Tiheduse määramine (0)

Q: Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust tihedust ja poorsust?

Vastus leiad õppematerjalist: Tiheduse määramine

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust tihedust ja poorsust?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr.1
2017 / 2018
Tiheduse määramine
EAEI-31

Tanel Tuisk

Tiheduse määramine

Töö eesmärk

Kehade tiheduste ja poorsuste määramine.

Katsetatud ehitusmaterjalid

Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis , keraamiline tellis , ekstruuder polüstüreen klaasvill jne.

Kasutatud töövahendid

Nihik – korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks
Traat – peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis
Kaal – katsekeha kaalumiseks
Joonlaud – materjalide mõõtmiseks
Ämber veega – materjalide kaalumiseks vees
Parafiin – poorsete materjalide isoleerimiseks

Katsemetoodikad

Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine

Keha ruumala (V) arvutatakse keha mõõtmete abil, mida mõõdeti nihiku või joonlauaga. Nihikut kasutati väiksemate kehade mõõtmiseks, millega saadakse täpsem mõõt. Kasutatud nihik oli täpsusega 0,05 mm. Joonlauda kasutati suuremate esemete mõõtmiseks, kuna nihikuga ei saa suuri esemeid mõõta. Joonlaua täpsuseks oli 0,5 mm. Keha mahu leidmiseks arvutati iga mõõde aritmeetiline keskmine kolme mõõtetulemuse kohta. Peale keha mõõtmete leidmist ja keha kaalumist, leitakse keha tihedus Valem 1-1 abil.
Valem 1‑1
kus ρ0 – proovikeha tihedus [kg/m3]
m – proovikeha mass õhus [kg]
V – proovikeha maht [m3]

Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine

Ebakorrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramiseks võeti appi archimedese seadusel põhinev hüdrostaatiline kaalumine. Proovikeha maht leitakse keha kaalumise teel õhus ning vedelikus ja leitakse , Valem 1-2 abil.
, Valem 1‑2
kus m – proovikeha mass õhus [g]
m1 – proovikeha mass vedelikus [g]
ρv – vedeliku tihedus [g/cm3]
Archimedese seaduse põhjal proovikeha mahu leidmine sõltub materjali poorsusest ning kasutatakse kaht katsemetoodikat olenevalt katsekeha poorsusest.

Väikese poorsusega materjali tiheduse arvutamine

Kui materjali poorsus on väga väike, siis ta ei ima endasse vett või imab seda väga vähesel määral. Selline keha kaalutakse õhus ning vees ja keha maht leitakse , Valem 1-2 abil ning tihedus Valem 1-1 abil.

Poorse ja hästi vett imava materjali tiheduse määramine

Poorse ja hästi vett imava materjali leidmiseks määratakse kuiva katsekeha mass õhus [m] ning seejärel vees. Et vesi ei imbuks materjali tuleb katsekeha katta parafiiniga korduvalt, et vesi kuidagi katsekehasse ei imbuks. Seejärel kaalutakse keha uuesti õhus [m1] ning siis vees [m2]. Edasi määratakse keha maht koos parafiiniga [cm3]:
Valem 1‑3
kus m1 – keha mass koos parafiiniga õhus [g]
m2 – keha mass koos parafiiniga vedelikus [g]
ρv – vee absoluutne tihedus [g/cm3 ]
Eraldi leitakse veel parafiini ruumala , Valem 1-4 abil.
, Valem 1‑4
kus m1 – keha mass koos parafiiniga õhus [g]
m – kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita [g]
ρp = 0,93 g/cm3
Keha maht [cm3] leitakse: V= V1 – Vp Valem 1‑5
Keha tihedus leitakse Valem 1-1 abil.

Materjali poorsuse leidmine

Materjali poorsus p protsentides arvutatakse valemiga: Valem 1‑6
kus ρ0 – materjali tihedus [kg/m3]
ρ – materjali absoluutne tihedus [kg/m3]

Katsetulemused

Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine

Tabel 1.1
Jrk nr
Materjali nimetus
Mõõtmed [mm]
Mass [g]
Proovikeha maht [cm3]
Tihedus [kg/m3]
pikkus
laius
kõrgus
a
b
h
m
1
Silikaattellis
85.00
119.00
250.00
4803.9
2545.01
1888

86.00
119.00
250.00

86.00
118.50
250.00
2
keraamiline tellis *
118.00
64.00
253.00
3703.3
1704.62
2173

