PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID (0)

 
 
Orgaanilised ühendid 
PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID 
 
SÜSIVESIKUD e  SAHHARIIDID  
1.1. Sissejuhatus 
 
Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: 
•  valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja 
glükoosamiin; 
•  see on rahvusvaheliselt tunnustatud. 
 
Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ  prof  C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid 
või glütsiidid. 
 
Süsivesikud  on  looduses   enamlevinud   orgaanilised  ühendid.  Inimese  toidulaua  seisukohalt 
pakub  huvi  nende  sisaldus  taime-,  looma-  ja  seeneriigi  esindajates:  taimedes  leidub  neid  75-
90%,  loomades  kuni 2% ja  seentes  1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad 
on  toitumisahela  esimeseks  lüliks.  Nad  kuuluvad  rakkude  ja  kudede  koostisesse;  vere 
erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad 
on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada.  
 
Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju 
energeetilised   vajadused  rahuldatakse  peaaegu  täies   mahus   glükoosi  arvel.  Ühe  grammi 
süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4  kcal  ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul 
moodustub  põhilisest  osast  verre  sattunud  glükoosist  energia,  mida   rakud   kasutavad  oma 
elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 
3% moodustub glükogeen, mis ladestub  maksas  ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % 
päevasest  energiast.  Süsivesikute   defitsiidi   korral  muudetakse  organismis  talletunud  rasv 
energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi.  
 
 
1.2. Jaotus 
 
Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma:  
•   Monosahhariidid  e  monoosid : 
Ø  glükoos (viinamarjasuhkur);  
Ø   fruktoos  (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. 
•   Oligosahhariidid : tuntumad esindajad on disahhariidid: 
Ø    sahharoos  (tavaline  lauasuhkur ), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;  
Ø  laktoos  ( piimasuhkur ),  mis  moodustub  peamiselt  piimanäärmetes  (lehmapiimas  on 
ligikaudu 5%); 
Ø   maltoos  (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis.