Klassitsism Eestis (0)

KLASSITSISM  
EESTIS
Koit   Roots
Tp-13
AJAJÄRGUD
 1770–1790 varaklassitsism, baroksete elementidega
 1800–1830 (1840) kõrgklassitsism,  baroksed  hüljatud
 1850-1930 järelklassitsism, klassitsismi elementidega 
 1940-1950 neo- ehk pseudoklassitsism
VARAKLASSITSISM
Varasemaid  hooneid, kus domineerivad 
baroklikud jooned, mis on segunenud 
mõningate klassitsismi elementidega, 
liigitatakse hilisbaroki alla. Kui klassitsistlikud 
vormijooned on saanud hoones juba juhtiva 
koha, säilitades samas osa barokseid elemente, 
tavatsetakse hoonet nimetada 
varaklassitsistlikuks.
Hilisbarokne Seidla 
 varaklassitislik Aruküla 
mõisa  peahoone  
mõisa peahoone 
( barokk  domineerib 
( klassitsim  domineerib 
klassitsismi ees)
juba baroki ees) 
Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on 
Stenbocki maja. Töid juhtis  sakslane , Jenast pärit 
arhitekt ja stukimeister Johann Schultz. 
Sinine tuba on samuti saanud oma nime 
domineeriva värvi järgi.  Sinises  toas on 
sobitatud  omavahel kokku eri 
mööblikomplektidest pärit 
biidermeierstiilis  sisustus . 
Roheline tuba on saanud oma 
nime toa seinte ja 
mööblikanga värvi järgi. 
Rohelist esindussalongi 
kaunistab 19. sajandil 
Toompea  lossi jaoks disainitud 
ampiirstiilis mööblikomplekt.
Puidust varaklassitsistlik ühekorruseline Einmanni 
mõisahoone  on valminud 1820. aasta paiku, olles 
Eesti üks stiilsemaid puitklassitsismi esindajaid. 
Hoone fassaadi keskosas paikneb nelja sambaga 
portikus, millel on kolmnurkfrontoon.  Nii frontooni 
kui ka räästakarniisi kaunistab hammaslõige
KÕRGKLASSITSISM EHK 
AMPIIRSTIIL
Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi 
lühike ning kõik selle vormid Eestis 
sügavalt ei juurdunudki. Näiteks 
klassitsismile omase lameda katuse 
asemel ehitati Eesti kliimat ja 
lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. 
Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik 
Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. 
tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa 
ehitisi  on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk 
ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 
1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone.
Saku mõisa 
peahoone
Raikküla mõisa 
peahoone
Eesti jääb kahe suure kunstikeskuse - Peterburi ja 
Berliini vahele, seetõttu leidis klassitsismi kujunemine 
inspiratsiooni nii Vene kui ka Saksa allikatest. 
Klassitsismi varasel perioodil domineerib Saksi 
(Dresdeni ja Weimari) päritoluga  kunstisuund , mille 
puhul on küllalt oluline osa baroksel vormikeelel. 
Selgelt klassitsistlikud lahendused pääsevad Eesti 
oludes maksvusele alles 19. sajandi alul.
HILISKLASSITSISM
1840 aastatel hakkas klassitsismile  tasapisi  
lisanduma teiste stiilide elemente ning 
antiikeeskujudest enam detailides täpselt kinni 
ei peetud. Sisse tuli nt kaarmotiiv. Seda ajajärku 
nimetatakse hilisklassitsismiks, mis sillutas 
teed historitsismile, kus on omane stiilide üsna 
vaba  segunemine . 
Mädapea mõisa peahoone
Kuremaa  mõisa 
peahoone
JÄRELKLASSITSISM
Kui veel 19. sajandi teisel poolel ja lõpul ehitati 
klassitsismi reeglite kohaselt, siis seda on 
nimetatud järelklassitsismiks, mil valitsenud 
historitsismis kasutati sageli veel endiselt 
klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati 
endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. 
Pagari mõisa peahoone
Järlepa mõisa 
peahoone
KÜSIMUSED KUULAJATELE
Mis on kuulsaim 
Eestisse rajatud 
klassitsislik ehitis?
KASUTATUD ALLIKAD
  http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsis m
  http://www.mois.ee/stiil/stiil7.shtml 
  http://www.slideshare.net/hommik/klassitsism-eestis
  http://www.google.ee 
  http://www.mois.ee/jarva/einmanni.shtml 
  https://opetaja.edu.ee/klassitsism/ 
  http://www.riigikantselei.ee/stenbock/eng.html
Tänan  kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Ajajärgud
• varaklassitsism
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Kõrgklassitsism ehk ampiirstiil
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• hilisklassitsism
• Slide 13
• Järelklassitsism
• Slide 15
• Küsimused kuulajatele
• Kasutatud allikad
• Slide 18