Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tiheduse määramine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust tihedust ja poorsust?

Lõik failist


TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr.1
2017 / 2018
Tiheduse määramine
EAEI-31
 
 
 
Tanel Tuisk
 

Tiheduse määramine


  • Töö eesmärk


    Kehade tiheduste ja poorsuste määramine.
  • Katsetatud ehitusmaterjalid


    Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis , keraamiline tellis , ekstruuder polüstüreen klaasvill jne.
  • Kasutatud töövahendid


    Nihik – korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks
    Traat – peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis
    Kaal – katsekeha kaalumiseks
    Joonlaud – materjalide mõõtmiseks
    Ämber veega – materjalide kaalumiseks vees
    Parafiinpoorsete materjalide isoleerimiseks
  • Katsemetoodikad


  • Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine


    Keha ruumala (V) arvutatakse keha mõõtmete abil, mida mõõdeti nihiku või joonlauaga. Nihikut kasutati väiksemate kehade mõõtmiseks, millega saadakse täpsem mõõt. Kasutatud nihik oli täpsusega 0,05 mm. Joonlauda kasutati suuremate esemete mõõtmiseks, kuna nihikuga ei saa suuri esemeid mõõta. Joonlaua täpsuseks oli 0,5 mm. Keha mahu leidmiseks arvutati iga mõõde aritmeetiline keskmine kolme mõõtetulemuse kohta. Peale keha mõõtmete leidmist ja keha kaalumist, leitakse keha tihedus Valem 1-1 abil.
    Valem 1‑1
    kus ρ0 – proovikeha tihedus [kg/m3]
    m – proovikeha mass õhus [kg]
    V – proovikeha maht [m3]
  • Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine


    Ebakorrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramiseks võeti appi archimedese seadusel põhinev hüdrostaatiline kaalumine. Proovikeha maht leitakse keha kaalumise
  • Vasakule Paremale
    Tiheduse määramine #1 Tiheduse määramine #2 Tiheduse määramine #3 Tiheduse määramine #4 Tiheduse määramine #5 Tiheduse määramine #6 Tiheduse määramine #7 Tiheduse määramine #8 Tiheduse määramine #9 Tiheduse määramine #10 Tiheduse määramine #11 Tiheduse määramine #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor peeruv2ristaja Õppematerjali autor
    Kehade tiheduste ja poorsuste määramine.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    pdf

    Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine.

    1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon ­väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat ­ kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    22
    docx

    Tiheduse määramine

    TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm ­ materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g ­ materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema

    Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
    thumbnail
    22
    docx

    Laboratoorne töö nr 1. Maaterjali tiheduse määramine

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 1Töö eesmärk...............................................................

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    12
    doc

    Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

    1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    5
    docx

    Ehitusmaterjalid labor 1.

    1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus ­ punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    6
    docx

    1 Tihedus labor

    3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Kaal – proovikehade massi määramiseks  Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm.  Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees  Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA Korrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks oli vaja leida keha maht. Mahu arvutamiseks võtsime kehalt kolm mõõtu igast küljest. Seejärel arvutasime iga külje kohta aritmeetiline keskmine mõõtmistulemusest ja leidsime kehade ruumalad. Kuna ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena, siis järgmiseks kaalusime kehad ära ning saime arvutada tiheduse. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks oli samuti vaja leida maht, kasutatakse

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    15
    pdf

    Materjalide tihedus ja poorsus

    1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas ­ Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    14
    doc

    Esimene praks

    Materjalide absoluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Kasutatud materjalid Kasutatud korrapärased kehad 1) keraamiline telliskivi 2) õõneskeraamiline telliskivi Kasutatud ebakorrapärased kehad 1)graniit 2)silikaattellis 3. Töö käik 3.1 Korrapärased kehad Korrapärased kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Mõõtmise teel saadi iga keha igale küljele kolm mõõtu nine neist arvutati aritmeetilised keskmised (pikkus a, laius b ja kõrgus h)

    Ehitusmaterjalid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun