Rooma kunst (0)

I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik,
mis hakkas oma maaalasid laiendama naabrite arvel.
See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja
võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele
riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas.
Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist.
(Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse
rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid
roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja
kangelastele uued nimed.)
Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja
jäävatel aladel etruskid.
(Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda
veel täielikult mõista etruski kirja)
Roomlased, olles 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega,
pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad.
Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" ­ kalmistud, mis
teinekord ületasid maaalalt elavate linnu.
Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse
ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha.
Hauakambrite seinamaalidel näidati:
Pidusid muusika ja tantsuga
Jahiretki
Spordivõistlusi
Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete
lamendite eeskujul.
Seinamaal hauakambrist
Terrakotast sarkofaag
Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga.
(Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde
saadeti õppima noori etruske.)
Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski
kujude näol see meenutab kangesti vanemate kreeka
skulptuuride "arhailist" naeratust.
( Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele
omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi
viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. )
Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias on kuju, kus
Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat
Romulust ja selle kaksikvenda Remust.
Kapitooliumi emahunt
(Roomlaste esiisaks peetakse legendi järgi Trooja sangarit Aeneast,
kes olevat saabunud pärast Trooja langemist Itaaliasse. Tema poeg
rajas Alba Longa linna, kus sündisid kaksikud, jumal Marsi ja
kuningatütre Rea Silvia pojad. Sel ajal oli aga võimul Amulius, kes
oli troonilt kukutanud oma venna Numitori, seadusliku kuninga, ja
tapnud tema pojad. Amulius hakkas kartma oma võimu pärast ja
laskis heita vennatütre kaksikud Tiberi jõkke. Veevool kandis
kaksikud kaldale ja nende kisa peale jooksis kohale emahunt.
Hunt ei teinud lastele viga ja hakkas neid hoopis oma piimaga
toitma. Pärast märkasid kaksikuid karjused ja üks neist võttis lapsed
kasvatada. Ta pani neile nimeks Romulus ja Remus. Vennad
kasvasid tugevateks ja julgeteks sõdalasteks. Nad tapsid Amuliuse
ja seadsid uuesti võimule oma vanaisa Numitori. Vennad ei tahtnud
jääda Alba Longasse ja asutasid uue linna sellesse kohta, kust
karjused olid neid leidnud. Linna rajamisel Palatinuse künkale
tekkis nende vahel tüli, kui Remus hüppas pilkeks üle Romuluse
vastehitatud linnamüüri. Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehituse
üksi. Tema järgi saanudki Rooma oma nime (ladina keeles Roma).)
Etruskide templid olid puust.
Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda.
Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt.
Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate.
(Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka
roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. )
(Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid
roomlastele võlvide ehitamise tehnika. )
(Etruskid polnud küll võlvide leiutajad need leiutati Idamaadel,
kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased)
Etruski tempel
Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning
võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid
nad kasutama mörti kivide sidumiseks. (Need
olid väga suured edusammud ehitustehnikas,
sest nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga
ehitisi ning väga suuri siseruume. )
Näiteks Rooma Panteoni ­ kõikidele jumalatele
pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt
ulatus üle 40 meetri. ( Seda kattis hiigelsuur
kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks
hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. )
Panteoni läbilõige
Roomlased võtsid üle kreeka
sambad.
( Rooma ehituses kaotasid aga sambad
oma esialgse ülesande ­ kanda ülal
mingit ehtise osa. Nad muutsid vaid
kaunistuseks, sest kaared ja võlvid
seisid niigi üleval. )
Väga palju kasutati
poolsammast. (See oleks nagu
pool pikuti lõhestatud sambast, mis
sileda küljega vastu ehitise seina on
pandud. )
Sellist poolitatud, nelinurkse
läbilõikega sammast
nimetataksee pilastriks.
Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu ehk triumfikaari.
Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida
Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi
hakati nimetama mausoleumideks.
Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. (Rooma oli juba
antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. )
See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater(samasugust põhimõtet
rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel.)
(Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas).
Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus.
Keiser Hadrianuse mausoleum
Keiser Tituse triumfikaar
Colosseum
Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid.( Need
sisaldasid peale pesemis ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume,
spordiväljakuid, raamatukogusid jms. )
Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele
tuhandele inimesele.
Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid
marmor ja muud kallihinnalised materjalid.
Caracalla termide sisevaate rekonstruktsioon
Foorumite ääres paiknesid
suured pikliku
põhiplaaniga kohtu ja
ärihooned ­ basiilikad.
Sel hoone liigil oli hiljem
suur tulevik kirikuehituses.
Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad
korralikud teed ja sillad.
Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast
Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike
kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid.
Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal.
Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna
Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild).
Pont du Gard - veejuhe
Via Appia - sõjatee Rooma ja Capua vahel
Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi
seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks.
Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst
omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast
skulptuure.
Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega.
Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid.
Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma
skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid.
Vana patriitsi portree Cicero büst e. rinnakuju Julius Caesar
Tol ajal loodi arvukaid
mälestusmärke ehk
monumente, sealhulgas ka
keiser Marcus Aureliuse
ratsakuju.
Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja
võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse
sammast, mille otsas seisab keisri kuju,
kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega
võitlusest daaklaste vastu.
Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari.
Reljeefid Trajanuse sambal
Erinevalt Vana Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame
me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus
Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij.
Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi
ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid
võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks.
Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud.
Väga populaarne
oli elumajade kõige
esinduslikumate
ruumide
kaunistamine
maalingute ja
mosaiikidega
väikestest
varvilistest kivi või
klaasikildudest
koostatud piltidega.
Mosaiikidega
armastati
kaunistada ka
ruumide põrandaid.
Kolm graatsiat
Aleksander Suur lahingus. Mosaiik
Akrobaadid. Mosaiik
Maalingud nn. Müsteeriumide Villas Pompejis
Tehtud pika aja
jooksul, erinevad need
seinamaalid omavahel.
Selleks ajaks oli õpitud
kujutama ruumi
perspektiivis.
Õhinal rakendati neid
uusi oskusi
seinamaalis.
Põnevad on
mitmesugused petlikke
muljeid taotlevad pildid.
Maalitud avadest
paistaksid nagu teised
ruumid või maastikud,
seal on fantastilisi
ehitusdetaile,
inimfiguure, ornamente
ja muud.
Virsikud ja klaas