Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid (2)

Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid
Hellenismiperioodile pani aluse Aleksander Suure vallutusretk . Lühikese ajaga vallutas Aleksander Suur Väike- Aasia , Süüria, Palestiina , Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani . Peale Aleksandri surma lagunes tema hiigelriik kolmeks: Egiptus , Süüria ja Makedoonia . Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses.
Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Kannelüürid olid vertikaalsed süvendid sambal ja talastiku ülemine kaunistatud osa oli friis . Templi viilkatusele olid paigutatud skulptuurid . Siseruum naos oli enamasti jaotatud kolmeks. Puitlaes olid kassetid. Arhitektuuris oli kolm stiili: dooria -, joonia - ja korintose stiil.. Vanim, dooria stiil, oli raskepärane kuid lihtne. Dooria sammastel puudus baas ja kapiteeliks oli kaks kivi. Joonia stiil oli saledamate ja kergemate vormidega. Joonia sammast iseloomustab rullikeerduv voluut ja reljeefist koosnev friis. Korintose stiil oli hellenismiajastul väga levinud. Selle sambaid kaunistab taimeelementidest moodustatud kapiteel .
Üks tähelepanuväärsemaid ehitisi on joonia stiilis jumalanna Artemise tempel Ephesoses , mis rajati 550 e.m.a. Herostratos põletas selle 365. aastal e.m.a maha, et ajalukku pääseda ja kuulsust saada. Silmapaistev dooria stiilis tempel on Zeusi ja Hera tempel Olümpias. Imetlusväärne on veel Rhodose koloss , mis oli vanakreeka päikesejumalale Heliosele püstitatud kuju. Seda ehitati 12 aastat ja see oli 32 meetrit kõrge. See hävis maavärinas 227 aastal eKr ning selle jäänuseid pole leitud. Samuti hävis maavärinas Pharose tuletorn Aleksandria sadamas. Need kõik kuulusid vanaaja seitsme maailmaime hulka.
Skulptuuris said kreeklased paremini väljendada oma huvi inimese vastu. Kreeka skulptuuris domineeris vabaplastika . Arhailises skulptuuris ilmnes algselt mõjusid egiptuse kunstist. Peamiselt tehti riietatud neidude kujusid koresid ja alasti noormehekujusid kuroseid. Kreeka skulptuur arenes realismi suunas. Kunsti klassikalisel kõrgajastul osati kujule anda erinevaid poose. Üks parimaid näiteid on Myroni „Kettaheitja“, 5. saj eKr, kus kunstnik on kujutanud sportlast kõige pingelisemal hetkel. Kujur Polykleitos töötas välja täiusliku inimese proportsioonid. Klassikalise ajastu kõige kuulsam kujur oli Pheidias , kelle valmistatud on istuva Zeusi kuju Olümpias. See kuju oli üks maailmaimedest. Zeusi kuju oli 12 meetrit kõrge ja valmistatud puust, kuju juuste ja riiete osa oli kaetud kuldplaatidega ja paljastatud kehaosi kattis elevandiluu.
Hellenismi ajajärgul hakkas kunstnike enam huvitama inimisiksus ja tema individuaalsus. Lysippose valmistatud kuju Aleksander suurest, kujutab meest pigem jumalikuna, kui mehise ja karmi sõjamehena. 4. sajandi keskpaigas, kui söandatai naisi juba täiesti lahti riietada, lõi Praxiteles kümbluseks valmistuva Aphrodite alastiskulptuuri.
Erinevalt klassikalise ajajärgu filosoofidest, kes juurdlesid küsimuse üle, millised voorused peaksid olema heal kodanikul, mõtlesid hellenistlikud filosoofid selle üle, kuidas jõuda õnne ja hingerahuni saatuse heitlikkusest hoolimata. Filosoof Epikuros, koos oma järgijatega, uskus, et surm pole muud, kui inimese hingeaatomite ahela lagunemine. Seega tuli hingerahu saavutamiseks lihtsalt elu nautida. Teine filosoofide koolkond, stoikud , uskusid, et kõik on saatusest ja jumalatest ette määratud Püsiva hingerahu tagamiseks, pidi oma saatusega leppima ja himudest vabanema, mis vabastas inimese kõigist muredest .
Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude eraldumine, mis klassikalisel perioodil olid filosoofia raames. Üks silmapaistvamaid teadusemehi hellenismiajastul oli Archimedes, Sitsiiliast pärit füüsik, matemaatik ja leiutaja. Tema formuleeris hüdrostaatika seaduse. Archimedeselt on pärit palju leiutisi. Neist olulisemad on Archimedese kruvi, kivi- ja nooleheitja ja nõguspeegel.
Hellenismiperioodil ei omanud teater enam senist tähtsust. Klassikalisel ajajärgul käsitletud poliitika- ja moraaliküsimused polnud enam olulised. Komöödiates räägiti armastusest, perekonnaelust ja olustikulistest teemadest . Tragöödiates piirduti klassikaga. Hellenistliku poeesiat tunti peamiselt Aleksandria luule nime all, kuna luulekeskuseks oli Aleksandria. Hellenistlikud poeedid tundsid kogu varasemat kreeka kirjandust peensusteni. Luulelt ei oodatud enam sügavat sisu, vaid peent stiili. Luule eesmärgiks oli pakkuda naudingut.
Minu arvates on kurb, et enamus maailmaimedest pole tänaseni säilinud ning me võime mõne ehitise puhul vaid oletada, millised need kunagi välja nägid. Siiski oleme me palju olulist ajaloost teada saanud tänu kunstile, ehitistele ja skulptuuridele , kirjandusele, mis on tänaseni säilinud. Paljud vanaaja filosoofid ja teadlased on teinud avastusi ja tähelepanekuid, leiutisi, mis on peavad paika tänaseni ja on senimaani kasutusel. Kõik mis tehti ja mõeldi välja siis, on kasutusel ka tänapäeval, kuid ajajooksul aina täiustunud.
Lähte ÜG
Karin Torim
10R