117.00
64.00
252.00

118.00
62.50
250.00
3
Ekstruuder polüstüreen
147.20
99.50
29.00
19.6
426.3
46

147.50
99.50
29.20

147.50
99.50
29.00
4
klaasvill
10.82
231.50
299.00
87.6
742.09
118

10.28
238.00
297.00

11.02
231.00
294.50
5
poorbetoon
152.00
147.50
148.00
2240.8
3307.25
678

152.00
148.00
148.50

150.50
147.00
147.50
6
saepuru - betoon
147.50
147.00
145.50
2277.6
3187.26
715

148.50
146.00
148.00

148.00
147.00
147.00
7
tsementkiud- plaat
149.84
69.66
7.52
141.7
78
1817

149.42
69.68
7.38

149.50
69.80
7.54
8
laineline tsementkiud- plaat
100.26
121.50
6.68
140.6
80.95
1737

100.52
122.50
6.34

100.30
123.00
6.76
9
kivivill
133.85
43.50
185.50
185.3
1097 .33
169

134.45
43.90
185.00

133.45
45.00
186.50
10
polüetüleen- vill
100.00
48.00
91.50
9.6
438.3
22

99.50
48.50
90.50

100.00
48.50
90.50
11
SBS hüdro- isolatsioon
101.22
101.00
4.12
50.6
42.86
1181

101.20
101.22
4.22

101.18
100.80
4.24
12
PVC hüdro- isolatsioon
200.00
148.56
1.36
45.6
39.85
1144

200.04
148.68
1.32

200.00
148.82
1.34
Jrk nr
Materjali nimetus
Pikkus
Laius
Kõrgus
Mass [g]
Keha maht [cm3]
Tihedus [kg/m3]
13
Puit laast plaat A
104.50
98.55
15.85
110.1
164.36
670

103.50
98.50
15.90

106.50
98.45
16.00
14
Puit laast plaat B
99.55
101.00
10.25
76.5
101.28
755

99.90
100.00
9.85

99.40
101.00
10.20
15
Kerg - keraamiline tellis
152.95
125.40
65.30
800
1283 .73
623

155.30
125.35
69.10

153.65
125.20
65.20
16
Keraamiline põranda plaat
99.65
99.05
10.50
244
104.79
2328

98.20
99.40
10.60

98.50
99.90
10.90
17
Õõnes keraamiline tellis A
118.00
63.00
247.00
3074
1840.7
1670

118.00
63.00
247.00

117.00
64.00
247.00
18
Poor betoon tellis A
100.00
100.00
100.00
874.1
996.67
877

100.00
100.00
100.00

99.00
100.00
100.00
19
Ristkiht- puitplaat
199.50
20.40
99.60
169.9
411.48
413

199.50
20.80
99.62

199.50
20.90
99.70
20
Kipsplaat
246.00
12.60
132.30
298.6
411.86
725

245.50
12.76
133.80

245.00
12.50
132.70
21
Šamott tellis
251.00
121.00
64.00
3852.7
1957.95
1968

251.00
122.00
64.50

250.50
121.00
64.50
22
Õõnes keraamiline tellis B
247.00
31.00
118.00
1317.2
915.15
1439

246.50
31.50
119.00

248.00
31.50
117.50
23
Paisutatud polüstereen A
148.64
49.40
149.32
34.5
1098.04
31

148.59
49.40
148.54

148.84
49.90
149.10
24
Paisutatud polüstereen B*
147.90
49.64
149.32
20.7
1051.01
20

147.92
49.26
149.30

148.00
49.36
149.32
Katsete tegemise kuupäev: 11.09.2017
Graafik 1.1

Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse ja poorsuse määramine

Katse tegemise kuupäev 18.09.2017
Ebakorrapärase kujuga poorse proovikehade mõõtmistulemused
Katsetatav materjal
Proovikeha mass [g]
Proovikeha maht [cm3]
Proovikeha tihedus [kg/m3]
Poorsus
Õhus
Vees parafiiniga
Parafiinita
Parafiiniga
silikaat tellis
43.40
47.40
21.10
22.00
1973
25.54717
94.00
99.60
44.80
48.78
1927
27.28302
55.00
56.80
26.50
28.36
1939
26.83019
64.50
69.80
31.10
33.00
1955
26.22642
50.80
54.80
24.10
26.40
1924
27.39623
51.30
56.00
24.40
26.55
1932
27.09434

keskmine
1941.6667
26.72956
keraami- line tellis
45.7
48.7
22.1
23.37
1955
26.50376
31
34.2
14.4
16.36
1895
28.7594
40.8
44.8
19.1
21.40
1907
28.30827
40
42.6
20.2
19.60
2041
23.27068

