Vana-Rooma kunst (0)

Vana- Rooma   kunst
Vana- Rooma  kunst
 I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad  Itaalias 
Rooma linnriigiks.
Aegamisi  vallutati  endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu 
Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas.
 Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele  arenenud 
kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle 
sealsetelt elanikelt.
  Roomlased  võtsid üle ka müüdid ja jumalad  Kreeka usundist, 
kuid panid neile teised nimed.
Näiteks Zeusist sai  Jupiter  ja Aphroditest  Venus .
Arhitektuur - võlvid
 Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, 
samuti kuplite ladumist.
Nende sidumiseks kasutati lubimörti.
Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele  tasemele .
Kaared laoti akende ja uste kohale.
Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume.
Silindervõlv
Ristvõlv
Arhitektuur - foorum
 Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja 
koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone- basiilika .
Arhitektuur - pantheon
 Rooma Pantheon ehk kõigi jumalate tempel on antiikaja suurim 
kuppelehitis. Tegemist on ringikujulise hoonega, mida 
katab poolkera kujuline  kuppel .  Kupli  läbimõõt ja kõrgus on 43,3 
m. Kupli sees keeruline kaarte ja võlvide süsteem, mis aitab seda 
üleval  hoida. Üleval keset kuplit on avaus, kust valgus sisse 
pääseb.
Rooma Panteon (ehitatud u 118-125 a.)
Arhitektuur - sambad
 Roomlased võtsid  kreeklastelt  üle sambad.
Nad eelistasid korintose sambaid. Neil ei olnud aga muud 
ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid 
niigi ülal.
 Kasutati ka poolsambaid. See on pikuti pooleks lõigatud sammas, 
mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina.
 Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis 
nimetatakse seda pilastriks.
Korintose                                                Poolsambad             Pilaster
Arhtitektuur - amfiteater
 Roomlased armastasid vaatemänge.
Elukutselised võitlejad ehk  gladiaatorid  võitlesid pealtvaatajate 
meeleheaks omavahel või metsloomadega, vahel ka elu ja surma 
peale.
Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud  areen  ehk amfiteater.
Arhitektuur - colosseum
 1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi 
mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale. 
See oli võimalik  tänu  kaarte ja võlvide  ladumise  oskusele. 
 Väljast on näha kolm korrust kaari, mis  toetavad  seespool 
asuvaid  pingiridasid.
Igat  korrust  kaunistavad  kreeka  arhitektuurist  tuletatud  dooria , 
joonia ja korintose poolsambad.  Neljandat, ilma avadeta seina, 
katavad pilastrid.
Colosseum
Arhitektuur - termid
 Populaarsed meeste kokkusaamise kohad olid termid ehk 
avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad 
ajaveetmise kohad.
  Caracalla  termid paiknesid 216 112- ruutmeetrisel alal.
Peale  saunamõnude nautimise võis veel lilleaias 
või raamatukogus aega veeta ja koosolekuid pidada.
Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal.
Caracalla termid
Arhitektuur - triumfikaar
 Triumfikaared ehk võidukaared püstitati  kuulsate  väejuhtide auks 
ja  kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega.
Triumfikaar
Arhitektuur - akveduktid
 Rooma kui hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale 
mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid ehk akvedukte. Vesi 
voolas akveduktide kaartele veekindla  mördiga  isoleeritud kanalit 
mööda.
Akvedukt  (Pont du  Gard )
Skulptuur
 Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka 
eluviisi jäljendamise  buum .
Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade 
kaupa toodi  Kreekast  skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati 
tegelema kopeerimisega.
 Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuurid ja 
ajaloolised  reljeefid .
 Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad 
teaksid, kuidas nende esivanemad välja  nägid .
Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud 
lahinguid.
Julius  Cesar                   Tiberius
Skulptuurid
 Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste 
paigutamine  linnaväljakutele veelgi olulisemaks.
Roomas seisab  keiser  Trajanuse auks ehitatud  ausammas , mille 
sees oli kunagi tema  matuseurn .
Samba otsas seisab Trajanuse kuju ja mööda 
sammast  spiraalselt  kulgevatel reljeefidel on kujutatud 
Trajanuse juhitud sõda daaklaste vastu.
 Uuenduseks oli ka ratsamonumentide püstitamine.
Keiser Trajanuse sammas
Marcus Aureliuse ratsamonument
Maalikunst
 Rooma maalikunsti on palju vähem säilinud kui skulptuuri.
Rohkem on  saadud sellest teada alates 18.saj. , kui alustati 
Vesuuvi tuha alla mattunud linnade  Pompeji , Herculaneumi ja 
Stabiae väljakaevamisi.
 Just tänu väljakaevatud majade  seintele  saame ettekujutuse 
antiikaja maalikunstist.
Näiteks  Pompejis  on enamus väljakaevatud majade seintest 
kaetud  seinamaalide  freskodega, mis näitab kunsti populaarsust.
Freskod
Maalikunst - mosaiik
 Pompejis ja  enamikes  rikaste  elumajades olid põrandad 
kaetud mosaiigiga -s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest 
pilt.
Mosaiik

Document Outline

• Slide 1
• Vana-Rooma kunst
• Arhitektuur - võlvid
• Silindervõlv
• Arhitektuur - foorum
• Arhitektuur - pantheon
• Rooma Panteon (ehitatud u 118-125 a.)
• Arhitektuur - sambad
• Slide 9
• Arhtitektuur - amfiteater
• Arhitektuur - colosseum
• Colosseum
• Arhitektuur - termid
• Caracalla termid
• Arhitektuur - triumfikaar
• Triumfikaar
• Arhitektuur - akveduktid
• Akvedukt (Pont du Gard)
• Skulptuur
• Julius Cesar Tiberius
• Skulptuurid
• Keiser Trajanuse sammas
• Marcus Aureliuse ratsamonument
• Maalikunst
• Freskod
• Maalikunst - mosaiik
• Mosaiik