Vanarooma kunst (skulptuur, maal) (0)

Vanarooma kunst ( skulptuur , maal)
Skulptuur- Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum .
Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Tänu sellele tunneme paljusid kreeka  hävinud töid. 
Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma  portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid.
Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid.
Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.
Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada riigimehi ja sõjapealikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele.
Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks.
Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas , mille sees oli kunagi  tema matuseurn .
Samba otsas seisab Trajanuse kuju ja mööda sammast  spiraalselt  kulgevatel reljeefidel   on kujutatud Trajanuse juhitud sõda daaklaste vastu.
Uuenduseks oli ka ratsamonumentide püstitamine.
Kõige paremini on säilinud Marcus Aureliuse ratsamonument

Maalikunst

Rooma maalikunsti on palju vähem säilinud kui skulptuuri.
Rohkem on  saadud sellest teada alates 18.saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji , Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi.
Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist.
Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide  freskodega, mis näitab kunsti populaarsust.
Saavutatud oli suur meisterlikkus erinevate materjalide iseloomu edasiandmiseks: näiteks maalitud marmor näeb välja nagu ehtne marmor.
Armastati ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest või avatud ustest paistavad fantastilised ehitised või maastikud .
Maalide temaatika oli mitmekesine . Maalitud on mütoloogia(Dionysose legendid )  ja kirjanduse ainetel (Odysseuse eksirännakud). Samuti on kujutatud lihtsalt maastikke,  igapäevastseene ja isegi natüürmorte.
Arvatakse, et eeskujuks on võetud kreeka maalikunstnike teoseid.
Kuna enamiku väljakaevatud majade omanike nimed on teadmata, siis on neile pandud tinglikud hüüdnimed, näiteks Müsteeriumide villa, Fauni maja.

„kolm graatsiat“ „Herakles ja Telephos“ fresko

Pompejis on enamikes majades põrandad kaetud mosaiigiga - s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt.