Panteon (0)

Panteon
Antiikajast peale on Panteoni ruumimõju ja konstrukstiooni näiv lihtsus tekitanud imetlust kõikides, kes on seisnud selle suure kupli all. Vaatamata 2000 aasta jooksul tehtud muudatustele ja korduvatele purustustele on Panteon siiski üks paremini säilinud Antiik- Rooma ehitusmälestisi.
Panteon ehitati keiser Hadrianuse käsul umbes aastatel 120-125. Varem oli sellel kohal olnud tempel, mille ehitas keiser Augustuse väimees, väejuht Marcus Vipsanius Agrippa ajavahemikus 27-25 e.Kr. ja mis sai 110. a.p.Kr. kannatada välgunoolest süttinud tulekahjus. Ajendatuna arvatavasti ajaloolistest kaalutlustest, laskis Hadrianus kirjutada Agrippa nime portikuse sammaste kohale. Pojalikku tänu avaldades jäädvustas ta oma nime ainult ühele oma kasuisale Trajanusele püstitatud monumendile. Keiser Hadrianuse ajal tehtud ümberehitiste kavandaja ei ole teada. ka ei tea me seda ehitanud lihttööliste, müürseppade ja orjade nimesid .
Panteoni ees väljas on 8 sammast lai ja 3 sammast sügav portikus , mille keskosas on pronksiga kaetud kahe poolega uks, mis viib hiiglaslikku ümmargusse rotundi (saali). Kui sa Panteoni hoolikalt vaatled, märkad otsekohe tema suurejoonelisust: läbi 18 roosast ja hallist egiptuse graniidist sambale ( rooma vanimad) toetuva tohutu portikuse sisenetakse suurde rotondi. Ukse kõrval on mõlemal pool nišid ehk orvud, kus paiknevad jumalate kujud. Kuppel on poolkera , mille läbimõõt 43,4 m võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on kupli tipus olev ava oculus (silm), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog . Mõju on vapustav . Rooma ehitajad on toime tulnud suurepärase saavutusega! Panteoni kuppel, mis toetub võimsale silindrikujulisele 6 meetri paksusele telliskivimüürile, on rajatis, mis valati lubimördist ühtse tervikuna tohutule puitsarrusele (centina). Tema sisekülge kaunistab kassetlagi, mille ehitamisel on kasutatud kergete, kuid tugevate ainete, nagu vulkaaniline tuhk ja tuff , segu koos tsemendiga. Võib arvata et tegemist on suurima kuppelrajatisega, mis eales ehitatud. Ta võib kaaluda enam kui 5000 tonni.
Ehitis ise tervikuna on täpselt sama kõrge. Selle sees olija asub nagu määratu suure kera keskpunktis : ehitajad on selle rajanud kui kosmose sümboolse võrdkuju.
Nii suuremõõtmelisena oli Panteoni võimalik ehitada tänu kahele tegurile: need olid võimu tipul oleva keisririigi jõukus ja roomlaste poolt leiutatud betooni kasutamine võlvide rajamisel. Süvenditega paneelid , nn.kassetid, loovad kupli sisepinnale meeldiva geomeetrilise joonise ning on ka funktsionaalsed, sest vähendavad betooni kaalu, mida peab kandma kuplit toetav tellissein. Kassetid vähenevad ülespoole ja olid varem kullatud . Seina sees on keeruline süsteem pingeid jaotavaid kaari. Siseseina alumist osa liigendavad 7 korintose sammaste ja pilastritega nišši, kus asusid jumalakujud. Karniisiga eraldatud ülemine, petikaakendega vöönd pärineb 17. sajandist.
Taevavõlvi kujutava kupli ja Päikest sümboliseeriva tsentraalse avausega Panteon oli Rooma kosmoloogiast lähtuvalt kõikide jumalate tempel. Ehitis oli alguses pühendatud arvatavasti 5 roomlaste poolt tuntud planeedi ning Päikese ja Kuu jumalatele. 609. a. sai sellest esimene paganlik tempel Roomas, mis pühitseti ristiusu kirikuks ja sai nimeks Santa Maria ad Martyres. Suur hulk ristiusus märtrtite ja teiste kristlaste põrme maeti Rooma katakombidest ümber selle pühakoja põranda alla.
Purustused ja rüüstamised
Aastate jooksul on ehitis vastu pidanud mitmesugustele purustustele. 663. aastal laskis Bütsantsi keiser Constans II üles kiskuda Panteoni katuse, et kätte saada kullatud pronkstahvleid. Keskajal oli Panteon palju aastaid kasutusel fordina. Paavst Urbanus VIII(Maffeo Barberini) laskis aga Panteoni protikuse sisemusest prnksi maha kiskuda bernini kuulsa baldahhiini jaoks Peetri kirikus, andes põhjust ütlusele: "Mida barbarid teha ei suutnud, tegi Barberini. "
Keiserlik pärand
Hadrianuse tempel on inspireerinud paljusid hilisemaid arhitekte. nende hulka kuuluvad nii itaallased Brunelleschi, Bramante , Palladio ja Bernini, kui ka inglane John Vanburgh, USA arhitektsit president Thomas Jefferson ja paljud teised. Panteon kujunes aegade jooksul autempliks ja puhkepaigaks paljudele kuulsatele itaallastele. Sinna on maetud 1520 . a. surnud raffael, itaalia kuningaid jt.