keskmine
1949.5
26.71053
Tabel 1.2
Ebakorrapärase kujuga mittepoorse proovikehade mõõtmistulemused
Katsetatav materjal
Proovikeha mass [g]
Proovikeha maht [cm3]
Proovikeha tihedus [kg/m3]
Poorsus
Õhus
Vees parafiiniga
graniit
92.30
57.40
34.90
2645
1.31
112.30
69.60
42.70
2630
1.87
66.60
40.70
25.90
2571
4.07
93.20
56.40
36.80
2533
5.49
100.20
60.80
39.40
2543
5.11
66.00
40.90
25.10
2629
1.9
33.80
20.70
13.10
2580
3.73
75.20
46.70
28.50
2639
1.53
43.80
26.60
17.20
2547
4.96
26.80
16.40
10.40
2577
3.84
Keskmine
2589.4
3.381
Tabel 1.3
Katsete tegemise kuupäev 18.09.2017

Järeldus

Saadud tulemused on ligilähedased sellega, mis nad päriselus on, näiteks autori poolt mõõdetud šamott tellise tiheduseks saadud 1968 kg/m3 on ligilähedane päriselu šamott tellise tihedusele (1850-1950 kg/m3) (Šamott tellised, n.d.)
Samuti autori poolt mõõdetud silikaattellis vastab päriselust leitud tihedusele. Arvutustulemustel saadud tulemus on 1888 kg/m3, tegelikkuses on silikaattellise tiheduseks 1850-1950 kg/m3 (Silikaattellised, n.d.). Silikaattellise keskmiseks poorsuseks saadi 26,73 millele kinnitust ei leitud.
Graniidi keskmiseks tiheduseks saadi 2589,4 kg/m3, mis on ligilähedane graniidi tegelikkusele tihedusele, milleks on 2550 - 2700 kg/m3. (wikipedia, n.d.)

Kordamisküsimused

Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust , tihedust ja poorsust?
Materjali absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja ehitusmaterjali valikul . Need näitajad määravad ära materjali füüsikalised omadused, mis on abiks sobiliku materjali valimisel. Tihedus näitab materjali raskust vastavalt ruumalale ja poorsus näitab vee imavust, tugevuse ja külma kindluse.
Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest.
Aine tihedusest sõltub materjali tugevus, soojusjuhtivus , mass. Materjali poorsus näitab tugevust, soojusjuhtivust, veeimavust. Tavaliselt on suurema tihedusega materjalid ka tugevamad, neid kasutatakse hoonete ehitusel konstruktsiooni detailidena või üldiselt konstruktsioonielementidena. Väiksema tiheduse ja suure poorsusega materjale kasutatakse soojustus või isolatsiooni materjalina.
Näiteks klaasvill on suure poorsuse ja väikse tihedusega ning seda kasutatakse tihtipeale hoonete soojustusmaterjalina.

Kasutatud kirjandus

http://www.kaminakoda.ee/toode/samott-tellised-plaadid-hbo-koldesse-wolfshoher/
http://www.silikaat.ee/tooted/silikaattooted/silikaattellised/
https://et.wikipedia.org/wiki/Graniit
Ehitusmaterjalide loengu konspektid

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

peeruv2ristaja Õppematerjali autor

Kehade tiheduste ja poorsuste määramine.

Tiheduse määramine tihedus poorsuste määramine Kehade tiheduste määramine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine.

1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina

Ehitusmaterjalid

docx

Tiheduse määramine

TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Laboratoorne töö nr 1. Maaterjali tiheduse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 1Töö eesmärk...............................................................

Ehitusmaterjalid

doc

Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 1.

1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid

Ehitusmaterjalid

docx

1 Tihedus labor

3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Kaal – proovikehade massi määramiseks  Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm.  Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees  Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA Korrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks oli vaja leida keha maht. Mahu arvutamiseks võtsime kehalt kolm mõõtu igast küljest. Seejärel arvutasime iga külje kohta aritmeetiline keskmine mõõtmistulemusest ja leidsime kehade ruumalad. Kuna ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena, siis järgmiseks kaalusime kehad ära ning saime arvutada tiheduse. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks oli samuti vaja leida maht, kasutatakse

Ehitusmaterjalid

pdf

Materjalide tihedus ja poorsus

1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf

Ehitusmaterjalid

doc

Esimene praks

Materjalide absoluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Kasutatud materjalid Kasutatud korrapärased kehad 1) keraamiline telliskivi 2) õõneskeraamiline telliskivi Kasutatud ebakorrapärased kehad 1)graniit 2)silikaattellis 3. Töö käik 3.1 Korrapärased kehad Korrapärased kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Mõõtmise teel saadi iga keha igale küljele kolm mõõtu nine neist arvutati aritmeetilised keskmised (pikkus a, laius b ja kõrgus h)

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid