50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kati96
Õppematerjali autor
ROOMA KUNST Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud
Rooma kunst Referaat Koostaja: Merlyn Valma Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus Roomlaste ehitustehnika Rooma arhitektuur Rooma skulptuur, Rooma kunstkäsitöö Rooma maalikunst Pildid 2 Sissejuhatus: Itaalia pealinn Rooma on üks ilusamaid linnu maailmas. Rooma vanaaegsed mälestussambad, kaunid, kirikud ja paleed tuletavad meelde Rooma möödunud hiilgust. Kahjuks pole Rooma kunst olnud eriti originaalne kuna roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Kuid selle eest oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktikalist taipu, mille tõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ja uuendused ilma milleta me kaasaega ette ei kujutaks. 3 Roomlaste ehitustehnika Roomlased õppisid ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel.
Mosaiigikunst Mosaiigikunst on ornamentaalne pinnakaunistus. Seda kasutatakse põrandate, lagede ja võlvide kaunistamiseks. Väikesed ebakorrapärased kuubikesed mitmesugustest materjalidest, nt klaas, marmor, kivi ja keraamika, seatakse kokku ornamentideks ja piltideks. Kivid vajutatakse niiskesse mördikihti ja hiljem enamasti lihvitakse. 5. saj. e.Kr loodi Kreekas must- valgeid mosaiike, hiljem esines see tehnika ka Rooma kunstis. Varaseimad säilinud värvilised mosaiigid pärinevad Babülooniast IV aastatuhandel e.Kr. Olulisel kohal oli see pinnakujundusvorm varakristlikus ja bütsantsi kunstis, kus kuldplaatidest tausta kasutamisega anti mosaiikteostele iidne ilme. Vanimad näited pärinevad u 3000 e.Kr. (Kunstileksikon: 357) Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. (Kangilaski 2001: 79)
Roomlased kujutasid iseend, erinevalt kreeklastest, kes kujutasid jumalaid ja olümpiavõitjaid. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Roomlaste omapära oli selles, et nad kujutasid esivanemaid realistlikult. Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema kohaloleku. Tõenäoliselt kasutati sarnasuse saamiseks vahast surimaske. Kui esivanemate austamine oli tagaplaanile jäänud, hakati kujutama riigle teeneid osutanud inimesi. Rooma maalikunst Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute
Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad
I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maaalasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. (Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid.
MAALIKUNSTI AJALOOST SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja kunstivoole, mis iseloomustavad mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. KOOPAMAALID
Rooma kunst Rooma kunst oli paljuski mõjutatud alistatud Kreekast. Sealt toodi massiliselt Rooma skulptuure ja Kreeka kunsti. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid