Ehitusmaterjalid praktikum nr 1 - Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine (3)

Q: Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalid praktikum nr 1 - Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine

Ehitus - Ehitusmaterjalid

4 HEA

Esitatud küsimused

Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest?

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine

Töö eesmärk
Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine.

Katsetatud ehitusmaterjalid

Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad

Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad ( graniit , silikaattellis , savitellis ). Neile lisandus veel parafiin .

Töökäik

Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine
Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga , raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). Tabelisse 5.1 on koondatud kõik meie alarühmas saadud katsetulemused .
V=a*b*h (1)
V – keha maht [cm3]
a – pikkus [mm]
b – laius [mm]
h – kõrgus [mm]
ρ = (m / V) * 1000 (2)
ρ – tihedus [kg/m3]
m – mass [g]
V – maht [cm3]

Ebakorrapärase kujuga materjalide tiheduse ja poorsuse määramine
Ebakorrapärase kujuga materjale oli meil samuti kaks, väikse poorsusega ja suure poorsusega. Nende tihedus määrati veidi erinevalt. Väikse poorsusega proovikeha kaaluti alguses kaalul ning siis riputati selle traadi otsas vette ja kaaluti seda seal. Valemite (3) ja (4) järgi leiti selle tihedus. Suure poorsusega proovikeha kaaluti alguses kuivalt , siis kasteti see parafiini sisse, asetati jälle kaalule, seekord märgiti üles tulemus, mille andis proovikeha koos parafiiniga . Lõpuks pandi ka see materjal vette rippuma ja kaaluti seda seal. Valemitega (5), (6), (7) ja (8) leiti ka selle keha tihedus. Katsekehade poorsuse arvutati valemiga (9). Proovikehade absoluutseks tiheduseks võeti graniidi puhul ρ= 2700 kg/m3 ja silikaattellise puhul ρ=2500 kg/m3.
Vbr=(m-m1)/ ρv (3)
Vbr – proovikeha maht [cm3]
m – proovikeha mass õhus [g]
m1 – proovikeha mass vees [g]
ρv = 1 g/cm3
ρo=m/ Vbr*1000 (4)
ρo – proovikeha tihedus [kg/m3]
V1=(m1-m2)/ ρv (5)
V1 – keha maht parafiiniga [kg/m3]
m2 – keha mass parafiiniga õhus [g]
Vp=(m1-m)/ ρp (6)
Vp – parafiini ruumala [cm3]
ρp – 0,93 g/cm3
V= V1- Vp (7)
V – proovikeha maht [cm3]
ρo=m/ V*1000 (8)
ρo – proovikeha tihedus [kg/m3]
p=(1- ρo/ρ)*100 (9)
p – poorsus [%]
ρ – keha absoluutne tihedus [kg/m3]

Katsetulemused

Korrapärase kujuga materjalid
Tabel 4.1
Proovikeha number
Materjali nimetus
Proovikeha mõõtmed [mm]
Proovikeha maht [cm3]
Proovikeha mass [g]
Proovikeha tihedus [kg/m3]
a
b
h
16
dolomiit
98,8
98
99
958,56
2005,6
2092
Tabel 4.2
Proovikeha number
Materjali nimetus
Proovikeha mõõtmed [mm]
Proovikeha maht [cm3]
Proovikeha mass [g]
Proovikeha tihedus [kg/m3]
a
b
h
45
puitplaat
199,5
99,6
20,7
411,31
168,9
411

Ebakorrapärase kujuga materjalid

Väikse poorsusega proovikeha
Materjali nimetus: graniit
-proovikeha mass õhus m=67,5 g
-proovikeha mass vees m1=41,8 g
-proovikeha maht Vbr=(67,5-41,8)/1=25,7 cm3
-proovikeha tihedus ρo=67,5/25,7*1000=2626 kg/m3~ 2650 kg/m3
-poorsus p=(1-2650/2700)*100=1,85%

Suure poorsusega proovikeha
Matejali nimetus: silikaattellis
-kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita m=13,1 g
-parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus m1=13,7 g
-parafiiniga kaetud proovikeha mass vees m2=6,2 g
-keha maht koos parafiiniga V1=(13,7-6,2)/1=7,5 cm3
-parafiini ruumala Vp=(13,7-13,1)/0,93=0,65 cm3
-keha maht V=7,5-0,65=6,85 cm3
-materjali tihedus ρo=13,1/6,85*1000=1912 kg/m3
-poorsus p=(1-1912/2500)*100=23,52%

Materjalide tiheduse tabel
Tabel 5.1
Materjali nimetus
Tihedus [kg/m3]
Normaalbetoon
2390
Dolomiit
2214 ; 2092
Silikaattellis
2100
Šamotttellis
1934
Keraamiline tellis
1537
Silikaattellis ( aukudega )
1392
Kipsplaat
732
Saepurubetoon
711
Puitkiudplaat
654
Kergkruusblokk
638
Puitplaat
414
Tuuletõkkeplaat
240
Kivivill
176
Vahtklaas
130; 133,3
Klaasvill
83; 88
Ekstruuderpolüester
42
Vahtpolüstüreen
13; 31; 32; 37

Järeldus
Materjalide koodtabelist võib näha, et kõige suurema tihedusega on normaalbetoon ja kõige väiksema tihedusega vahtpolüstüreen. Vahtpolüstüreenil on mitu erinevat tihedust selle pärast, et katsekehad olid erinevate poorsustega.
Ka poorsuse arvutuste järgi võib öelda, et katse tuli välja. Silikaattellis on tõesti poorsem (24%) ja imab kergemini endasse vett kui graniit (2%).
Suure tihedusega ehitusmaterjalid on tugevamad, seetõttu on neid parem kasutada tugikonstruktsioonides. Väikese tihedusega materjale kasutatakse enamasti soojustusmaterjalidena.

Vastused küsimustele

Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust?
Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada, kus võib antud ehitusmaterjali kasutada, mis otstarbel ja milistes tingimustes. Näiteks suure poorsusega materjali ei pane väga niiskesse keskkonda, see tõmbab kogu niiskuse endasse ja siis pole enam kasutuskõlblik.

Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konktreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest.
Absoluutsest tihedusest sõltub poorsus.
Tihedusest sõltub materjali soojajuhtivus , tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili mass. Näiteks 1m3 terast (7850 kg/m3) kaalub palju rohkem kui 1m3 betooni (~2400 kg/m3)
Poorsusest sõltub materjali tugevus, mida väiksem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. Pooride läbimõõdust oleneb ka vee olek antud ümbritseva keskkonna temperatuuril ja liikumise võime poorides, mis põhjustab materjali püsivomaduste muutumist. Näiteks külmakindlus veega läbiimbunud materjalil langeb.

Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali poorsusest ja poorsuse laadist.
Mida poorsem on soojaisoleermaterjal, seda paremini ta soojust isoleerib. Kinnised poorid on efektiivsemad kui lahtised poorid.

Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest.
Mida väiksema tihedusega on materjal, seda poorsem ta on, seega isoleerib soojust paremini. Madala tihedusega materjal on kergem, järelikult on kergem paigaldada.

Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest?
Mida väiksem on poorsus, seda tugevam ta on. Kui on palju poore, siis sinna pooridesse saab näiteks vett minna, või mõnda muud vedelikku, ja seal võivad reaktsioonid tekkida.
5

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 322 allalaadimist

Ehitusmaterjalid praktikum nr 1 - Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine #1

Ehitusmaterjalid praktikum nr 1 - Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine #2

Ehitusmaterjalid praktikum nr 1 - Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine #3

Ehitusmaterjalid praktikum nr 1 - Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

322 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tondike22 Õppematerjali autor

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine

Materjalide tiheduse määramine Materjalide poorsuse määramine poorsus tihedus ehitusmaterjalid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine.

1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad Silikaattellis - tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880

Ehitusmaterjalid

doc

Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge kolm korda (a, b, h), seejärel arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt. Mõõdeti väljalõigete suurused

Ehitusmaterjalid

docx

Tiheduse määramine

TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine, Ehitusmaterjalid kodutöö

TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase

Ehitus

docx

Tiheduse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2017/2018 Tiheduse määramine EAEI-31 Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4

Ehitusmaterjalid

pdf

Materjalide tihedus ja poorsus

1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva

Ehitusmaterjalid

docx

Laboratoorne töö nr 1. Maaterjali tiheduse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 1Töö eesmärk...............................................................

Ehitusmaterjalid

doc

Esimene praks

Materjalide absoluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Kasutatud materjalid Kasutatud korrapärased kehad 1) keraamiline telliskivi 2) õõneskeraamiline telliskivi Kasutatud ebakorrapärased kehad 1)graniit 2)silikaattellis 3. Töö käik 3.1 Korrapärased kehad Korrapärased kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Mõõtmise teel saadi iga keha igale küljele kolm mõõtu nine neist arvutati aritmeetilised keskmised (pikkus a, laius b ja kõrgus h)

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid