Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine, Ehitusmaterjalid kodutöö (0)

Q: Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust tihedust ja poorsust?

Vastus leiad õppematerjalist: Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine, Ehitusmaterjalid kodutöö

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust tihedust ja poorsust?

TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL
Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr 1
2016 / 2017
Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine
10.oktoober

1. Töö eesmärk

Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus . Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill .

2. Kasutatud vahendid

Töös kasutati järgnevaid seadmeid:

Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g);

Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm).

3. Töö kirjeldus

3.1. Materjali tiheduse määramine

Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase kujuga materjalid. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe, mille ühikuks on g/cm3 või kg/m3. Ehitusmaterjalide tihedus ρo määratakse keha massi m ja mahu V suhtena [kg/m3]:
Valem 1
Kus m - proovikeha mass õhus [g];
Vbr - proovikeha maht [cm3].

3.1.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine

Selleks, et määrata tihedust korrapärase kujuga materjalil, on vaja teada selle maht Vbr ning mass m. Maht leitakse proovikeha pikkuse a, laiuse b ning kõrguse c abil. Mõõdetakse kolm korda ja pärast leitakse keskmist. Pärast keha kaalutakse ning tihedus arveldatakse valemiga nr 1. Mõõtmistäpsus on 0,1 mm.

3.1.2. Ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine

Tihedust leitakse valemiga nr 1. Labori jooksul kasutati nii halvasti kui ka hästi imava vett materjale. Esimesena arvutati halvasti imava vett materjali. Selleks, et määrata tihedust ebkorrapärase kujuga materjalil, on vaja kasutada sama valem nr 1. Mass leitakse samamoodi, kaaludes. Kuid, et leida keha maht, on vaja kasutada Archimedese seadust, mis väidab, et igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Esimesena kaalutakse keha, mis ei ima vett, õhus. Järgmisena kaalutakse sama keha vedelikus. Mille pärast kõik arvutatakse valemiga nr 2:
Vbr = , Valem 2
Kus m - proovikeha mass õhus [g];
m1 - proovikeha mass vedelikus [g];
ρv - vedeliku tihedus [g/cm³].
Teisena arvutati tihedust hästi imava vett materjalil. Jälle on vaja leida proovikeha mahu, kuid erinevus on selles, et kaalu määramiseks kasutatakse parafiini . Lähtakse Archimedese seadusest.
Kuid enne seda, kaalutakse lihtsalt poorne keha kaaludel. Järgmisena pannakse keha kaheks või kolmeks sekundiks parafiini ja antakse natuke kuivama. Kohe pärast seda kaalutakse keha koos parafiiniga ning pärast pannakse vee sisse ja kaalutakse. Parafiiniga kaetud keha mass õhus on
ning vees .
Kõik arvutatakse valemiga nr 3:
V1 =
Valem 3
Kus m1 - keha mass koos parafiiniga õhus [g];
m2 - keha mass koos parafiiniga vedelikus [g];
ρv - vee absoluutne tihedus [g/cm3]
On vaja pidada meeles ka parafiini ruumalat Vp , et leida keha maht. Alguses leitakse parafiini ruumala valemiga nr 4:
Vp = , Valem 4
Kus m - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita [g];
ρp - parafiini absoluutne tihedus [g/cm3]
(ρp = 0,93 g/cm3)
Ja pärast leitakse keha maht V valemiga nr 5:
V = V1 - Vp , Valem 5

3.2. Materjali poorsuse määramine

Poorust määrati kahe erineva poorsusega materjalidel. Materjali poorsus p arvutatakse protsentides ja et leida poorsus, (valemiga nr 6) on vaja teada materjali absoluutne tihedus (graniiti puhul see on 2800 kg/m3 ning silikaati absoluutne tihedus on 2650 kg/m3).
p = (1-
) * 100, Valem 6
Kus ρo - materjali tihedus [kg/m3]
ρ - materjali absoluutne tihedus [kg/m3]

4. Tulemused

4.1. Katsetulemused

4.1.1. Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine

Töös on kasutatud ainult kahe materjali andmed.
Materjali nimetus
Mõõtmed [cm]
Mass
[g]
Maht [cm³]
Tihedus [kg/m³]
pikkus
laius
kõrgus
a
b
h
m
V
Graniit
6,9
6,8
2,6
325,6
122,0
2668,9
6,8
6,8
2, 5
7,0
6,8
2,6
Mineraal vill
14,1
10,2
2
48,7
45,7
1065,6
14,1
10,2
2,1
14,2
10,1
2,1
Tabel 1. Korrapärase kujuga kehade tihedus.
Materjali nimetus
Mõõtmed [cm]
Mass
[g]
Maht [cm³]
Tihedus [kg/m³]
pikkus
laius
kõrgus
a
b
h
m
V
Graniit
6,9
6,8
2,6
325,6
122,0
2668,9
6,8
6,8
2, 5
7,0
6,8
2,6
10,0
5,0
1,6
240,1
80,3
2989,7
10,0
4,9
1,7
9,9
4,9
1,7
5,0
1,7
10,0
240,1
87,3
2749,7
5,0
1,7
10,0
5,0
1,7
10,0
Dolomiit
9,8
9,9
10,0
2005,7
958,8
2091,9
9,7
9,9
10,0
9,8
9,9
10,0
5,11
5,0
5,2
331,7
126,9
2613,9
5,11
5,0
5,2
5,11
5,0
5,2
Mullbetoon
10,1
10,1
10,1
873,6
1028 ,8
849,1
10,8
10,0
10,1
10,1
9,7
10,1
SBS
10,1
10,1
0,4
50,5
40,8
1236 ,5
10,1
10,1
0,4
10,1
10,1
0,4
10,2
11,2
0,4
48,7
45,7
1065,6
10,3
11,1
0,5
10,3
11,1
0,4
10,0
10,3
0,6
72,4
56,4
1284,1
10,0
10,2
0,6
10,0
10,2
0,6
10,1
10,2
0,4
52,7
38,1
1381,4
10,1
10,2
0,4
10,1
10,2
0,4
Polüetüleen vill
9,2
10,0
4,5
9,6
400,4
24,0
9,0
9,9
4,4
9,1
10,1
4,3
Betoon
14,0
15,7
3,8
1881,9
797,2
2360,6
13,8
15,8
3,5
13,9
15,9
3,6
10,0
9,9
9,8
656,9
969,3
677,8
10,0
9,9
9,9
10,0
9,9
9,8
10,3
10,1
10,1
2384,5
1037,9
2297,4
10,2
10,1
10,0
10,1
10,1
10,0
Polüstireen
15,0
4,7
14,9
34,5
1036,4
32,3
14,8
4,6
14,8
14,9
4,7
14,8
Mineraalvill
14,0
1,8
13,7
19,8
367,0
53,9
13,9
1,9
13,8
14,0
1,9
13,9
14,1
10,1
2,0
23,7
302,0
78,5
14,2
10,2
2,1
14,1
10,2
2,1
14,0
10,0
1,8
23,7
248,5
95,4
14,0
9,9
1,8
14,0
10,0
1,8
Puitlaastplaat
10,0
9,9
1,5
119,0
148,5
801,3
10,0
10,0
1,6
10,0
9,9
1,6
9,9
10,0
1,0
76,2
98,4
774,3
10,0
10,0
1,0
10,0
10,0
1,0
10,0
9,9
1,7
109,7
161,5
679,7
10,0
9,9
1,6
10,0
9,9
1,6
Saepurubetoon
14,8
14,6
15,0
2274,5
3263,4
697,0
14,9
14,7
14,9
14,8
14,7
15,0
Tempsi plaat
11,7
7,8
1,1
132,2
99,1
1330 ,9
11,7
7,8
1,1
11,7
7,8
1,1
Lubjakivi
9,8
9,9
9,8
2117,9
960,5
2205,0
9,9
9,8
9,9
9,9
9,8
10,0
Šamott
25,0
12,0
6,4
3852,5
1904,0
2023 ,3
24,9
11,9
6,5
24,9
12,1
6,5
Keraamika
15,5
12,5
7,0
800,5
1375,4
582,0
15,5
12,5
7,1
15,5
12,5
7,1
251,5
118,5
63,0
3703,5
1745,1
2122,2
250,5
118,0
63,0
250,5
118,0
63,5
Vahtklaas
9,0
14,1
3,7
62,4
467,5
113,5
9,0
14,1
3,7
9,0
14,2
3,7
14,1
9,2
4,2
70,3
548,7
128,0
14,2
9,2
4,2
14,2
9,2
4,2
Puit
2,0
1,9
5,9
11,2
22,4
499,5
1,9
1,9
5,9
2,0
1,9
5,9
20,0
10,0
2,0
169,1
407,6
414,9
20,0
10,0
2,0
20,0
10,0
2,0
Vahtpolüstüreen
14,7
14,9
4,8
21,8
684,6
31,9
14,6
14,9
4,8
14,8
14,9
4,8
Kipsplaat
15,5
300,0
1,2
424,6
5599,8
75,8
15,4
299,9
1,2
15,4
299,9
1,2
Teras
2,0
49,5
112,8
15,5
7100,0
2,0
49,5
2,0
49,5
Kivivill
13,5
4,6
18,7
186,9
1150,1
167,1
13,6
4,5
18,7
13,6
4,4
18,7
Ekstruuder polüs.
14,5
9,9
5,4
35,3
786,0
0,045
14,6
9,9
5,5
14,5
9,9
5,5
Kergbetoon
14,7
15,0
15,0
2107,8
3314,4
0,636
14,8
15,0
15,0
14,8
15,0
15,0
Klaas
0,6
10,6
11,4
150,4
70,6
2128,9
0,6
10,5
11,2
0,6
10,5
11,5
Silikaatkivi
8,7
11,9
25,0
4800,6
2595,9
1849,3
8,7
11,9
25,0
8,7
11,9
25,0
Tabel 2. Korrapärase kujuga kehade tihedused . Rühma andmed.

4.1.2. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine

Graniidi absoluutne tihedus on 2800 kg/m3
Materjali nimetus
Proovikeha mass [g]
Proovikeha maht [cm3]
Proovikeha tihedus [kg/m3]
Õhus
Vees
m
m1
Vbr
ρo
Graniit
66,0
41,5
24,5
2694,0
Tabel 3. Ebakorrapärase kujuga keha tihedus
Silikaattellise absoluutne tihedus on 2650 kg/m3
Materjali nimetus
Proovikeha mass [g]
Proovikeha maht [cm3]
Proovikeha tihedus [kg/m3]
Õhus
Vees
Parafiinita
Parafiiniga
m
m1
m2
Vbr
ρo
Silikaattellis
25,0
27,1
12,5
12,34
2025,0
Tabel 4. Poorse keha tihedus
Keha
Tihedus
[kg/m3]
Poorsus
[%]
Graniit
2631,9
6,0
2607,3
6,9
2669,4
4,7
2669,0
4,7
2608,7
6,8
2631,3
6,0
2641,2
5,7
2799,2
0,03
2629,4
6,1
2640,9
5,7
2658,6
5,0
2654,9
5,2
2583,6
7,7
Silikaattellis
2029,6
23,4
1861,6
29,8
2333,3
12
2220,5
16,2
2186,6
17,5
2017 ,1
23,9
2000
24,5
2166,7
18,2
Tabel 5. Graniidi ja silikaattellise tihedused. Rühma andmed.

5. Järeldused

Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine toimub palju lihtsam, kui ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine, kuna see ei vaja rohkem kui paar mõõtmisi. Samuti väike poorsusega poorsuse ning tiheduse määramine toimub kergemini, kuna need ei ima vett ja seetõttu pole vaja neid parafiiniga katta .
Keskmine graniiti tihedus gruppi andmete baasil on 2648,1 kg/m3, keskmine graniidi tihedus interneti andmete baasil on 2550 ...2700 kg/m³, see tähendab, et kõik arvutused on tehtud õigesti. Keskmine graniiti poorsus gruppis on 5,4%.
Keskmine silikaattellise tihedus gruppi andmete baasil on 2101,9 kg/m3, keskmine silikaattellise tihedus interneti andmete baasil on 1850...1950 kg/m³, mis näitab õiget arvutust . Keskmine silikaattellise poorsus on 20,7%.

