pealekandmine jms). Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimismeetodeid kasutades. Pulbermetallurgia peamisteks eelisteks traditsiooniliste tehnoloogiatega võrreldes on materjalide kokkuhoid (pulbertooted ei vaja olulist mehaanilist töötlust). Sel teel on võimalik toota materjale ning tooteid nendest, milliseid teiste tehnoloogiatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulavatest metallidest (W, Mo jt.), keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. Pulbrite vormimiseks kasutatakse pulbermetallurgia tehnoloogias väga mitmesuguseid mooduseid. Pikki, suhteliselt õhukeseseinalisi torusid saab pulbertehnoloogias valmistada hüdrostaatilise pressimise, ekstrudeerimise ja vabalt puistatud pulbri paagutamisega pressvormis. Kuna esimene ja teine meetod nõuavad spetsiaalsete seadmete olemasolu, mis on aga väga kallid, siis valisime viimase meetodi vabalt puistatud pulbri paagutamine pressvormis
Tabelisse 5.1 on koondatud kõik meie alarühmas saadud katsetulemused. V=a*b*h (1) V keha maht [cm3] a pikkus [mm] b laius [mm] h kõrgus [mm] = (m / V) * 1000 (2) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 3.2 Ebakorrapärase kujuga materjalide tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga materjale oli meil samuti kaks, väikse poorsusega ja suure poorsusega. Nende tihedus määrati veidi erinevalt. Väikse poorsusega proovikeha kaaluti alguses kaalul ning siis riputati selle traadi otsas vette ja kaaluti seda seal. Valemite (3) ja (4) järgi leiti selle tihedus. Suure poorsusega proovikeha kaaluti alguses kuivalt, siis kasteti see parafiini sisse, asetati jälle kaalule, seekord märgiti üles tulemus, mille andis proovikeha koos parafiiniga. Lõpuks pandi ka see materjal vette
KOKKUVÕTE 8 KASUTATU KIRJANDUS 9 2 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus SISSEJUHATUS Saia kvaliteet sõltub jahu küpsetusomadustest. Heade küpsetusomadustega jahust valmistatud pagaritooted on hea poorsusega, pehme, sileda ning pruuni karamelliseerunud koorikuga, kuiva ja elastse sisuga. Jahu küpsetusomadused sõltuvad valgu-proteinaasi ja süsivesiku-amülaasi kompleksist. Jahu valgu-proteinaasi kompleksi kuuluvad valgud, proteolüütilised ensüümid, proteolüüsi aktivaatorid ja inhibiitorid. Jahusüsivesiku-amülaasi kompleksi moodustavad tärklis, limaaine ja suhkrud ning nende olukord, samuti amülolüütiliste ensüümide aktiivsus.
materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus ca 2/3. Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõikeriistadest ja kaevandustööriistadest. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tavaliste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks iseärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasutusala. Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikestel, poorsusega 10...15% kergetel, poorsusega 2...9% keskmistel ning poorsusega <2% suurtel koormustel. Enimkasutatavad on raua baasil pulbermaterjalid – pulberterased. Pulberlaagrimaterjalid e. pulberantifriktsioonmaterjalid on väikese hõõrdeteguriga poorsed materjalid. Poorid on täidetud vedelate (õlid) või tahkete (grafiit, molübdeensulfiid MoS2 jms.) määretega. Tuntuimad selle grupi materjalid on raud-grafiit, raud-vask, raud- vask-grafiit jt.
ise. Esimene ja väga oluline etapp on naturaalselt kääritatud rukkijuuretise valmistamine. Lihtsamalt öeldes on naturaalselt kääritatud rukkijuuretis rukkijahu (tavaliselt kasutatakse selleks rukkikroovjahu) ja vee segu vajalike ning sobivate piim- ja äädikhappe bakteritega. Optimaalselt käärinud juuretist (õiges vahekorras piim- ja äädikhapped) kasutades küpseb leib ühtlasemalt, on aromaatse maitse ja parema poorsusega, elastsem, seda on parem lõigata ja see säilib kauem. Rukkileiva maitse oleneb väga suurel määral piim- ja äädikhappe vahekorrast leivas. Liigne äädikhape annab leivale terava, hapu maitse; vähene äädikhappe sisaldus muudab leiva maitse ,,tühjaks" ning viib tasakaalust välja leiva lõhna- ja maitsebuketi. Teine oluline etapp on keedu valmistamine. Keedu lisamine tainasse parandab leiva kvaliteeti, taina
Reeglina on klaas läbipaistev ning suhteliselt tugev, seetõttu saab klaasist kujundada siledaid ning läbipaistvaid pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure poorsusega ning väikese tihedusega kergbetoon, mille sideaine on näiteks lubi või tsement. Mullbetooni tootmiseks kasutatakse edukalt ka põlevkivituhka. Mullbetoonid koosnevad sideainest, veest, jahvatatud peenliivast, ning mulletekitavast lisandist, mis annab mullebtoonile soovitud poorsuse ning ruumala. Töö teises osas kasutatud ehitusmaterjalideks on keraamilinetellise tükk, silikaattellise tükk ning graniit. 1.3 Töös kasutatud töövahendid
Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt aminohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena. Geelkromatograafias protsess viiakse läbi kinnises
YKL0060 Biokeemia Töö nr 2.1 Ainete lahutamine geelkromatograafia meetodil Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 17.02.2012 Teooria Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Meetodit kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite ja soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kus proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride suurus on võrreldav lahuses sisalduvate makromolekulide suurusega. Erineva molekulmassiga ainete segu läbijuhtimisel toimub nende lahutamine üksteisest
2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia on kromatograafia meetod, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine. Ained fraktsioneeritakse nende molekulmassi järgi, see tähendab, et erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Proovi transportimine läbi kolonni toimub vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis. Kolonn on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on vastavuses lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni kirjeldatakse järgmise mahtudefa:
Pulbermetallurgia Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmisemeetod pulbrilisest lähtematerjalidest. Toode valmib vormimise ja paagutamise teel. Pulbermetallurgia on levinud kuna see võimaldab kokku hoida materjali, energia ja tööjõu arvelt ning veel saab valmistada eriomadustega materjale, mida pole võimalik valmistada traditsioonilisel teel, näiteks rasksulavad metallid, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid. Metallipulbreid saadakse mitmel erineval teel. Füüsikalised viisid on peenestamine ja sulametalli pihustamine. Peenestamisel lisatakse rikastatud maak või metallitöötlemisel jäänud jäägid jahvatusseadmesse. Pihustamise teel sulatatud või metalli sulam pihustatakse vee, suruõhu või gaasiga. Materjali keemilised omadused ei muutu. Keemilised viisid on oksiidide taandamine, metallide soolalahuse elektrolüüs ja karbonüül lagundamine
ning vedelikus ja leitakse , Valem 1-2 abil. 2 m-m1 V br= , Valem 1- 2 v kus m proovikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vedelikus [g] v vedeliku tihedus [g/cm3] Archimedese seaduse põhjal proovikeha mahu leidmine sõltub materjali poorsusest ning kasutatakse kaht katsemetoodikat olenevalt katsekeha poorsusest. 4.2.1. Väikese poorsusega materjali tiheduse arvutamine Kui materjali poorsus on väga väike, siis ta ei ima endasse vett või imab seda väga vähesel määral. Selline keha kaalutakse õhus ning vees ja keha maht leitakse , Valem 1-2 abil ning tihedus Valem 1-1 abil. 4.2.2. Poorse ja hästi vett imava materjali tiheduse määramine Poorse ja hästi vett imava materjali leidmiseks määratakse kuiva katsekeha mass õhus [m] ning seejärel vees
Lohkude ja ebatasasuste pahteldamisel tuleb jälgida aukude sügavusi. Pindmiste ebatasasuste pahteldamiseks sobib peenpahtel Maxi või Maxi Pro, suuremad ja sügavamad augud ja praod pahteldada esmalt aluspahtliga Maxi Base ning seejärel peenpahtliga Maxi. Väiksemateks kohtparandusteks sobib kiirkuivav pahtel Micro. Enne värvima asumist tuleb veenduda värvitavate pindade puhtuses, sest tolmukiht halvendab uue värvikihi nakkumist. Kruntimist vajavad erineva poorsusega (kohtpahteldusest tingitud pinnaosade erinev imavus) ning varem värvitud, ent aluspinnaga nõrgalt seotud pinnad, samuti probleemsed pinnad ehk kohad kus pinnavärv võib aluspinnaga halvasti nakkuda. Lisaks nakke parandamisele suurendab krundikiht värvitava pinna hõõrdekindlust ning tõstab ka pinnavärvi kattevõimet. Seinte ja lagede värvieelseks katmiseks on nii veepõhiseid kruntvärve Bindo Base, Stoppgrund, kui lahustipõhine Master Base.
erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. GEELKROMATOGRAAFIA meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Antud meetodi puhul kasutasin pundunud geeligraanulitega täidetud kolonni. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geeli poori suurust ületavate mõõtmetega molekulide tungimine terakestesse on välistatud. Geelkromatograafia kolonni iseloomustasid järgmised mahud: · Täidise maht (Vt) · Kolonni vaba maht (Vv) · Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · Geelimaterjali maht (Vg)
2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teoreetiline osa. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Kolonni laetakse peeneteraline, võimalikult ühtlase poorsusega geel, kolonni alumisse otsa pannakse geeli mitte läbilaskev, kuid uuritavate ainete läbimist lubav takistus(klaasvill), mis lubab eraldada puhastatava aine geelist endast. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena. Et geel ära ei kuivaks, ning et ta
jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. GEELKROMATOGRAAFIA meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Antud meetodi puhul kasutasin pundunud geeligraanulitega täidetud kolonni. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geeli poori suurust ületavate mõõtmetega molekulide tungimine terakestesse on välistatud. Geelkromatograafia kolonni iseloomustasid järgmised mahud: · Täidise maht (Vt) · Kolonni vaba maht (Vv) · Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · Geelimaterjali maht (Vg)
meetodil Üliõpilane: Jaroslav Marhivka (rühm B) Juhendaja: Ly Villo Teaduskond ja eriala: Matemaatika- ja loodusteaduskond, Geenitehnoloogia Matrikli Nr :134369 YAGB Sissejuhatus Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mis põhineb lahuses olevate ainete lahutamisel nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, ühtlase poorsusega geeli erineva kiirusega. Seda meetodit kasutatakse makromolekulide segude lahutamiseks, puhvri vahetamiseks ja lisandite eemaldamiseks. Proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Kolonnis oleva geeli graanulite pooride suurus on samas suurusjärgus segu makromolekulide dimensioonidega. Geelid koosnevad dekstraanist (glükoosi polümeer), agaroosist (punavetikate lineaarne polüsahhariid) või polüakrüülamiidist (kopolümeer, mis koosneb akrüülamiidi ja
tihedus, kus on sisse arvestatud poorid, on ka suurema vahega. 7. Kordamisküsimused 7.1 Ehitusmaterjalid jaotatakse tiheduse järgi rasketeks ja kergeteks materjalideks. Tihedus iseloomustab materjali kõige paremini. Materjali tugevus, soojusjuhtivus, poorsus, konstruktsiooni mass on oluliselt seotud materjali tihedusega. Poorsus iseloomustab materjali, kas vettpidavaks või vettivaks. Suure poorsusega materjali pääseb vedelik läbi pooride sisse, seega on materjal vettiv. Absoluutne tihedus annab ülevaate molekulide paiknemise tihedusest. 7.2 Tihedusest sõltub materjali mass ja enamasti poorsus. Poorsusest sõltub materjali veeimavus, soojusjuhtivus, tugevus ja külmakindlus. Poorsusest on tingitud materjali ilmastikuoludele vastupidamine. Kui materjalil on palju poore siis on ta ilmastikule vähe vastupidav. Näiteks,
