Rooma kunst (0)

Rooma
8. sajandil e.m.a pandi algus Rooma riigile. Kiiresti hakkas see oma mõjuvõimu laiendama. Umbes meie ajaarvamise alguseks oli Rooma impeerium vallutanud ka Kreeka. Selle tulemusena hakkas Kreeka kunst ja kultuur levima kogu impeeriumi aladel ja kuna Roomlased ise väärtustasid rohkem sõjaretki, muutusidki Kreeka mõjud üldisteks. Roomlased tõid vallutatud Kreeka aladelt oma kodude kaunistamiseks skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakkasid kreeklased ise neile koopiaid valmistama. Tänu sellele on tänapäevani säilinudki palju Kreeka kunsti. Rooma algupärast kunsti on väga vähe ja enamasti ei anna seda Kreeka omaga võrrelda.
Arhitektuur
Rooma arhitektuuri põhiliseks uuenduseks olid tellised, kivide sidumiseks kasutatav mört ja võlvid. Kujundusliku poole pealt võeti Kreekast üle ka sambad. Ehitati suurejoonelisi teatreid , kuulsaim neis on COLOSSEUM. Iseloomulik ja tuntud on ka nn. Pont du Gardi veejuhe Lõuna –Prantsusmaal. 2.saj ehitati Rooma linna PANTEON, mis oli pühendatud kõikidele jumalatele. Selle ehitise juures paistab silma hiiglaslik kuppel, mille läbimõõt on 43,5 meetrit.
Rooma linnaväljakuid ehtisid ka triumfikaared, mis olid monumendid valitsejate võidukatele sõjakäikudele. Tuntuim triumfikaar on Keiser Constantinuse triumfikaar.

Skulptuur

Skulptuurikunsti peamiseks ülesandeks oli kujutada valitsejaid. Kunstnikud olid Kreeklased ja kuna kunstnikesse suhtuti kui tavalistesse käsitöölistesse, ei ole tolle aja kunstnike nimesid teada.
Tuntuim valitseja kuju on Keiser Augustus. Roomas pandi alus portreekunstile. Portreed valmistati väga loomutruud ja neid tellisid omale ka tavalised kodanikud. Teiseks oluliseks zanriks tõusis reljeef, millega kujutati erinevate sündmuste jutustusi.
Maalikunst
Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Roomlastel oli kombeks oma elamute seinad lasta katta maalingutega. Osalt andis see ruumidele ka visuaalset suurust juurde. Teema nendel maalidel on väga erinev, peegeldades peamiselt majas elanud inimeste huvisid. Parimad näited tolleagsest maalikunstist asuvad Pompejis. Sarnaselt skulptuurile levis ka maalikunstis palju portreekunsti. Esines ka veel tahvelmaali, mida kunstnikud valmistasid müügiks.
Rooma riik sellisel kujul püsis üle tuhande aasta. Rikkuse ja lõbude janus roomlased lasid oma kultuuris valitseda teistel rahvustel. Nii ei tekkinud neil ajaloolist sidet oma riigi kultuurisaavutustega ja nad olid sellest nõus kergelt loobuma.3.saj kasutati uute majade kaunistuseks detaile, mis varastati õitseaja ehitiste küljest. 5.saj jagunes Rooma impeerium kaheks ja läänepoolne osa lakkas olemast