6. Kordamisküsimused

1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust?
Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada kus, mis otstarbel ja millistes tingimustes on võimalik antud materjali kasutada. Tihedus on vajalik konstruktsiooni püsivuse arvutustes, et määrata konstr. reaalne kaal. Poorsus ja tihedus mõjutavad ehitusmaterjalide omadustele.
2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid.
Poorsusest sõltuvad vastupidavus, soojusjuhtivus , külmakindlus ja teised omadused. Materjali tiheduses sõltuvad kõik tema tehnilised omadused, nt tugevus, soojusjuhtivus. Näiteks, andmed kasutatakse köetavate majade piirdekonstruktsiooni paksuse määramisel, ehituskonstruktsioonide suuruse määramisel, transpordi seadmestiku määramisel jne
3. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest
Soojusisolatsioon suureneb tiheduse kasvuga.
4. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest.
Mida väiksema tihedusega on materjal, seda poorsem ta on, isoleerib soojust paremini.

7. Kasutatud kirjandus

1. Stroitelnqe materialq. http://www.tpribor.ru/stroymat.html (10.10.2016)
2. Ehitusmaterjalide poorsus ja tihedus. https://annaabi.ee/Ehitusmaterjalid-praktikum-nr-1-Materjalide-tiheduse-ja-poorsuse-m%C3%A4%C3%A4ramine-m72162.html (10.10.2016)
3. Fizicheskie svojstva i strukturnqe harakterisiki. http://www.alobuild.ru/svoystva-stroitelnih-materialov/fizicheskie-svoystva.php (10.10.2016)
4. Ehitusmaterjalide poorsus ja tihedus. https://annaabi.ee/Ehitusmaterjalid-praktikum-nr-1-Materjalide-tiheduse-ja-poorsuse-m%C3%A4%C3%A4ramine-m72162.html
5. Mõistete seletav sõnastik . https://annaabi.ee/graniidi-tihedus @ (20.10.2016)
6. Silikaattellised. http://www.silikaat.ee/tooted/silikaattooted/silikaattellised (20.10.2016)

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 11 allalaadimist

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine-Ehitusmaterjalid kodutöö #1

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine-Ehitusmaterjalid kodutöö #2

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine-Ehitusmaterjalid kodutöö #3

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine-Ehitusmaterjalid kodutöö #4

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine-Ehitusmaterjalid kodutöö #5

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine-Ehitusmaterjalid kodutöö #6

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine-Ehitusmaterjalid kodutöö #7

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine-Ehitusmaterjalid kodutöö #8

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine-Ehitusmaterjalid kodutöö #9

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anastassya Õppematerjali autor

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine labor esimene laboratoorne töö tallinna tehnika ülikool ehitusmaterjalid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 1

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2016/2017 Tiheduse määramine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 SISUKORD TÖÖ EESMÄRK........................................................................... 3 TÖÖKÄIK................................................................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4

Ehitusmaterjalid

docx

Laboratoorne töö nr 1. Maaterjali tiheduse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 1Töö eesmärk...............................................................

Ehitusmaterjalid

pdf

Materjalide tihedus ja poorsus

1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva

Ehitusmaterjalid

pdf

Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine.

1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2

Ehitusmaterjalid

docx

Tiheduse määramine

TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Ehitusmaterjalid labor 1.

1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2021 Materjali tiheduse määramine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID Paisutatud polüstüreen (EPS), lubjakivi, keraamiline tellis, graniit 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Nihik – täpsus 0,2 mm;  Elektrooniline kaal (katse nr.1) – täpsus 1 g;  Elektrooniline kaal (katse nr

Ehitusmaterjalid