m1-m Vp = p , Valem 4 Kus m - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita [g]; p - parafiini absoluutne tihedus [g/cm3] (p = 0,93 g/cm3) Ja pärast leitakse keha maht V valemiga nr 5: V = V1 - Vp , Valem 5 3.2. Materjali poorsuse määramine Poorust määrati kahe erineva poorsusega materjalidel. Materjali poorsus p arvutatakse protsentides ja et leida poorsus, (valemiga nr 6) on vaja teada materjali absoluutne tihedus (graniiti puhul see on 2800 kg/m3 ning silikaati absoluutne tihedus on 2650 kg/m3). o p = (1- ) * 100, Valem 6 Kus o - materjali tihedus [kg/m3] - materjali absoluutne tihedus [kg/m3] 4. Tulemused 4.1. Katsetulemused 4.1.1
fraktsioonidena ongi võimalik segu komponendid üksteisest lahutada. 2.1.1 Geelkromatograafia Antud töös on ainete segu lahutamiseks kasutusel geelkromatograafia e. geelfiltratsioon- kromatograafia. Selle kromatograafia meetodi põhimõte: lahuses sisalduvate ainete lahutamine molekulmassi suuruse järgi (tuntud ka kui molekulaarsõelte meetod ja eksklusioonkromatograafia). Lahuses sisalduvad ained liiguvad tänu erinevale molekulmassile läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse: - makromolekulide lahutamiseks - lisandite eemaldamiseks - puhvri vahetamiseks - soolade eraldamiseks Uuritav proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. See protsess viiakse läbi kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus uuritavas lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud:
Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Õpperühm: Töö teostaja: YASB-21 Andrei Popov 082559 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Tiina Randla Teoreetiline osa. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Kolonni laetakse peeneteraline, võimalikult ühtlase poorsusega geel, kolonni alumisse otsa pannakse geeli mitte läbilaskev, kuid uuritavate ainete läbimist lubav takistus(klaasvill), mis lubab eraldada puhastatava aine geelist endast. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena. Et geel ära ei kuivaks, ning et ta maksimaalselt lahutaks, tuleb
TALLINN 2010 2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2.2 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Geelkromatograafia on meetod, mis tugineb lahuses sisalduva erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne ja geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse, s.t. vastavalt molekuli suurusele. Antud kolonn sisaldas Sefadex G75 geeli. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised suurused: · Täidise maht ( Vt)
valmistamine ise. Esimene ja väga oluline etapp on naturaalselt kääritud rukkijuuretise valmistamine. Lihtsamalt öeldes on naturaalselt kääritud rukkijuuretis rukkijahu (tavaliselt kasutatakse selleks rukkikroovjahu) ja vee segu vajalike ning sobivate piim- ja äädikhappe bakteritega. Optimaalselt kääritud juurestist (õiges vahekorras piim- ja äädikhapped) kasutades küpseb leib ühtlasemalt, on aromaatse maitse ja parema poorsusega, alastsesm, seda on parem lõigata ja see säilib kauem. Juuretise valmistamisel on mitu etappi: · Jahust ja veest segu valmistamine; · Emajuuretise ehk starteri lisamine. Tavaliselt kasutatakse selleks valmis käärinud juuretist; · Juuretise käärimine. See võib võtta aega kuni 10 tundi olenevalt kasutatud tehnoloogiast. Juuretise valmistamise juures on olulised tingimused, konsistents e. Jahu ja vee suhe, temperatuur ning käärimisaeg.
Tihedusest sõltuvad ka paljud teised materjali omadused, nt soojajuhtuvus ja tugevus. Pooride suurusest sõltub vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali omaduste muutumist. Näide: Terasel on väike poorsus ja seetõttu on ta külmakindlus suur (vesi ei pääse pooridesse). Kui tersel oleks suur lahtine poorsus, siis läheks tungiks vesi pooridesse, külmuks, külmudes paisuks ja lõhuks materjali iga külmumisega. Näide: Mullpolüstüreen on väga suure poorsusega ning väikese tihedusega. Kuigi materjalil on suured poorid, siis ta ei ima vett endasse, kuna ta on mitte vett imav ehk hügroskoopne. Oma suurte pooridega tagab materjal suurepärase soojapidavuse ning oma väikese tihedusega tagab materjal kerguse ja hõlpsa käsitsemisvõimaluse. 10 3. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali poorsusest ja poorsuse laadist.
Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis nr 2 ja geeliks oli Sefadex G-50. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt Kolonni vaba maht, st graanilitevahelise medeliku maht Vv
Kaia Kukk Priit Eek Teooria Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmasside, täpsemalt molekulide enda suuruste järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Geelkromatograafia protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega.
Tallinna Tehnikaülikool Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Tallinn 2019 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil. See on võimalik tänu lahuses sisalduvate ainete erinevate molekulmasside tõttu. Erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Proov transporditakse läbi geeli vesilahuse abil, mis aitab erinevate molekulmassidega ainetel üksteisest eralduda. Suurema molekulmassiga ained liiguvad läbi geeli kiiremini, sest need ei mahu täidise pooridesse ära. Väiksema molekulmassiga ained liiguvad aga aeglasemalt, sest nende molekulid sisenevad pooridesse ja liikumine aeglustub. Kogu protsess viiakse läbi kolonnis. Kogu protsessei käigus on võimalik teha kindlaks iga aine
Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis mis sisaldas geeli Sefadex G-75. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt Kolonni vaba maht, st graanulitevahelise vedeliku maht Vv
Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 12.04.2010 Protokoll esitatud: 16.05.2010 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Töö teoreetilised alused: Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on segu komponentide lahutamise ehk fraktsioneerimise meetod, mis põhineb aine molekulmassidel ja nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse (vastavalt molekuli suurusele). Geelkromatograafias kasutatavd geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist (margid erinevad üksteisest poorsuse poolest). Geelkromatograafia kolonne iseloomustavad mahud: Täidise üldmaht Vt Kolonni vaba maht (graanulitevahelise Vv
Töö teoreetilised alused Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust.Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena.Geelkromotograafias protsess viiakse läbi kinnises süsteemis- kolonnis.Kolonn on täidetud geeliga, ,mille pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakriilamidist.
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Geelkromatograafia e geelfiltratsioonkromatograafia on kromatograafia meetod, mille põhimõtte on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Geelkromatograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud: Vv -kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Laboratoorne töö 2.1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Tallinn Teooria Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine e fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse, koosnevad kas dekstraanist (glükoosi plümeer, mida sünteesib bakter Leuconostoc mesenteroides), agaroosist (lineaarne punavetikate polüsahhariid, mis sisaldab D-galaktoosi ja 3,6-anhüdro-L- galaktoosi molekuli jääke) või polüakrüülamiidist.
