Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeka maal ja tarbekunst (0)

1 Hindamata
Punktid
  • Kreeka maal ja tarbekunst
    • Kreeklased ise hindasid oma maalikunsti teistest kunstiliikidest kõige kõrgemalt
    • Naaberrahvad tundsid ainult seinamaali
    • Kreeklased leiutasid tahvelmaali – maaliti suurtele puutahvlitele (6.-5. saj eKr)
    • Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud
    • On säilinud natuke seinamaale
    • Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi
    • Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis
    • Need olid kaasa pandud muumiatele – muumiaportreed
    • Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve
    • Mõnikord segati neid mesilasvahaga – enkaustika
    • Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega
    • Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev
    • Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi
    • Võib öelda, et nad ei osanud kolmemõõtmelist ruumi kuigi hästi edasi anda
    • Seinamaalidel Pompejis ja Herculaneumis on enamasti kujutatud loodust ja loomi
    • Armastati võtet, kus loodust kujutati läbi avatud ukse või akna
    • Kujutati ka antiikseid jumalaid (Müsteeriumide Villa Pompejis)
    • Realistlikku kujutamisvõtet kreeka kunstis nimetatakse mimesiseks
    • Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue
    • Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna
    • Püüti võimalikult täpselt loodust matkida
    • Säilinud on paljude kreeka maalikunstnike nimed
    • 5. saj eKr maalikunstnikest oli tähtsaim Apollodoros Ateenast
    • Tema olevat esimesena hakanud kasutama varju ja valgust
    • Talle on omistatud ka perspektiivi kasutusele võtmine
    • 4. saj eKr ilmus ka kreeka maalikunsti jõuline, ülidramaatiline maalisuund, mida skulptuuris esindas Skopas
    • Selle suuna esindaja oli Nikias
    • Kõige kuulsam maalikunstnik oli Apelles
    • Apelles oli Aleksander Suure kaaskondlane ja on teinud ka tema portreesid, kuid need on hävinud
    • Tema kuulsaim töö oli „ Aphrodite sünd“, mis oli esimene aktimaal
    • See töö on hävinud
    • „Aphrodite sünnist“ tõusis suur skandaal, kuna Apelles pani töö välja Ateena kesklinna
    • Apellese modell Phryne anti kohtusse, kuna kunstniku enda peale ei söandatud kaevata
    • Phryne olekski jumalateotuses süüdi mõistetud, kui teda ei oleks päästnud tema advokaat /kaitsja
    • Aphrodite sünni motiivi on hiljem väga palju kasutatud Euroopa kunstis ( Botticelli „Venuse sünd“)
    • Kreeka maalikunsti üle saab otsustada ka savinõudel säilinud maalingute põhjal
  • Kreeka maal ja tarbekunst #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Aireen Talivee Õppematerjali autor
    kokkuvõte

    Sarnased õppematerjalid

    Kreeka kunst
    10
    doc

    Kreeka kunst

    Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ­ ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre ­ militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki

    Kunstiajalugu
    Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
    48
    doc

    "Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

    · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum ­ keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum ­kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades (Mesopotaamia, Palestiina)

    Kunstiajalugu
    Kunstiajalugu 10 kl
    18
    doc

    Kunstiajalugu 10 kl

    · tekkis koos trükipressiga Hiinas 6. saj pKr, Eur. 15. saj. · Palju eri tehnikaid a) kõrgtrükk ­ trükiplaat, millelt värv kantakse üle paberile, kõrgemad kohad värviga. b) lametrükk ­ litograafia, lameplaat, rasvane, poorne kiviplaat. c) sügavtrükk ­ värv on sügavamates aukudes, värv voolas paberile, metall, vask plaat. T A R B E K U N S T ­ ja disain. Tänapäeval ei tehta enam vahet tarbekunstil ja disainil. Tarbekunst - Enamus tööd on tehtud käsitsi. Disain ­ masinatega, masstoodang, disaineri moodi, kavandite järgi a) Keraamika - Savist esemed, 10 000 aastat vana, vanimad Jaapanist. b) Metallehistöö ­ jaguneb materjali järgi c) Klaasikunst d) Nahkehistöö - kasutati loomanahka, vööd, pandlad, köited, rahakotid e) Tekstiil - kanga valmistamine ja värvimine, kunstiline kujundamine, moekunst

    Kunstiajalugu
    Kunsti arvestus
    27
    doc

    Kunsti arvestus

    Kavatist ümbritses kiviblokkidest ringmüür. Tähtsal kohal lossides peasaal-megaron, ristküliku kujuline Mükeene oli koduks müütilisele kuningale agammemnonile. Mükeene linn oli ehitatud suurtest kiviblokkidest, kükloobid Maailmakuulus Mükeene lõviväravad, koosnevad kolmest suurest kiviblokist ja sellel olevast reljeeftahvlist, kus on kaks lõvi toetumas sambale, kükloopilised väravad Leidus ka kuppelhaudu, kujutavas kunstis erilised jooned puudusid. Tarbekunst arenenud Leiti nn. agammemnoni kuldmask, mis leiti kaevandades Tirynsi linnust ja Mükeene linna Vana-Kreeka ehituskunst Epidauose teater, mahutas 12000 vaatajat, lava puudus, esitati orkestral Skeene-garderoob, näitlejad riietusid Koor arvukas, meenutab tänapäeva oopereid Enamasti säilinud tragöödiatekstid, teater tasuta, näitleja amet ebaväärikas, seega kandsid maske Hellenismi ajastul ilmuvad naisnäitlejad ja proskenion-lava, kõrgendik

    Kunstiajalugu
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
    25
    docx

    Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

    monumentaalmaal (freskotehnika ­ maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika ­ maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst 4. GRAAFIKA ­ tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil *Kõrgtrükk *Sügavtrükk *Lametrükk Igaühel neist on arvukalt alaliike 5. Tarbekunst ­ tarbeese, millel kunstiline väärtus; jaguneb materjalide järgi *Keraamika *Klaasikunst *Tekstiil *Metallehistöö *Nahkehistöö *Puitehistöö · ,,kaunid kunstid" ­ nii nimetati maalikunsti ja skulptuuri, sest 17.-18.sajandil oli kunstipeateemaks ilu loomine · ,,kujutav kunst" ­ 19.sajandil hakkas levima realism ja hakati kujutama realistlike kujutusi. · ,,vabad kunstid" ­ 20

    Kunstiajalugu
    Konspekt
    16
    doc

    Konspekt

    muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunstiliigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6.ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eepika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS

    Kunstiajalugu
    Kreeka kunst
    19
    doc

    Kreeka kunst

    Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis

    Kunstiajalugu
    Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt
    23
    doc

    Kunsti ajalugu - 10. klass põhjalik konspekt

    kunstiteoseid. nendeks on kipsi ja saviga täidetud inimkolbad, mis on ülevärvitud. Catalist on leitud esimesi seintele tehtud maale, need olid väikesed ja nirud. seal oli ka esimeen kaart, ehk linnulennult kujutatud linn. Kujutaud on ka veidraid matusekombeid. Meile on need enim tuntud pärsiast ja iraanist, mazdaism. laibad visati lihtsalt kotkastele õgimiseks. Mazdaistid redutavad praegu pakistanis ja põhja indias. [õpik: Mis on kunst?... kunst jaguneb I. arhitektuur II. tarbekunst III. kujutav kunst A. maalikunst B. skulptuur C. graafika kujtavat kunsti võib nimetada ka vabaeks kunstideks. Kaunid kunstid on mõiste mida kasutati varem, sellega kujutati skulptuur ja maalikunsti. Graafika jäi sellest välja. I. arhitektuur A. sakraalarhitektuur e. püha arhitektuur (templid, kirikud, kloostrid, moseed, pagoodid aasias, kabelid) B. profaanarhitektuur e. tavaline arhitektuur(lossid, paleed, raekojad, koolid, teatrid,

    Kunstiajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun