ajast saadik hakkas kujunema Lihula mõisa areng, mille keskmeks sai linnuse varemete ja maantee vaheline ala. 1726 . aastal von Hahnide suguvõsa omandusse siirdunud mõis läks 1795. aastal Karl Friedrich von Stackelbergi valdusse. Alates 1812 . aastast kuulus mõis von Wistinghausenite perekonnale, 1874 aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buxhoevdeni suguvõsale. Mõisa viimaseks omanikuks oli Hermann von Buxhoevden.
Vanim Lihula mõisa plaan pärineb aastas 1645, sellel on näha eluhoonet ( peahoone ), tall ja ait. Hiljem ehitati mõisale lisahooneid juurde, millest paljud on tänapäevani säilinud. Mõisa peahoonel on tänapäevani ideaalselt säilinud kelpkatus, mille fassaadi kaunistab kolme sambaga portikus ning mida ilmestab kolmnurkfrontoon. Frontooni karniise kaunistab hammaslõige. Hoonele on iseloomulikud ka madalad pööningukorruse, nn mezzanino -korruse aknad. Hoonet on restaureeritud. Mõisast edelas asub Lihula linn, mis kujunes välja ajaloolise Risti- Virtsu maantee äärde. See linn on kasvanud välja juba 13. sajandisse tagasi ulatuvast alevist, kuid sai oma linnaõigused alles 1993. aastal. Mõisas tegutseb hetkel Lihula muuseum . 1870. aastal on mõisas tegutsenud ka kool.
Lihula mõis on ehitatud klassitsistlikus stiilis. Hoone on kahe korruseline ja hoone ees neli sammast. Lisaks on ehitisel kolmnurkfrontoon, mille karniise kaunistab hammaslõige. Hoonel on ka klassistsimile iseloomulikud madalad pööningukorruse niinimetatud mezzanino-korruse aknad.
Tegemist on väga kaugesse aega ulatuva ajalooga asukohaga, see-tõttu on Lihula mõisas ja linnas arhailine õhkkond. Seda tekitavad mõisa taga olevad üsna väheselmääral säilinud linnuse varemed, mõisa hoone ja selle kõrval asuvad lisahooned, eriliselt mõjub mõisast lääne poole jääva viinaköögi varemed, mida võib näha alates 1670. aasta plaanilt . Lisaks on linnas Neogooti stiilis ehitatud Eliisabethi kirik .