Tuua konkreetseid nriiteid materjali omaduste sdltuvuse lohta ab soluut se st tihedusest, tihedusest vdi poorsuse st. Poorsusest sSltub materjali soojusjuhtivus, veeimavus, miirgumine, fugevus ja ktilmakindlus. Poorsus ja tihedus on viiga seotud. Nimelt, mida suurem on materjali poorsus, seda v?iiksem on tema tihedus. Pooride suurusest s6ltub vee olek ja liikumine poorides, mis pShjustab materjali piisivuse omaduste muutumist. ja suuresti poorsusega. Tihedusega on seotud kindlasti Tihedusest s6ltub materjali massi ka soojusjuhtivus, tugevus ning materjali mass mahuiihiku kohta. Mida tihedam on materjal, seda viiiksem on tema poorsus ning seda suurem on tema mass mahuiihiku kohta. Naide: Kdige parema niiite saab tuua ehitusterasega, millel on tohutu suur tihedus ligi 7000 kg/m3. See tiihendab, et materjalil on viiga viiike poorsus, mis tiihendab, et materjal on ktilmakindel
9 7. Kordamisküsimused 7.1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada, kus võib antud ehitusmaterjali kasutada, mis otstarbel ja millistes tingimustes, et tagada ehitise vastupidavus ja efektiivsus. Näiteks suure poorsusega materjali ei pane väga niiskesse keskkonda, kuna see tõmbab kogu niiskuse endasse ja siis pole enam kasutuskõlblik. 7.2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Absoluutsest tihedusest sõltub poorsus. Poorsusest sõltub materjali soojusjuhtivus,
nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peenetralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Suurema molekulmassiga ained ei difundeeru geeli pooridesse ning seetõttu liiguvad nad kolonnis kiiremini ja väljuvad esimesena. Väiksema molekulmassiga
· töötlemisel taigen rebeneb · on halb vormida. Õigesti käärinud taignast valmistatud toodetel on kohev struktuur, ilus välimus ja meeldiv maitse. Lõpuni käärimata taignast küpsetatud toodete kooruke on kaetud tumedate plekkidega. Ülekäärinud taignast tooted on 11 lamedad, vormitud, halva maitsega. Eelkergitusega valmistatud pärmitaigna Eelised: · Tooted jäävad suure mahuga, ühtlase poorsusega. · Tooted püsivad kaua värskena. · Tooted on eriti hea maitse ja lõhnaga, sest pikemaajalisel · käärimisel tekivad happed ja eetrilised õlid. · Pärmi kulu on väiksem, võrreldes eelkergituseta valmistatava pärmitaignaga. Puudused: · Tehnoloogiline protsess kestab kauem. · Kaod on suuremad, kuna käärimine on pikemaajaline. 12 Jahu ja vee vahekord pärmitaignas
Teoreetiliselt on reaktsiooni kasutegur 100 %! Ühe kütuseelemendi liigi moodustavad biokeemilised elemendid, mis töötavad orgaaniliste jäätmete bakteriaalsel oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. Lihtsaimaks ja tuntuimaks on vesinik-hapnikelement. Hapnik-vesinikelement Alljärgnevalt on illustreeritud puhtal vesinikul töötava kütuseelemendi töö põhimõte. Kütuseelement koosneb kolmest põhiosast: anood, katood ja elektrolüüt. Anood ja katood on suure poorsusega materjalidest, millest gaasid läbi pääsevad. Sõltuvalt kütuseelemendi tüübist juhib anoodi ja katoodi vahel paiknev elektrolüüt kas hapniku ioone katoodilt anoodile või prootoneid anoodilt katoodile. Et protsess tasakaalustuks, liiguvad elektronid välist vooluringi mööda anoodilt tagasi katoodile, tekitades elektronide voo ehk elektri. Elektroodides toimuvate elektrokeemiliste protsesside ja elektrolüüdi takistuse tõttu tekib ka soojus.
Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Protsessi viiakse läbi kolonnis, mis on täidetud poorse geelimaatriksiga, kusjuures poorid on samas suurusjärgus lahutatavate makromolekulide mõõtmetega. Geeligraanulite pooridest suuremad molekulid pooridesse ei mahu ning seetõttu nimetatakse protsessi ka eksklusioonkromatograafiaks. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist vi polü-akrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: 1
Alustatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:10 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:15 Aega kulus 4 minutit 51 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika on... Vali üks: a. Portselan b. Keraamilisest materjalist valmistatud treitera lõikeelement c. Põletatud tellis d. Kermised Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on tehnokeraamika omadused võrreldes terastega? Vali üks või enam: a. Teraste sitkusnäitajad on madalamad b. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav c. Teraste kõvadus on oluliselt madalam d. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem e. Teraste tõmbetugevus on suurem Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. V...
Tallinn 2013 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on segu komponentide lahutamise ehk fraktsioneerimise meetod, mis põhineb aine molekulmassidel ja nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse (vastavalt molekuli suurusele). Geelkromatograafias kasutatavd geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist (margid erinevad üksteisest poorsuse poolest). Uuritava segu läbi kolonni transportimiseks ja erineva molekulmassiga ainete eraldamiseks,
Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Segu geelkromatograafilise lahutamise põhimõte Geelkromatograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus
Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Töö teoreetilised alused: Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonikromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõte on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise ja võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Geelkromatograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis ehk kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafias kasutatavad geelid
Silikaattellise tiheduse tabeli väärtus: 1700-1900 kg/m3. Labori töö teostaja tulemus: 2023,0 kg/m3, mis ei ole tabeli väärtuste piirides, ning on katsetulemuste keskmisest väärtusest (1970,2 kg/m3) suhteliselt palju erinev. Selle põhjuseks võivad olla materjali püsiomaduse muutmine (väiksem poorsus) ning mõõtmisviga. Silikaattellise poorsus võib olla kuni 50%, kuid ehituses enamasti kasutakse silikaattellist poorsusega max 13%. Labori teostaja tulemus: 24%. Tulemuste keskmine väärtus: 26%. Keskmisest tulemusest suhteliselt väike nihe näitab, et mõõtmised on piisavalt täpsed ning poorsuse suur väärtus on antud materjali püsiomaduseks. 10 Kasutatud allikad LC Kergbetoon/soojusisolatsioonbetoon. (n.d.). From http://www.sakret.ee/product/lc-kergbetoonsoojusisolatsioonbetoon/ Otsman, R. (1976). EHITUSMATERJALID. Raado, L. Ehitusmaterjalid konspekt 1. 11
2.1Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil. Sissejuhatus Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuse sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kolonnis, mis on täidetud pundunud geelikraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelikraanuli pooride suurust ületavate mõõtmetega molekulid ei saa graanulitesse tungida.
meetoditest omakorda kasutasin kõige tuntumat ehk geelfiltratsiooni, meetodit tuntakse ka molekulaarsõelte, aga samuti eksklusioonkromatograafia nime all. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Pärast komatograafiakolonni voolutamist analüüsitakse lahustunud aineid sobival meetodil. Aine kvantitatiivse analüüsi eluaadi fraktsioonides viisin läbi mõõtes optilist tihedust nähtavas ehk visuaalses (VIS) piirkonnas, kuna töös uurisin värvilistest komponentidest koosnevaid segusid.
lähtematerjalidest. Pulbriliste lähtekomponentide segamisel viiakse pulbrisegusse sageli pulbrite pressitavust parandavaid määrdeaineid. 43) Pulbermaterjalide liigitus. Kasutamine. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tava-liste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks ise- ärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasu-tusala. Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikestel, poorsusega 10...15% kergetel, poorsu-sega 2... 9% keskmistel ning poorsusega <2% suur-tel koormustel. Enimkasutatavad on raua baasil pulbermaterjalid pulberterased. Pulberlaagrimaterjalid e. Pulberantifrikt-sioonmaterjalid on väikese hõõrdeteguriga poor-sed materjalid. Poorid on täidetud vedelate (õlid) või tahkete (grafiit, molübdeensulfiid MoS 2 jms.) määretega. Tuntuimad selle grupi materjalid on raud-grafiit, raud-vask, raud-vask-grafiit jt. Pulberhõõrdmaterjalid e
kromatogrageerimissüsteem. Praktikumis kasutatakse klaaskolonne, mis juba eelnevalt on täidetud pundunud dekstraangeeliga Sephadex. Meie töös uuritavate ainesegude lahutamiseks sobivad reeglina väiksema poorsusega (tihedamad) Sephadex'i margid, mis on samas ka mehaaniliselt tugevamad ja võimaldavad kolonni kiiret voolutamist. Vältimaks täidise väljavoolamist on kolonni alumine, kooniline osa täidetud klaasvillaga. Kolonn on kinnitatudstatiivi külge sellisele kõrgusele, et selle alla mahuks katseklaas. Ainete kontsentratsioonide kindlakstegemiseks eluaadi fraktsioonides kasutatakse käesolevas töös spektrofotomeetrilist meetodit Töö käik
Meetod põhineb aminohapete erineval lahustruvusel kahes, teineteisega osaliselt segunevas vedelikus, millest üks on vesi, teine veega küllastatud orgaaniline lahusti. Mida hüdrofoobsem on aminohape, seda paremini lahustub ta apolaarses lahustis ja seda suurem a kiirusega ta lähtepunktist eemaldub. Geelkromotograafia Baseerub lahuses sisalduvate erineva molekulmassiga eainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise , võimalikult ühesuiguse poorsusega geeli. Geelid, mida kas , koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromotograafia kolonni iseloom järgmised mahud: täidise maht, kolonni vaba maht, graanulitesisese vedeliku maht, geelimaterjali maht. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromotograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse, st vastavalt molekuli suurusele.Ainet iseloomustan elueerimismaht. See on eluaadi maht , mis on kogutud kuni
suurem poorsus, seda väiksem tihedus. Pooride suurusest sõltub vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivuse omaduste muutumist. Näide: Terasel on väike poorsus, seega on ta külmakindlus suur. Vesi ei pääse pooridesse. Kui tersel oleks suur lahtine poorsus, siis läheks vesi tema lahtistesse pooridesse, külmuks, külmudes paisuks ja lõhuks materjali iga külmumisega. Materjali tihedus on seotud poorsusega: mida poorsem, seda väiksema tihedusega. Tihedusest sõltuvad ka paljud teised materjali omadused: soojajuhtuvus, tugevus, mass mahuühiku kohta. Näide: Teras on suure tihedusega, seega on tema mass mahuühiku kohta suur. 12
Näiteks kui silikaattelliskivi on niiske, siis tema soojajuhtivus langeb. Silikaattelliskivi - kuiv kivi λ=0,7….0,8 W/mK, niiske kivi W=5% λ=1,0 W/mK. 3. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali poorsusest ja poorsuse laadist. Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur. Materjalide kooskasutamisel on poorsuse tüüp määrava tähtsusega konstruktsiooni koostamisel, näiteks lahtise poorsusega soojustusmaterjalide puhul on vaja kasutada auru ja tuuletõkkeid, hüdroisoleerida konstruktsiooni jne. Tuntud keraamikatooted on ka kerged betooni täitematerjalid, millised parandavad oluliselt betooni soojusisolatsiooni omadusi ja vähendavad tihedust. 4. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida suurem on õhusisaldus materjalis, seda vähem juhib ta soojust. Seetõttu teades tihedust,
kromatogrageerimissüsteem. Praktikumis kasutatakse klaaskolonne, mis juba eelnevalt on täidetud pundunud dekstraangeeliga Sephadex. Meie töös uuritavate ainesegude lahutamiseks sobivad reeglina väiksema poorsusega (tihedamad) Sephadex'i margid, mis on samas ka mehaaniliselt tugevamad ja võimaldavad kolonni kiiret voolutamist. Vältimaks täidise väljavoolamist on kolonni alumine, kooniline osa täidetud klaasvillaga. Kolonn on kinnitatudstatiivi külge sellisele kõrgusele, et selle alla mahuks katseklaas. Ainete kontsentratsioonide kindlakstegemiseks eluaadi fraktsioonides kasutatakse käesolevas töös spektrofotomeetrilist meetodit Töö käik
annaabi.ee 
